Palolo “Swit Kakae Blong Pasifik”

MAN BLONG WEKAP! LONG FIJI I RAETEM STORI YA

?YU YU laekem ol kakae blong solwota? Sipos yes, kam wetem mifala long hot ples ya Fiji. Bambae mifala i go long wan aelan blong Fiji, long wan vilej we ol man blong hem oli rere blong mekem wan spesel kakae we i gud tumas. Taem mifala i stap lesin long ol smosmol wef we oli kilim saed blong ol kenu, mifala i luk wan oven we oli digim klosap long solwota. Ol man oli singaotem oven ya se lovo. Wan faea i stap bon blong hotem ol spesel ston we bambae oli kukum kakae long olgeta.

?Be hu bambae i karem kakae i kam? !I no gat man! Bambae yumi wet nomo blong kakae ya i kam long yumi. Sipos yu ting se kakae ya i narakaen lelebet, tingting blong yu i stret. !Spesel kakae ya we yumi stap wet long hem, hemia wan plet blong ol swit wom we oli stap muvmuf olbaot! Ol wom blong solwota ya we kala blong samfala i red mo i braon lelebet (ol man) mo samfala oli blu mo grin lelebet (ol woman), hemia ol swit kakae blong Pasifik, olsem plante man oli stap talem. Long Fiji, gudfala kakae ya we i narakaen lelebet, oli kolem balolo.a

Wan no tu taem evri yia, long laskwota blong mun, ol palolo wom oli flot i kam antap long solwota, ol bigfala hip wantaem. Oli mekem olsem blong wan, tu no tri naet.b Ol sayentis oli no save gud from wanem ol wom ya oli kamkamaot long sem taem evri yia. Be oli ting se maet samting ya i hapen from we solwota i stap kam hot, no from ol defren kwota blong mun, no maet i joen wetem ol taed blong solwota, no wetem hamas aoa blong delaet i gat. Sam saen we oli soemaot se taem ya i klosap, hemia weta, sam kaen tri oli putum flaoa, mo sam samting long saed blong solwota. I no longtaem i pas, ol sayentis we oli stadi long ol laef samting long solwota, oli yusum ol kwota blong mun mo wan samting long saed blong mun we oli kolem Metonic cycle,c blong talemaot wetaem palolo bambae i kam.

Long vilej, ol man oli stap singsing wetem ukelele mo gita. Nao wantaem nomo, miusik i stop mo samfala oli singaot se ol wom oli stat kam antap. Bambae yumi traem folem ol man, woman, mo pikinini ya we oli stap wokbaot i go long rif. Sam long olgeta oli werem ol isulu (parpar we ol man mo woman tugeta oli werem) mo wan naesfala salusalu (ol flaoa raon long nek). Klos blong olgeta oli naes tumas, i olsem we i no stret blong swim wetem ol klos ya long solwota.

Blong mekem wok ya, plante oli sidaon long kenu, be mifala i ting se i moagud blong joenem grup ya we i stap wokbaot nomo i go long solwota. I no longtaem, solwota we i hot lelebet i kam antap kasem bel blong mifala. !Nao wantaem nomo, mifala i luk plante taosen taosen wom oli flot antap long solwota!

Naoia, mifala i stap joen long bigfala glad blong spesel lafet ya we samfala oli kolem “wan narakaen samting we i stap hapen oltaem long Saot Pasifik.” Ol man oli yusum enikaen samting nomo blong kasem ol wom ya—ol baket, han net, moskito net, ol basket we oli tanem long lif kokonas, mo samfala oli yusum han blong olgeta nomo. Wan visita i luk wan man Fiji we i stap pusum hed blong hem i go long medel blong wan bigfala hip blong wom. !Ol wom oli fas long bigfala hea blong hem, nao hem i seksekem hed blong hem blong oli folfoldaon long bot! Samfala we oli no save wet oli stap kakae ol wom ya olsem nomo, oli stap fulumap maot blong olgeta long semtaem we oli stap hivimap.

Kwiktaem nomo, spesel taem ya i finis, go kasem nekis yia. Mifala i no kakae ol wom ya taem oli no tan, be mifala i joen wetem ol fren blong mifala long soa blong traem ‘ol swit kakae ya blong Pasifik’ taem i tan long oven we oli digim long graon. Palolo i gat plante samting long hem we i gud long bodi. Man i save boelem, rusum, no fraenem. Taem hem i tan, hem i save stap wan wik no bitim wan wik we i no sting. I tru, strong tes blong hem we i olsem fis i no wan tes we evri man i save laekem.

Taem i kam nao blong mifala i aot, mo mifala i talem tangkiu long ol man blong vilej we oli soem kaen fasin long mifala. Taem mifala i tingtingbak long ol palolo wom we oli kam antap long solwota long sem taem evri yia, mo olsem wanem ol wanwan laef samting long rif oli dipen long ol narafala samting, mifala i presem Man Blong Wokem ol samting ya.—Revelesen 4:11.

Sipos yu yu stap mekem plan blong visitim Fiji, maet yu glad blong traem wan plet blong ol gudfala wom ya. !No maet yu glad blong kakae bred nomo! Nating se yu jusum wanem kakae, yu save sua se taem ol palolo oli kambak bakegen, ol man aelan bambae oli wet blong kasem ‘swit kakae ya blong Pasifik.’

[Futnot]

[Bokis blong pija long pej 13]

?Oli Rili Stap Kakae Ol Wom?

Maet yu sapraes mo yu glad tu blong save se i no rili ol wom we ol man oli stap kasem long narakaen fasin ya blong huk. Tingbaot from wanem yumi talem olsem.

Tel blong ol palolo wom i stap jenis bigwan mo i stap gru kwiktaem i kam ol epitokes, we oli blong mekem pikinini. Insaed long ol epitokes, i gat ol sel we oli kolem gametes, hemia olsem eg blong woman mo sid blong man. Tel blong wom i gat ol ae blong hem mo ol han we oli olsem parel. Tel ya i seraot long narafala haf blong wom, mo i flot i kam antap long solwota. Sipos wan hanggri man no wan anamol blong solwota i no kakae tel ya, skin blong hem bambae i bosta, mo bambae i lego ol eg mo sid, we sipos oli “laki,” bambae oli joen wanples. From we i gat fulap long olgeta, bambae i gat plante we oli joen blong mekem pikinini, nating se ol man mo anamol oli kakae plante. Olgeta we oli stap, oli flot olsem nalumlum gogo oli faenem wan gudfala korel, nao oli fas long korel ya blong statem laef blong olgeta.

Taswe, taem yumi kakae palolo, yumi stap kakae tel nomo blong ol wom ya we oli laef i stap yet long rif.

[Foto Credit Line blong pija long pej 12]

Top: Sekove Bigitibau; left, center, and page 13: Paul Geraghty