Stret Fasin—?Yumi Jusum Blong Mekem No Yumi Mekem Olsem Nomo?

“NATING se i no prapa fasin blong mi blong mekem i stret, sam samtaem i save kamaot olsem we mi mekem i stret.” Hemia ol tok blong man nogud ya, Autolycus, long buk ya The Winter’s Tale, we William Shakespeare i raetem. Ol tok ya oli soemaot wan stampa slak fasin blong yumi, se i isi nomo blong yumi mekem ol nogud samting, from we ‘hat blong yumi i save trikim yumi.’ (Jeremaea 17:9; Ol Sam 51:5; Rom 5:​12) ?Be samting ya i min se yumi no save jusum blong mekem stret fasin? ?Sam samtaem i jes kamaot olsem nomo se yumi mekem gudfala fasin? !No gat!

Bifo we ol pikinini blong Isrel oli kam insaed long Promes Lan, Moses i toktok long olgeta taem oli stap long flat ples blong Moab. Hem i talem klia long olgeta se oli gat tu jus. Faswan se, oli save obei long ol loa blong God mo kasem ol blesing from. Namba tu se, oli save sakemaot ol loa ya mo kasem ol nogud frut blong sin. (Dutronome 30:15-​20) Olgeta nao oli mas jusum.

Yumi tu yumi mas jusum, from we yumi fri blong jusum rod we yumi wantem folem. I no gat man we i stap fosem yumi blong mekem i gud no mekem i nogud. God tu i no stap fosem yumi. Be, maet samfala oli askem se: ‘Sipos hat blong yumi i stap pulum yumi blong mekem ol nogud samting, ?olsem wanem yumi save mekem i stret?’ Tingbaot: Wan dokta blong tut i jekemap ol tut blong faenemaot sipos i gat sam we oli stat blong kam nogud. Hem i mekem olsem bifo we oli kam nogud olgeta. Sem mak nao, yumi nidim blong luklukgud long samting we i olsem hat blong yumi, blong faenemaot ol slak fasin blong yumi mo blong luk sipos ol gudfala fasin oli stap jenis sloslou i kam nogud. ?From wanem? From we Jisas i talem se: ‘Long hat blong man i gat ol rabis tingting i kamaot. Man i save kilim man. Man i save stilim woman blong narafala man, mo woman we i mared finis i save go slip wetem narafala man. Man i save mekem nogud wetem gel, i save stil, i save gyaman, mo i save tok nogud blong spolem nem blong narafala man.’​—Matyu 15:18-​20.

Blong blokem wan tut i no kam rotin olgeta, dokta blong tut i mas karemaot smol haf blong tut ya we i kam nogud finis. Sem mak, yumi mas tekem strong aksin blong karemaot long hat blong yumi “ol rabis tingting,” mo ol samting we oli pulum yumi blong mekem i no stret. Taem yumi ridim mo tingting dip long Tok blong God, Baebol, yumi kasem save long ol fasin blong Man we i Wokem yumi. Antap long hemia, yumi kasem save long ol fasin we oli stret blong mekem.​—Aesea 48:17.

King Deved blong Isrel i yusum wan narafala impoten samting, we i save givhan long yumi blong winim faet blong mekem stret fasin. Hem i prea olsem: “God, plis yu mekem tingting blong mi i klin olgeta. Plis yu mekem tingting blong mi i kam nyuwan bakegen, mo i stap strong long yu oltaem.” (Ol Sam 51:10) Yes, yumi mas prea long Jeova God oltaem mo trastem hem. Olsem nao, yumi tu i save winim prapa fasin we yumi evriwan i gat blong wantem mekem i nogud, mo yumi save mekem tingting blong yumi i kam “nyuwan bakegen,” blong bambae hem i pulum yumi blong mekem ol gudfala fasin. Long rod ya, bambae yumi no mekem i stret sam samtaem jes from we i kamaot olsem nomo, be bambae yumi jusum blong mekem i stret.

[Tok blong pija long pej 21]

Prea long Jeova i save halpem yumi blong mekem i stret, olsem we i halpem Deved