Stret Tingting Long Saed Blong Pleplei

“WOK oltaem we i no gat taem blong pleplei i save mekem tingting blong Jack i kam hevi tumas.” Ol man oli savegud tok ya be hem i isi blong fogetem se samting ya i tru. Yes, “wok oltaem we i no gat taem blong pleplei” i save mekem plante moa nogud samting i kamaot long Jack bitim we tingting blong hem i kam hevi from. I save mekem se hem i wok oltaem nomo, hem i no mekem wan narafala samting nating.

Wan eksampel, wan trabol we i bin kamaot long Japan, wan kantri we ol man long hem oli stap wok tumas. Plante taem ol wokman oli mas wok ovataem long naet mo long ol wiken. Maclean’s, wan magasin blong Kanada, i soemaot se ol man Japan wanwan oli spenem 2,088 haoa long wok long wan yia, skelem wetem 1,654 haoa blong ol wanwan man blong wok long Kanada. Be, magasin ya i gohed se: “Ol kampani long Japan oli kasem wan defren kaen trabol: ol wokman oli harem nogud long karoshi no oli ded from oli wok bitim mak. Ol nyuspepa oli tokbaot trabol blong ol man we yia blong olgeta i stap bitwin 40 mo 49 we oli kasem hat atak no oli ded kwiktaem nomo afta we oli bin wok 100 dei we oli no tekem wan dei blong spel.” Minista blong leba long Japan tu i mas givimaot ol tok long saed ya, plante tok we oli isi blong tingbaot, i talem long olgeta man blong oli spel long wiken. !Hemia i defren long ol kantri blong Wes, we oli mas pulum ol man blong wok long ful wik!

Ol Gudfala Frut Blong Pleplei

Be, i stret nomo we ol man blong stadi long saed ya oli talem se fasin blong wok strong bitim mak i wan sik, i no wan gudfala fasin. Jack i nidim pleplei—mo i no long taem ya nomo we hem i wan boe; ol bigman mo ol pikinini tu oli nidim samting ya. ?From wanem? ?Ol man oli kasem wanem gudfala samting long ol pleplei? Wan buk i tokbaot bisnes ya mo i soemaot sam risen: “Blong letem prapa fasin blong yu oli kamaot, blong fren wetem narafala, blong mekem tingting mo bodi tufala i wokgud tugeta, blong gat strong bodi, blong mekem samting we i defren long plan blong wok, blong spel mo pleplei, blong jenisim samting we yumi stap mekem oltaem, blong mekem nyufala samting mo blong mitim ol nyufala man, blong mekem fasin joen i go bigwan moa, blong mekem famle i joengud, blong kasem save long ol samting we oli stap raonabaot long yumi, . . . mo jes blong haremgud we yu no save from wanem. Ol gudfala samting ya ol man oli save kasem taem oli pleplei.”

Ol man blong stadi long fasin joen blong ol man, oli mekem plante buk we oli tokbaot fri taem mo ol pleplei, mo oli agri se fri taem i impoten long wanwan man mo long sosaeti blong man. I tru, i no gat wan man we i save kasem save long ol nid blong man bitim Man we i bin Mekem olgeta man. ?Wanem tingting blong hem long samting ya?

Defren olgeta long tingting blong plante man, Baebol i no agensem ol pleplei mo samting we man i save mekem blong haremgud long laef blong hem. Baebol i talem long yumi se Jeova i wan God we i glad mo hem i wantem se ol man blong hem oli mas glad tu. (Ol Sam 144:15b; 1 Timote 1:11) Long Eklesiastis 3:1-4, yumi ridim se i gat “wan taem we i stret . . . blong laf” mo “wan taem blong resis olbaot from glad.” Long ples ya Hibru wod ya “laf” i stret tu long ol tok we i go long ol “pleplei.” Sem buk ya blong Baebol i talem long yumi se “long wan man i no gat wan samting we i gud bitim we hem i kakae mo i dring blong mekem laef blong hem i haremgud from ol hadwok blong hem.”—Eklesiastis 2:24.

Tede, wan long ol bigfala samting blong haremgud long ol fri taem i blong lukluk ol man we oli stap pleplei no singsing no mekem sam narafala samting. Hemia blong spel mo glad long ol samting we narawan i mekem. Samting ya i no wan nyufala samting. Baebol i soemaot se long ol taosen yia we oli pas finis, ol man oli haremgud taem oli stap lukluk ol danis, singsing, ol man we oli plei ol defren kaen myusek, no pleplei long ol spot blong winim narafala.

Long ol samting we i save mekem yumi haremgud bakegen, ol kaen pleplei olsem we yumi save lukluk, oli gud long yumi. ?Hu i no haremgud blong lukluk ol nambawan man blong plei spot, danis we oli folem stret ol rul blong hem, wan gudfala sinima we i pulum tingting blong yumi blong folemgud store blong hem, no wan gudfala myusek we yumi stap tingting long hem nating se myusek ya i stop finis? Mo tu plante long yumi oli glad blong spel wetem wan gudfala buk, yumi stap hareap blong ridim ol pej blong buk from yumi laekem tumas store blong hem.

Ol pleplei olsem oli save mekem se bodi blong yumi i spel, mo i save mekem ol narafala samting bakegen. Hem i save wekemap tingting blong yumi, leftemap tingting blong yumi, tajem hat blong yumi, mekem yumi laf—mo tu i save givim save long yumi. Eksampel, ol buk we yumi ridim oli save tijim yumi plante long ol samting long saed blong man. Ol wok blong wan Engglis man blong raetemdaon ol buk we nem blong hem Shakespeare i wan klia eksampel long samting ya.

Ol Denja Long Saed Blong Pleplei

Blong gat stret tingting long saed blong ol pleplei blong tede, yumi mas save wanem ol denja mo wanem ol gudfala frut we oli stap long ol pleplei. Plante man oli talemaot plante samting long saed blong ol nogud fasin insaed long ol pleplei be yumi save talem se i gat tufala denja ya se: hamas pleplei mo wanem kaen pleplei, mo tu, bigfala namba blong olkaen pleplei we yumi save mekem wetem ol fasin we oli stap insaed long olgeta. I gud yumi tingbaot fastaem wanem kaen pleplei.

Yumi stap laef long taem blong tudak, we Baebol i talem se “laef long wol ya bambae i kam strong tumas.” (2 Timote 3:1) Yumi no sapraes, ol pleplei blong tede oli soemaot taem we yumi stap long hem, plante taem ol rabis fasin oli save kamaot. Ol nogud fasin blong kilim man, nogud fasin long saed blong seks, mo ol fasin blong man we i raf olgeta—olsem tingting ya se wan laen blong man i hae moa long narafala laen—pleplei we ol man oli wantem tumas i soemaot samting ya, samting we i gud oli mekem i kam nogud. Mo tu wan narafala samting, ol samting we yumi lukluk blong haremgud long hem, oli kam olsem ol doti samting nomo we i fulap long ol rabis fasin. Tingbaot sam eksampel.

Ol Sinima: Samting we ol man oli tinghae tumas long hem long Holywud, hemia wan praes we ol man blong mekem sinima oli traehad blong winim, nem blong hem, ‘oskar.’ Ale long yia ya, tri man ya we oli wantem winim praes ya blong “nambawan man blong mekem pleplei” oli bin mekem ol sinima we oli soemaot ol man blong kilim man i ded we tingting blong olgeta i krangke, mo oli soemaot klia long sinima olsem wanem oli kilim man i ded. Oli ripotem se wan man blong mekem pleplei olsem i kakae wan woman long fes blong hem taem hem i fosem hem blong mekem nogud wetem hem. Long yia ya, sinima we i bigwan moa blong winim mane, hemia wan sinima we oli kolem Basic Instinct. Ol toktok long saed blong store ya oli soemaot se taetal blong sinima ya i talemaot smol nomo ol rabis fasin we oli stap insaed long hem. Sinima i stat wetem wan klia pija blong man mo woman we tufala i stap slip tugeta taem woman ya i yusum wan aean blong stikim man we i slip wetem hem we ol rop oli fasem hem, blad i ron i go olbaot long bodi blong woman ya.

Myusek: Plante man oli tok agens long tufala kaen myusek ya, wan se ‘rap’ myusek, hemia hevi rok myusek we oli toktok long hem, oli no singsing mo tu ‘hevi metal’ myusek from we tufala myusek ya oli tokbaot ol rabis fasin. Ol singsing we oli leftemap rabis fasin blong seks, fasin blong fosem ol woman, fasin blong kilim man, fasin blong no laekem ol man blong narafala kantri mo ol polisman, mo tu fasin blong wosip long Setan i stap insaed long ‘rap’ mo ‘hevi metal’ myusek. Long sam ples, ol kaset we oli gat ol rabis fasin ya insaed we oli klia blong harem oli raetem sam toktok long olgeta blong givim woning long ol man. Olsem wan man blong singsing long rap myusek nem blong hem ‘Ice-T’ i talem, hem i putum ol tok blong mekem man i sek insaed long ol singsing blong hem from we hem i wantem kasem mak ya we oli putum woning long ol kaset blong hem; olsem nao hem i save se myusek blong hem bambae i pulum ol man blong wantem lesin long hem. Man blong plei long ‘rok’ myusek, nem blong hem Prince hem i singsing blong leftemap fasin blong seks we man i save mekem long stret sista blong hem nomo. Plante taem, ol video oli no givimaot myusek nomo be oli soemaot tu ol nogud fasin long saed blong seks we man i save lukluk mo i save mekem nogud fasin blong hem i kam bigwan. Wan woman blong singsing nem blong hem Madonna, i mekem wan video kaset, Justify My Love we plante man oli savegud from we hem i soemaot fasin we man i haremgud blong mekem ol raf mo krangke fasin long woman we i slip wetem hem mo fasin we man i slip wetem man. MTV, wan televisin blong Amerika we i stap soemaot ol nogud fasin long saed blong seks, oli no wantem soemaot sinima ya.

Ol Buk: Tingbaot sam eksampel we i kamaot long sam buk we oli tokbaot i no longtaem. American Psycho i tokbaot wan man we i stap gohed blong kilim man i ded mo i stap mekem ol samting we i mekem ol man oli fraet, olsem fasin blong kakae bodi blong man, we hem i kilim finis. Vox, i talemaot store blong wan man mo woman we tufala i stap toktok long telefon we i mekem tufala i wantem seks nating se tufala i no save tufala. Raptor i tokbaot ol rabis fasin blong seks blong tufala we tufala i laef afta yia 500, mo bodi blong tufala i gat seks blong man mo woman tugeta. Ol buk we oli tokbaot lav blong man mo woman oli leftemap fasin blong stilim woman blong narafala man mo fasin nogud long saed blong seks. Ol buk blong komik, we bifo oli no save spolem ol pikinini, plante taem naoia oli soemaot fasin blong seks, fasin blong kilim man, mo ol bisnes blong rabis speret.

Ol Spot: Plante man oli wantem putum tabu long boksing. Nating se oli pruvum we evritaem man i kilim narafala, samting ya i stap spolem bren blong hem, plante man oli stap mekem spot ya yet from we oli kasem bigfala mane long hem mo i gat plante milyan man oli kam blong lukluk olgeta. Samting we i kamaot se plante handred long olgeta man blong boksing ya oli bin ded nomo long rod ya.

Be, namba blong ol man we oli stap ded long ol narafala spot tu i bigwan. Plante taem ol buk oli tokbaot ol raf fasin we oli kamaot long ples blong pleplei no olgeta we oli stap lukluk. Ol grup blong man oli faet from fasin blong leftemap kantri blong olgeta no from “tingting blong tim” hemia blong leftemap wan tim antap long narawan, mo samting ya i kilim i ded plante handred man long ol stad raonabaot long wol. Spot ya we oli stap faetem ol buluk, wan nyuspepa blong Jemani, Die Zeit i talem se “ating hem i wan rabis spot bitim ol narawan we oli bin stap kam kasem taem blong yumi,” mo naoia hem i stap kam antap long Spen mo long saot blong Franis. Afta we wan buluk i kasem hat blong José Cubero, wan nambawan man long plei ya we i gat 21 yia blong hem, oli karem man blong faet ya we i ded finis long bokis i goraon long wan ring blong faetem buluk long Madrid long fes blong 15,000 man we oli sapotem plei ya. Ded blong hem we oli bin tekem long video, bakegen mo bakegen oli soemaot long televisin blong Spen.

I tru, hemia ol samting we oli nogud olgeta, mo hemia i no min se evri pleplei oli nogud. Be stret tingting long saed blong ol pleplei, se yumi mas savegud se ol nogud fasin olsem oli save kamaot mo plante man oli wantem lukluk olgeta. ?From wanem i olsem? ?Olsem wanem, yu yu makem se ol samting we ol man oli ting se oli nogud plante yia bifo, naoia oli ting se oli oraet nomo no oli wantem go moa? Ol nogud fasin ya sloslou ol man oli akseptem olgeta; ol man oli lan finis long ol samting olsem. ?Bambae yu yu lan long wanem samting?

Kwestin Long Saed Blong Hamas Pleplei

Be sipos evri pleplei oli gud nomo, i gat kwestin i stanap yet long saed blong hamas pleplei. Ol kampani we oli mekem ol pleplei oli stap mekem olgeta kaen samting blong pleplei we man i save karem. Wan eksampel, long Amerika, oli mekem bitim 110,000 defren kaen buk long 1991 nomo. !Sipos yu save ridim wan buk we i stat long fas pej i kasem las pej long evri dei nomo, ol buk we oli mekem long wan yia nomo yu save tekem bitim 300 yia blong ridim evriwan! Long Amerika, ol kampani blong mekem ol sinima oli mekem bitim 400 sinima long wan yia, mo plante narafala kantri oli tekem ol sinima ya mo oli mekem ol prapa sinima blong olgeta tu. Long India, long evri yia ol kampani blong mekem ol sinima oli mekem plante handred sinima long lanwis Hindi. ?Mo hu i save kaontem ol kaset blong singsing, ol disk, mo ol tep we oli kamaot long evri yia? Mo i gat televisin tu i stap.

Long sam kantri we oli rij, i gat plante defren program long televisin—i gat ol program we sam man nomo oli save kasem from wanwan oli pem, i gat ol program we oli kam ovasi mo ol satelaet oli karem i kam long ol kantri mo i gat ol lokol program. Hemia i min se fasin blong pleplei i save kamaot long haos 24 haoa long wan dei. Ol spot, myusek, fasin we man i mekem folem wan kaset, ol pleplei we i mekem man i glad, ol wok we sayens i wantem mekem long fyuja, ol program we samfala man oli storeyan long wan samting, ol sinima, ol samting ya oli isi nomo blong kamaot stret long taem we yumi prestem baten blong televisin. Wetem wan video plante taosen sinima tu oli save kamaot, wetem plante long ol video we oli talemaot olsem wanem blong mekem ol samting, ol video blong myusek, mo tu ol kaset we oli tijim man long samting we i stap raonabaot long yumi we God i wokem, long histri, mo long ol sayens.

?Be olsem wanem yumi save gat inaf taem blong mekem no lukluk ol pleplei ya? !Ol man we oli wokem ol televisin, video mo stereo oli save mekem olsem wan merikel blong ol pleplei ya oli kamaot stret long fored blong ae blong yumi—tingbaot olsem wanem Mozart bambae i sek sipos hem i save harem wan myusek we hem i mekem bifo i kamaot long stereo! Be, ol man we oli waes blong wokem ol mesin ya oli no save givim taem long yumi blong lesin mo lukluk ol samting ya. Mo tu, long sam kantri we bigfala save long ol mesin ya i kam antap moa, oli faenemaot se fri taem blong olgeta i godaon moa, oli no moa gat plante fri taem.

Sipos yumi letem, i isi nomo blong ol samting we yumi lukluk mo harem oli save solemdaon ol fri taem blong yumi. Mo yumi mas tingbaot tu se hemia wan kaen pleplei nomo, kaen plei we yumi no nidim blong mekem wan samting, yumi lukluk no lesin nomo. Plante long yumi oli nidim blong go afsaed long haos mo mekem wan samting, bitim we yumi sidaon mo lukluk no lesin nomo. I gat ol wokbaot blong tekem, ol gudfala fren we yumi save joen wetem olgeta, mo ol pleplei we oli save givim glad.

!Ol samting we yumi lukluk mo lesin long hem oli save solemdaon ol fri taem blong yumi, i moa nogud blong letem hem i spolem ol taem we yumi mas mekem ol narafala samting we oli moa impoten, olsem blong mekem wok blong Man we i Mekem yumi, ol wok insaed long famle blong yumi, ol prapa wok blong yumi, ol fren blong yumi! !From samting ya, yumi nidim stret tingting long saed blong ol pleplei! ?Olsem wanem blong luksave wanem pleplei i nogud long yumi, mo wanem mak we i soemaot se yumi go bitim mak?

[Tok blong pija long pej 7]

Samfala pleplei oli save kasem hat blong yumi mo oli save givim save long yumi