Halpem Olgeta We Oli Kasem AIDS

TAETEL blong wan haf long magasin ya The New York Times i talem se, “Pasta i Kasem AIDS, Nao i Faenem se Doa i Sat.” Nyuspepa ya i talem store blong wan pasta blong Baptis Jyos we waef mo tufala pikinini blong hem, oli kasem jem we i stap givim AIDS from wan blad transfyusen we oli givim long waef blong hem long 1982 (tufala pikinini ya i kasem AIDS long bel blong mama blong tufala). Nao, sik ya i mekem se samfala oli daonem tingting blong man ya mo famle blong hem, blong oli no moa go long ol defren skul blong Baptis. Tingting blong hem i foldaon, ale hem i no moa traehad blong go long skul mo i stop long wok blong hem olsem wan pasta.

Fasin blong man ya blong harem nogud long ol slak fasin blong skul blong hem i stanemap sam kwestin se: ?God i kea long ol sikman, olsem olgeta ya we oli kasem AIDS? ?Oli save kasem help olsem wanem? ?Man i nidim blong folem wanem woning taem hem i stap givim Kristin advaes blong leftemap tingting blong olgeta we oli kasem AIDS?

Lav Blong God Long Olgeta We Oli Sik

Baebol i soemaot se God ya we i gat Olgeta Paoa i stap soem dip filing long olgeta we oli harem nogud from sik. Taem Jisas i stap long wol, hem tu i soem wetem ful hat blong hem se hem i sore long olgeta we oli sik. Mo God i givim paoa long hem blong mekem olgeta sikman oli gud bakegen, olsem Baebol i talem, i se: “Plante man tumas oli kam long hem. Oli tekem olgeta we leg blong olgeta i nogud, mo olgeta we oli blaen, mo olgeta we samting i spolem bodi blong olgeta, mo olgeta we oli no save toktok, mo plante narafala sikman tu, oli kam long hem. Oli tekem olgeta oli kam kolosap long Jisas, nao hem i mekem olgeta oli gud bakegen.”—Matyu 15:30.

Tru ya, tede God i no givim paoa long wan man long wol ya blong mekem ol sikman oli gud bakegen tru long wan merikel olsem Jisas i mekem. Be profet tok blong Baebol i soem se i no longtaem, long nyufala wol blong God, “bambae i no gat wan man ples we i save talem se: ‘Mi mi sik.’” (Aesea 33:24) Baebol i promes se: “[God] bambae i ravemaot wora blong ae blong olgeta. Nao bambae i no moa gat man i ded mo man we i krae from ded. Bambae i no moa gat man i krae, mo man i harem nogud long bodi blong hem.” (Revelesen 21:4) From we God i gat bigfala lav long olgeta man, hem i mekemrere wan strongfala meresin blong finisim olgeta sik blong olwe, wetem AIDS tu.

Ol Sam 22:24 i tokbaot God se: “Hem i no save fogetem ol puaman, mo i no save livim olgeta oli stap harem nogud. Hem i no save tanem baksaed blong hem long olgeta, hem i stap ansa long olgeta taem oli singaot long hem blong i givhan long olgeta.” God i rere blong soemaot lav long olgeta we oli singaot long hem wetem fulhat blong olgeta, blong i givhan long olgeta.

?Hu i Save Kasem Jem We i Givim AIDS?

AIDS i wan sik we man i kasem speseli from fasin blong laef we hem i stap folem. Plante man we oli kasem jem we i givim AIDS, taem oli tingtingbak, oli agri wetem Ol Sam 107:17, we i talem se: “Sam long yumi oli no gat hed. Oli stap mekem sin, mo oli stap folem ol rabis fasin, mo ol samting ya i stap mekem olgeta oli harem nogud tumas long bodi blong olgeta, be oli no save livim.”

Taem wan man i lego ol rul blong Baebol mo i joen long fasin blong seks we i no laenap wetem plan blong God long saed blong mared, i tru nomo, hem i save kasem AIDS, no i save pasem i go long ol narafala. Mo tu, taem ol man blong yusum drag oli serem pin blong stikim drag i go long string blong blad blong olgeta, oli save kasem AIDS mo pasem jem ya i go long sam narafala. Antap long samting ya, plante man oli kasem AIDS tru long blad transfyusen we oli tekem long olgeta we oli kasem AIDS finis.

Be sore tumas, jem ya we i givim AIDS, bigfala namba blong ol man we oli no mekem ol fasin ya, naoia oli stap kasem long sam narafala rod. Eksampel, plante hasban no waef we tufala i stap tru long tufala, nating se oli no mekem nogud, oli kasem AIDS from oli slip wanples wetem waef no hasban blong olgeta bakegen, we i kasem AIDS finis. Mo tu, samting we i moa nogud se long sam eria, bigfala namba tumas blong ol pikinini oli stap kasem jem we i givim AIDS, long mama we i gat AIDS finis, ale taem pikinini i bon, i gat AIDS. Sam dokta mo dresa mo sam narafala tu, oli kasem AIDS from sam akseden taem oli stap testem blad we i gat jem blong AIDS long hem.

Nomata wanem rod we man i kasem AIDS long hem, Baebol i soem klia se i no God we i mekem se sik ya we i save givim ded, i pas i go long narafala. Nating se tede bighaf blong ol man we oli kasem AIDS, olgeta nomo oli mekem se AIDS i kasem olgeta, no oli pasem i go long ol narafala taem oli stap mekem ol fasin we oli no laenap wetem ol rul blong Baebol, namba i stap jenis, i soemaot se olgeta we oli no gat fol, olsem ol pikinini mo ol hasban no waef we tufala i stap tru long tufala, namba blong olgeta i stap kam bigwan.

‘World Health Organization’ i talem se naoia, ol woman raonabaot long wol we oli kasem jem blong AIDS, namba blong olgeta i kolosap olsem ol man, mo se long yia 2000, bighaf blong olgeta we bambae oli kasem AIDS, oli ol woman. Ol man we oli wok long saed blong helt long Afrika, oli talem se 80% blong olgeta we oli kasem AIDS long ples ya “oli kasem long fasin we man i slip wetem woman, mo kolosap se ol narafala oli kasem long mama blong olgeta taem oli stap yet long bel blong hem no taem oli bon.”

I tru se God i agensem olgeta fasin blong brekem loa blong hem, olsem fasin blong brekem loa we i karem trabol soa ya, be tu hem i kwik blong soemaot fasin sore blong hem long olgeta we oli sik olsem. Olgeta ya tu we oli kasem AIDS from we oli mekem rabis fasin, oli save haremgud long fasin sore blong God sipos oli tanem tingting mo finis long fasin nogud blong olgeta.—Aesea 1:18; 1 Korin 6:9-11.

Samting We Oli Kasem Save Long Hem Naoia

Long olgeta ples long wol, AIDS i wan problem long saed blong helt. Nating we ol sayentis oli talem long ol man se “HIV i wan jem we i no save pas isi nomo i go long narafala,” samting ya i no save mekem plante milyan man we oli gat jem ya finis mo plante milyan we bambae oli kasem long ol yia we oli stap kam, oli haremgud. Pruf i soem se sik ya i stap kasem olgeta ples long wol.

Blong talemaot ol rod we plante taem sik ya i pas long hem, wan magasin i talem se: “Kolosap evriwan we oli gat jem blong HIV, oli kasem tru long fasin blong seks no long blad we jem ya i stap long hem finis.” Blong soem disisen blong bighaf blong ol dokta, wan ripot i talem se: “Blong man i kasem jem ya, samting ya i min se man we i gat AIDS finis, wora (kolosap oltaem blad no wora blong seks) blong hem i bin go insaed long bodi blong hemia we i no kasem AIDS yet.”

Be, tok ya “kolosap evriwan” mo “kolosap oltaem” i soemaot se maet i gat sam narafala rod tu we man i save kasem AIDS long hem. Ale nating se tede ol dokta oli kasem save long bighaf blong ol rod we man i save kasem AIDS long hem, smol namba blong olgeta we oli kasem, oli no save olsem wanem oli kasem AIDS. Taswe, man i nidim yet fasin blong lukaotgud.

?Bambae Yu Mekem Wanem?

I gat 12 milyan kasem 14 milyan man raonabaot long wol oli gat jem blong AIDS finis. Mo oli ting se i gat plante milyan bakegen bambae oli kasem AIDS bifo long yia 2000. Taswe ating i kamaot finis, no maet i no longtaem, bambae yu stap long medel blong olgeta we oli kasem AIDS finis. Eksampel, long ol bigbigfala taon, evri dei ol man olsem oli stap wanples wetem ol man long ples blong wok, long ol restoron, long ol ples blong mekem konset, long ol stad, long ol bas, long ol rod aninit long graon, long ol plen, mo long ol tren, mo tu long ol narafala ples we ol man oli save go long hem.

Taswe, maet ol Kristin oli save mitim olgeta we oli kasem AIDS mo oli wantem halpem olgeta we oli wantem stadi Baebol, kam long ol Kristin miting, mo gohedgud kasem we oli givim laef blong olgeta long God. ?Ol Kristin oli save mekem wanem blong givim ol samting we ol man ya we oli kasem AIDS oli nidim? ?I gat woning we oli save folem we bambae i save mekem i gud long olgeta we oli gat AIDS mo olgeta long Kristin kongregesen?

Wan nyufala stadi i soem se sipos man i stap wok evri dei wetem olgeta we oli kasem AIDS, man ya i no save kasem AIDS. Taswe i luk olsem se i no nid blong fraet blong stap kolosap long ol man we oli kasem AIDS. Mo from we ol man we oli kasem AIDS, bodi blong olgeta i no moa gat paoa blong blokem eni sik, yumi mas lukaotgud blong oli no kasem wan long ol sik we i save kasem plante man, sipos jem blong sik ya i stap long bodi blong yumi. Olkaen sik olsem i save mekem bigfala trabol long bodi blong olgeta.

From we AIDS i save tekemaot laef blong man, i waes blong folem sam gudfala woning taem yumi letem wan man we i kasem AIDS i kam stap wetem yumi wanwan no insaed long Kristin kongregesen. Fastaem, nating se oli no talemaot samting ya long ful kongregesen, maet i gud blong talemaot long wan elda long kongregesen, blong hem i save rere blong givim ansa wetem stret mo kaen fasin long olgeta we oli wantem kasem save long bisnes ya.

From we jem ya i save pas i go long narafala tru long blad blong man we i kasem AIDS, i gud we kongregesen i folem samting we oli kolem wan woning blong ful wol, taem oli stap klinim ol rum blong toelet, mo ol doti we i foldaon long floa, antap moa sipos i gat blad long ol doti ya. “Woning blong ful wol” i wan tok we ol dokta oli stap talem blong eksplenem sam rul we man i save folem, hemia long olgeta ples we oli faenem blad blong wan man, ale oli mas tingbaot blad ya olsem we i gat jem long hem finis mo i save mekem denja, mo from samting ya, i mas gat spesel rod blong folem. From we Haos Kingdom i wan haos we ol defren man oli save kam long hem, maet i waes blong gat wan stret ples blong kipim ol samting blong klinim, mo sam plastik no kaojuk hanglaf, we ol man oli save yusum blong klinimgud ples mo blokem denja sipos i gat wan akseden i kamaot. Ten pesen blong javel (Clorox) we i meks wetem 90% wora, i gud blong klinim ples we i gat blad long hem.

Yumi ol Kristin, yumi kasem advaes se taem yumi stap wanples wetem ol narafala, olsem olgeta ya we oli gat AIDS, yumi mas folem eksampel blong Jisas. I stret blong yumi folem fasin sore we hem i gat long ol sikman, we oli wantem tumas long hat blong olgeta blong mekem God i glad. (Lukluk Matyu 9:35-38; Mak 1:40, 41.) Be, from we oli no faenem stret meresin blong AIDS yet, i stret se wan Kristin i mas folem ol gudfala woning taem hem i stap soem filing long olgeta we oli gat AIDS.—Proveb 14:15.

Olgeta We Oli Kasem AIDS Oli Save Givhan Tu

Man we i kasem AIDS, i waes blong hem i luksave se ol narafala oli wari from sik ya. From samting ya, sipos hem i gat respek long olgeta we oli wantem givim help, i moa gud we man ya i no mekem ol fasin blong soem lav long narafala, olsem fasin blong holemtaet no kisim narawan. Nating se i luk olsem we rod ya i no save pasem sik ya i go long narafala, be tabu ya bambae i soem se man ya we i kasem AIDS i tingbaot ol narafala, ale samting ya bambae i pulum ol narafala blong tingbaot hem tu.a

Man we i gat AIDS i save se plante oli gat fraet long ol samting we ol man oli no savegud long hem yet long saed blong AIDS, taswe hem i no mas hareap blong harem nogud sipos ol man oli no kwik blong askem hem blong go long haos blong olgeta, no sipos i luk olsem se wan papa no mama i blokem pikinini blong hem blong no joen wetem hem. Mo sipos i gat wan Kongregesen Buk Stadi long Haos Kingdom blong ol Wetnes blong Jeova, ating i moa gud blong man we i gat AIDS i go long ples ya, bitim we hem i go long haos blong wan brata, sipos man ya i no tokbaot samting ya wetem brata ya yet.

Ol man we oli gat AIDS oli mas tingbaot ol narafala, eksampel, taem oli gat strong kof mo oli save se oli gat tibi. Maet long taem ya oli wantem folem ol rul blong helt long eria blong olgeta long saed blong sik ya, blong stap olgeta nomo.

Wan narafala samting we i save mekem se man no woman i kasem AIDS, hemia taem hem i maredem wan man no woman we hem i no save se jem blong AIDS i stap finis long bodi blong hem. Sipos wan long tufala no tufala we i wantem mared i bin gat fasin blong slip olbaot no yusum pin blong stikim olgeta long drag bifo we tufala i kasem stret save long Tok blong God, i impoten blong lukaotgud long ol taem olsem. Ol man we oli gat jem blong HIV (be i no gat wan stret saen we i soem se oli gat), namba blong olgeta i stap go antap, taswe i stret blong wan man no woman, no papa mama blong hem oli askem blong testem blad blong hemia we bambae i kam hasban no waef blong hem, bifo we tufala i mared no promes blong mared. From nogud trabol blong sik ya mo ded we i save kamaot from, hemia we bambae i mared i no mas harem nogud sipos oli askem hem blong mekem samting ya.

Sipos tes ya i soem se man no woman ya i gat AIDS, i no stret blong hem i fosem narawan blong wokbaot wetem hem no blong mekem promes blong mared sipos naoia narawan i wantem finisim fasin fren blong tufala. Mo sipos wan man we bifo, fasin blong laef blong hem i putum hem long denja blong kasem AIDS, olsem we i bin mekem fasin blong slip olbaot no i yusum pin blong mekem drag i go long string blong blad blong hem, i waes blong hem wan i mekem disisen blong testem blad blong hem bifo we hem i fren wetem narawan blong mared wetem hem. Long rod ya, hem i no save mekem narafala i harem nogud.

Olsem nao, yumi olsem ol Kristin, yumi wantem soem fasin sore mo no tanem baksaed long olgeta we oli gat AIDS, be tu yumi mas luksave se ol narafala man oli gat ol defren filing long bisnes ya, mo fasin blong yumi i save mekem olgeta oli harem nogud. (Galesia 6:5) Ol man oli no kasem olgeta save yet long sik ya AIDS, taswe maet plante oli save fraet blong joen wetem ol man olsem. Stret tingting long bisnes ya i blong gohed blong tekem olgeta we oli gat AIDS, oli kam insaed long Kristin kongregesen mo soem lav mo filing long olgeta, be long semtaem yumi folem ol impoten woning blong protektem yumi wanwan mo ol famle blong yumi blong no kasem sik ya.

[Futnot]

[Bokis blong pija long pej 13]

Mi Sore Tumas Long Hem

Wan dei taem mi stap prij long rod, mi kam kolosap long wan yangfala woman we i gat samwe long 20 yia. Ol bigfala braon ae blong hem oli soem se hem i no glad nating. Mi traem blong stat storeyan long saed blong Kingdom blong God, ale mi givim long hem, wan long ol traket we mi stap holem. Hem i kwik blong jusum hemia se Mekem Tingting We i Foldaon i Haremgud Bakegen. Hem i lukluk traket ya mo afta i lukluk mi mo i talem wetem voes we i no soem filing nating se: “Sista blong mi i jes ded nomo from AIDS.” Bifo we mi finis blong talemaot sore blong mi, hem i talem se: “Bambae mi tu mi ded from AIDS, mo mi gat tu smol pikinini.”

Mi sore tumas long hem, mo mi ridim wan vas long Baebol long hem, vas ya we i tokbaot fyuja we God i bin promes long olgeta man. Hem i talem wetem bigfala voes se: “?From wanem bambae God i kea long mi naoia we bifo mi neva kea long hem?” Mi talem long hem se sipos hem i stadi Baebol, bambae hem i kasem save se God i akseptem eni man we i rili tanem tingting blong hem long ol sin blong hem mo i trastem Hem mo ransom sakrifaes blong Pikinini blong hem. Woman ya i ansa se: “Mi mi save yu. Yu yu kam long Haos Kingdom we i stap long rod ya—?be yufala i save letem wan woman olsem mi i kam insaed long Haos Kingdom blong yufala?” Mi talem long hem se yes hem i save kam insaed.

Biaen taem hem i stap folem rod blong hem i go, wetem buk ya The Bible—God’s Word or Man’s? mo traket blong hem, mi stap tingting se, ‘Mi hop se bambae hem i faenem kwaet tingting we God nomo i save givim.’