?From Wanem Bodi Blong Yu i Nidim Slip?

“!MI GLAD blong givim eni samting blong slipgud blong wan naet!” Oltaem yumi harem tok ya. Plante man oli wok tumas. Mo ol wari mo hadtaem we oli kamaot evri dei long laef, oli mekem i nogud long bodi blong ol man.

Ol dokta, ol polis, ol man blong kilim faea, ol man blong draevem ol kameong, ol man we oli wok long naet, ol mama we oli gat smol pikinini, mo plante narafala, hemia sam long olgeta we maet oli no stap kasem naf slip, olsem bodi blong olgeta i nidim. Ol milyan man ya we oli harem nogud from oli no kasem naf slip, oli wantem tumas blong save olsem wanem blong slipgud mo haremgud long slip we oli kasem.

Risen Blong Slip

I luk olsem we olgeta laef samting long skae mo long wol oli folem fasin blong slip, no oli tekem taem blong spel. Sipos yu gat puskat, dog, no pijin, we yu fidim long haos, bambae yu luk se ol puskat mo dog, oltaem oli ledaon no slip. Mo ol pijin, oli kam kwaet mo slip taem tudak i kam. Kolosap olgeta anamol, pijin mo bebet, oli nidim slip, no wan taem blong spel mo stap kwaet. Long saed blong ol man, oli nidim slip tumas.

Samfala oli ting se slip i taem blong spel nomo. Be slip i gat bigfala mining moa. The Toronto Star i talem se: “Slip i wan taem we ol bigfala wok oli gohed insaed long bodi. Ol masel, oli kam taet mo slak, hat mo blad i pam kwik mo slou, mo tingting i mekem ol sinema.” The World Book Encyclopedia i talem se: “Taem wan man i slip, olgeta wok blong bodi i slou daon, mo ol masel oli kam slak. Hat i pam slou mo man i pulum win slou nomo.”

Nating se blong plante yia, ol man blong sayens, ol dokta, mo ol man blong mekem dip stadi, oli bin traem kasem moa save long saed blong slip, plante samting oli haed yet long saed blong impoten wok blong hem. Ol man ya oli no faenemaot yet se slip i rili olsem wanem, mo from wanem yumi slip. Dokta Eliot Phillipson we i stap mekem dip stadi long slip, long Kwin Elisabet Hospital long Toronto, i talem se: “Yumi no save ol impoten samting we oli hapen insaed long bodi blong yumi taem yumi slip, we oli givim paoa long yumi bakegen.”

Taem yumi slip, ol samting oli jenis insaed long bodi, blong mekem se hem i save blokem ol sik. Ol haf blong bodi oli kam slak mo spel, mo samting ya i fiksimap bodi bakegen from ol hadwok we i bin mekem long dei ya. Wok blong blad blong klinim bodi i stap gohed, mo stret namba blong ol kemikola long blad i kam antap bakegen. Taswe, yumi save talem se slip i olsem wan grup blong man we oli wok long naet, blong fiksimap mo klinim ol samting, blong mekem i rere blong tumora.

Wan long ol impoten wok we slip i mekem, se hem i givhan long ol nervb long bodi blong spel mo kamgud bakegen, afta we yumi bin yusum olgeta plante tru long dei. The World Book Encyclopedia i talem se, “slip i mekem paoa i kambak bakegen long bodi, antap moa, paoa blong bren mo ol nerv.”

?Hamas Slip?

Kolosap olgeta bigman oli nidim blong slip seven no eit haoa evri naet. Samfala oli no nidim plante olsem, samfala oli nidim moa. Samfala oli talem se i naf we oli slip fo no faef haoa evri naet, be maet sam long olgeta oli slip smol tru long dei. Ol pikinini oli nidim plante moa slip bitim ol bigman.

Taem ol man oli kam olfala, maet oli wekap plante taem tru long naet. Maet samfala oli ting se, hemia i soemaot se i no longtaem, bambae oli kasem bigfala trabol long saed blong slip. Nating se ol olfala oli no slipgud olsem ol yangfala, be ol stadi oli soem se fasin blong wekap plante taem lelebet tru long naet, i no wan samting blong wari from. Plante taem, oli wekap blong smoltaem nomo, maet sam menet nomo, ale biaen, oli slip bakegen.

Be, nomata hamas yia yu yu gat, yu no mas ting se bambae yu slip dip blong ful naet. Slip i gat ol defren haf blong hem. Fastaem hem i dip, biaen, hem i no moa dip, mo i gohed olsem. Long wan naet, maet wan man i gotru long ol defren haf ya plante taem.

Trabol We i Save Kamaot Taem Man i No Kasem Naf Slip

The Toronto Star i mekem ripot ya se: “Ol man blong stadi dip, oli stap wari moa long saed blong bigfala namba blong man we oli no kasem naf slip nating. Oli givim woning se, sipos yumi no kasem naf slip blong longtaem, yumi save mekem trabol long yumi bakegen mo long ol man raonabaot long yumi.”

The World Book Encyclopedia i talem se: “Ol man we oli no kasem naf slip, oli lusum paoa blong olgeta mo oli kros kwik. Sipos wan man i no slip blong tu dei, hem i faenem se i hadwok blong tingting dip long wan samting. . . . Hem i mekem plante mastik, antap moa long ol samting we hem i stap mekem bakegen mo bakegen, mo hem i no save lesingud. . . . Ol man we oli no slip blong bitim tri dei, i hadwok long olgeta blong tingting, lukluk, mo harem long klia fasin. Samfala oli save kam krangke long tingting blong olgeta, we oli stap luk ol samting we oli no rili tru (hallucinations).”

Taem oli mekem tes long sam man, oli faenem se afta fo dei we oli no slip, oli save mekem smol wok nomo, olsem wok we oli stap mekem oltaem. Ol wok we oli nidim blong tingting smol long hem, mo smat lelebet blong mekem, oli no naf blong mekem. Be i gat samting we i moa nogud, i bitim fasin ya we oli no save tingting dip mo oli no wekapgud long tingting blong olgeta. Afta we oli no slip blong fo mo haf dei, tingting blong olgeta i kam krangke, mo ol samting we oli stap luk oli kam narakaen long ae blong olgeta.

Fasin blong no slipgud i save mekem bigfala trabol i kamaot. Plante man we oli taed oli bin slip taem oli stap draevem trak, ale oli mekem wan akseden we oli ded from. Fasin blong no slipgud i save mekem trabol i kamaot insaed long famle mo long mared tu. Hemia from we taem yumi no stap slipgud, yumi kam kros kwik, mo i hadwok blong frengud wetem yumi. Fasin blong slipgud oltaem i moa impoten bitim wanem we samfala oli tingbaot.

Slipgud Evri Naet

Spesel dokta long saed blong slip, Dokta Jeffrey J. Lipsitz, we i wok long Hospital Blong Ol Man We Oli No Slipgud, long taon blong Toronto, hem i givim advaes ya we i kam biaen blong givhan long ol man blong slipgud. Slip long wan ples we yu harem se yu sef, i no gat noes, mo i dak gud. Slip long wan gudfala bed. Yu no mas slip smol long sapa, nating se yu no bin slipgud long naet bifo. Traem blong stap wekap gogo taem ya we i stret taem blong slip long naet. Traem blong no dring ti no kofe bifo we yu slip. Yu no mas yusum bed long ol narafala taem blong rid mo blong lukluk televisin. Yu no mas mekem strong wok mo kakae bigwan jes bifo we yu slip. Traem slip long sem taem evri naet. Samting ya bambae i halpem bodi blong yu blong wokem wan program blong slip mo wekap, we i sem mak oltaem.

Traem karem fasin we yu spel mo slakem bodi blong yu bifo we yu slip. Yu no mas mekem ol samting we oli wekemap tingting, mo mekem bodi i muvmuf tumas. Olsem nao, yu no mas lukluk ol sinema, program long televisin, no ridim ol buk we oli wekemap tingting mo filing blong yu. Sipos yu storeyan wetem narafala long ol dip save bifo we yu slip, samting ya tu i save mekem se yu no slipgud.

Samfala oli faenem se i givhan long olgeta sipos oli swim long wora we i hot lelebet (i no hot tumas), no sipos oli ridim wan buk we i no dip tumas mo i no pulum tingting blong olgeta tumas. Mo tu, i gat sam narafala samting blong halpem man blong slip, olsem dring melek we i hot lelebet, krim, smol waen, ol ti we oli wokem long lif blong hop, min, mo kamomil—be i no ol ti we oli wokem long samting we i wekemap tingting.

Be, kolosap olgeta man oli agri se, i no naf blong jes spel mo slakem bodi blong yu bifo yu slip. Ol gudfala fasin blong laef, we yumi no bitim mak long sam samting, wetem eksasaes oltaem, i impoten. Mo tu, man i save slipgud oltaem, sipos laef blong hem i fri long wari mo kros, we i kamaot from fasin griri, jelas, fasin blong no laekem narafala, mo fasin blong traem winim narafala. Sem mak, i impoten blong gat wan laef we i fri long fasin blong bitim mak long kakae mo dring, mo i fri long fasin blong harem nogud, we i kamaot from fasin blong slip olbaot.

Samting we i impoten blong mekem se yumi slipgud mo spelgud long naet, hemia fasin blong kasem ol samting we yumi nidim long saed blong speret. Samting ya bambae i givhan long yumi blong kasem save long wol ya we yumi stap long hem, we i trabol tumas, mo blong folem wan laef we i stret, mo i mekem yumi haremgud. Wan waes man blong God i pulum yumi blong wokem fasin luksave, mo blong holemtaet waes blong Jeova, from we samting ya bambae i lidim yumi blong kasem “wan laef we i hapi mo we yumi haremgud long hem.” Biaen, hem i gohed olsem se: “Bambae yu no fraet taem yu slip, mo bambae yu slipgud long ful naet.”—Proveb 3:21-24, Today’s English Version.

[Ol Futnot]

[Tok Blong Makem Poen Pija Long Pej 18]

Bighaf blong ol man oli nidim blong slip seven no eit haoa evri naet

[Tok Blong Pija Long Pej 18]

Fasin blong no slipgud i save mekem trabol i kamaot

[Tok Blong Pija Long Pej 18]

Plante man oli faenem i hadwok blong slip