Teknoloji i Kam Antap Bigwan
TEKNOLOJI hemia ol niufala samting olsem mobaelfon, kompiuta, televisin, mo Intenet. Ol samting ya oli kasem plante ples finis, mo oli kam pat blong laef blong plante man, nating se oli rijman no puaman. Yes, teknoloji i go kasem olgeta ples long wol. Taswe tede, sipos yu go long kantri blong Albania, bambae yu no sapraes blong luk we wan olfala man i stap sidaon long dongki blong hem mo long semtaem i stap toktok long mobaelfon. Sipos yu go long India, bambae yu luk we ol puaman we oli stap sidaon long rod blong askem mane, wanwan taem bambae oli stop smol long wok ya from we mobaelfon blong olgeta i ring no from we oli mas ring i go long narafala man.
Long saed blong teknoloji, ating mobaelfon nao we i kam antap bigwan moa i bitim ol narafala samting. Tede ol man oli no yusum mobaelfon blong ring long narafala nomo. Oli yusum tu blong go long Intenet, sanem mo kasem ol mesej, wajem televisin, lesin long miusik, tekem ol foto, mo sam mobaelfon oli gat GPS tu (Global Positioning System), we i olsem wan map blong soem ol ples mo rod long man.
Wan niuspepa we nem blong hem Washington Post, i talem se sam mobaelfon blong naoia, “oli save mekem moa samting i bitim ol kompiuta blong ami blong Amerika long yia 1965.” Niuspepa ya i talem tu se: “Naoia i gat wan mobaelfon blong evri tu man long wol,” mo klosap 30 kantri long wol oli gat moa mobaelfon i bitim namba blong man. Tru ya, olsem niuspepa ya i talem, tede “taem ol man oli wokem wan niufala samting, teknoloji ya i go kasem plante ples long wol moa kwik i bitim bifo.”
Klosap 60 pesen blong ol man long wol we oli yusum mobaelfon oli stap long ol pua kantri. Hemia i min se long olgeta samting we man i wokem blong sanem toktok i goaot long ol man, mobaelfon nao i faswan we ol pua kantri oli yusum moa i bitim ol rij kantri. Tingbaot Afganistan. Long yia 2008, i gat samwe long 140,000 man evri manis we oli pem ol sim kad blong mobaelfon. Mo long ol yia we oli jes pas, namba blong ol man long Afrika we oli stap yusum mobaelfon i kam antap samwe long 50 pesen evri yia.
Be teknoloji ya we i mekem se ol man oli save toktok wetem narafala man, i gat nogud saed blong hem tu. Ol mobaelfon, ol laptop kompiuta, mo nara masin we oli yusum blong singaot narafala man (we oli kolem pager), oli mekem we man i save toktok wetem man long enitaem mo eniples nomo. From samting ya, sam man oli harem se teknoloji ya i holem olgeta olsem we oli fas long wan nes blong spaeda, oli no save fri. Be sam man oli laekem tumas, ale oli kam olsem slef blong ol samting ya, from we oltaem oli wantem save wanem i stap hapen raonabaot long olgeta.
Ol problem we oli kamaot moa long saed blong teknoloji, hemia nao se man i save kam slef blong hem, hem i save pulum tingting blong man i gowe long wok blong hem, mo i blokem man long samting we hem i stap mekem long eni taem mo eni ples. Be ol masin ya oli save mekem plante gudfala samting tu. ?Ale, olsem wanem blong yusum ol samting ya long waes fasin, we i no bitim mak, mo soemaot se yumi tingbaot narafala? Ol haf we oli kam biaen bambae oli tokbaot kwestin ya.