?Yu Yu Laekem Wanem Kaen Man?

“WANTEM WAN WAEF. Hem i mas laet skin mo i bunbun, hem i mas finis long hae skul no long yunivasiti. Hem i mas kam long wan gudfala famle we i rij. Hem i blong sem laen.”

HEMIA pablisiti blong faenem waef we yu save luk oltaem long wan nyuspepa blong India. Maet yu save luk sem samting olsem long plante narafala ples long wol. Long India ol papa mama blong wan boe oli mekem pablisiti olsem. Man we i ansa long pablisiti ya i mas putum wan foto blong wan gel we i werem wan ‘sari’ (wan longfala dres) we i red lelebet mo i werem plante gol jen long hem. Sipos famle blong boe ya i agri, oli save stat blong tokbaot mared.

Ol Mak We Ol Man Oli Stap Tingbaot

Oltaem long India oli stap wantem waef we i laet skin. Samting ya i kamaot from wan strong bilif se ol laen blong ol man Hindu we oli daon moa oli gat blak skin. I no longtaem i pas, wan program blong televisin long India i tokbaot wan store blong tu gel, wan i laet skin mo narawan i blak. Gel ya we i laet skin i stronghed mo fasin blong hem i nogud. Be gel ya we i blak i kaen mo i gud long ol man. Nao wan majik i kamaot, mo gel ya we i laet skin i kam blak olsem panis blong hem mo gel ya we i blak, i kam laet skin hemia presen blong hem. Tingting blong store ya i klia se, nating we gudfala fasin i win olgeta oli wantem praes ya laet skin nomo.

Ol nogud filing long saed blong laen olsem oltaem oli strong long man bitim we hem i luksave. Eksampel, maet wan man Esia i save go long wan kantri long Wes mo i save komplen se oli stap mekem nogud long hem from kala blong hem no from smol ae blong hem. Ol fasin olsem oli mekem hem i kros, mo i harem olsem we oli stap agensem hem from. Be taem hem i gobak long kantri blong hem, maet hem i mekem sem mak long ol man we oli blong defren laen. Tede fasin blong skelem ol man from skin mo laen blong man i wan bigfala samting.

King Solomon bifo i raetem se: “Mane i stampa blong olgeta samting.” (Eklesiastis 10:19) !Hemia i tru ya! Ol rij samting tu oli jenisim lukluk blong man. I no nid blong save olsem wanem man i kam rij. ?Hem i kam rij from hadwok blong hem no hem i lukaotgud long bisnes, no hem i stap mekem bisnes blong stilim mane? Hemia i no impoten. Ol man oli laekem man we i gat ol rij samting, nating se hem i kasem long kruked fasin no no gat.

Ol man oli stap tinghae long bigfala edukesen. From we long wol ya ol man oli stap wantem winim narafala. Taem wan pikinini i bon, kwiktaem ol papa mama oli stat putumrere bigfala mane blong pikinini ya i go long skul. Taem hem i kasem tu no tri ya blong hem, oli stat tingbaot blong putum hem long wan gudfala kindagarden we i olsem faswan step blong go kasem yunivasiti. Sam man oli ting se wan pepa we ol man oli kasem long yunivasiti i mekem se ol narafala man oli mas laekem mo respektem olgeta.

Yes, kala blong skin, edukesen, mane, laen blong man​—⁠hemia ol mak we plante man oli stap tingbaot taem oli skelem no oli laekem narafala man from. Hemia ol samting we oli pusum man blong laekem mo blong no laekem narafala man. ?Olsem wanem long yu? ?Yu yu stap laekem wanem kaen man? ?Yu ting se ol man oli mas laekem mo respektem man we i gat mane, i laet skin, no hem i kasem bigfala edukesen, i moa bitim ol narafala man? Sipos yu ting olsem, yu mas tingtinggud long stampa blong ol filing blong yu.

?Ol Mak Ya Oli Tru?

Buk ya Hindu World i talem se: “Eni wan long laen we i daon moa i kilim wan ‘brāhmin’ (laen we i hae moa) bambae oli kilim hem i ded mo oli save tekemaot ol samting we hem i gat, mo panisim sol blong hem. Wan brāhmin we i kilim man i ded oli save mekem hem i pem faen nomo mo neva bambae oli kilim hem i ded from.” I tru se buk ya i stap tokbaot taem bifo, ?be tede i olsem wanem? Fasin blong no laekem man from kala no laen mo fasin blong tok nogud i mekem ol faet oli kamaot we oli kilim plante man i ded long ol yia we i ron biaen long 1900. Mo fasin ya i no stap long India nomo. Fasin blong no laekem man mo raf fasin i gohed wetem fasin blong seraot from kala we i stap long Saot Afrika, long Amerika fasin blong no laekem man from laen mo kala, long Baltiks fasin blong no laekem man from kantri blong hem​—⁠mo sam narafala kantri moa​—⁠olgeta samting ya oli kamaot from ol filing se sam man i hae moa long narafala. Yes, fasin ya we man i laekem moa wan man i bitim narafala from laen no kantri blong man ya i no givim ol gudfala frut we i gat kwaet fasin.

?Olsem wanem long ol rij samting? Yes, plante man oli kam rij from gudfala wok mo hadwok. Be, plante rij samting ol man oli stap kasem from stil, ol man blong salem ol drag, ol man blong salem ol tul blong faet long fasin haed, mo sam narafala samting olsem. Tru ya, sam long olgeta mane ya we oli kasem oli givim long ol grup blong ol man we oli stap givhan no sapotem ol program blong givhan long ol puaman. Be kruked fasin ya blong winim mane i mekem mo i givim plante trabol long ol man. Mo tu ol man blong stil sam samtaem, olsem tekem doti mane no joen long ol kruked bisnes blong stilim mane, oli mekem man i harem nogud, spolem man mo man i save ded from ol samting we oli wokem. Yes, ol rij samting we man i kasem, hem i no stampa blong skelem fasin blong laekem man.

?Be, olsem wanem long edukesen? ?Plante pepa we man i kasem long yunivasiti (digri) mo ol haenem we hem i gat, oli pruvum se hem i wan gudfala man mo i gat stret fasin? ?I min se ol man oli mas laekem hem moa? I tru, skul i mekem man i gat plante save, mo i stret nomo blong ona mo gat respek long plante we oli yusumgud save blong olgeta blong givhan long narafala man. Be histri i soem se ol man we oli gat hae save oli stap stilim mo spolem plante man. Mo tingbaot wanem i stap hapen long ol kolej mo ol yunivasiti tede. Ol ples ya oli fulap long ol trabol blong drag mo ol rabis sik long saed blong seks, mo plante studen oli go skul from we oli wantem kasem mane, paoa, mo haenem nomo long fyuja. Edukesen nomo blong wan man i no wan pruf blong soem ol trufala fasin blong hem.

Nogat, kala blong skin, edukesen, mane, laen blong man, no narafala samting olsem oli no trufala samting we man i save stanap long hem blong skelem narafala man sipos hem i gud no no gat. Ol Kristin oli no mas tingting tumas long ol samting ya blong traem pulum ol narafala man oli laekem olgeta. ?Be, man i mas tingting long wanem? ?Wanem mak man i mas tingbaot?