Faenemaot Slak Fasin, Fasin Nogud, Mo Fasin Blong Tanem Tingting From Sin

SIN i wan samting we ol Kristin oli no laekem nating​—fasin blong no kasem mak blong ol stret rul blong Jeova. (Hibrus 1:9) Sore tumas, yumi evriwan, yumi mekem sin samtaem. Yumi evriwan, yumi stap traehad blong winim ol slak fasin blong yumi mo fasin ya we yumi no stretgud olgeta, we yumi bon wetem. Be, sipos yumi talemaot ol sin blong yumi long Jeova mo oltaem yumi traem blong no mekem ol sin ya bakegen, yumi save kam kolosap long hem wetem wan voes blong hat mo tingting we i klin. (Rom 7:​21-24; 1 Jon 1:​8, 9; 2:​1, 2) Yumi talem tangkyu tumas long Jeova se, tru long ransom sakrifaes, hem i akseptem tabu wok blong yumi, nating se yumi gat ol slak fasin.

Sipos slak fasin blong wan man i mekem se hem i foldaon long bigfala sin, hem i nidim help blong ol man blong lukaot sipsip kwiktaem, folem rod we Jemes 5:​14-16 i tokbaot, se: ‘?I gat wan long yufala we i sik [long saed blong speret]? I gud hem i singaot ol elda blong kongregesen blong oli kam luk hem . . . Sipos hem i bin mekem sam sin, Masta blong yumi bambae i fogivim hem from. From samting ya, i gud yufala i stap taltalemaot ol sin blong yufala long yufala, mo i gud yufala i stap prea long yufala, blong bambae God i mekem yufala i gud bakegen.’

Taem wan Kristin we i givim laef blong hem long God i mekem wan bigfala sin, hem i mas mekem wan samting bakegen antap long fasin ya we hemwan i talemaot sin blong hem long Jeova. Ol elda oli mas mekem sam samting, from we fasin klin no pis blong kongregesen i stap long denja. (Matyu 18:​15-17; 1 Korin 5:​9-11; 6:​9, 10) Maet ol elda oli wantem faenemaot se: ?Hemia we i mekem sin, hem i tanem tingting from sin blong hem? ?Wanem samting i lidim hem blong mekem sin? ?Hemia from wan taem we hem i kam slak? ?Man ya i stap mekem sin oltaem? I no isi oltaem blong faenemaot ol samting ya, mo i rili nidim fasin luksave.

?Be, olsem wanem sipos wan man i mekem sin, from we hem i stap gohed blong folem rod blong mekem ol rabis fasin mo ol samting we oli nogud? Naoia, samting we bambae ol elda oli mekem i klia nomo. Taem aposol Pol i stap stretem wan bigfala sin long kongregesen blong Korin, hem i talem se: “Yufala i mas putumaot man ya we i stap mekem sin oltaem, bambae hem i no moa stap wetem yufala.” (1 Korin 5:13) Ol man we oli stap mekem sin oltaem, oli no gat ples insaed long Kristin kongregesen.

Skelem Slak Fasin, Fasin Nogud, Mo Fasin Blong Tanem Tingting From Sin

?Olsem wanem ol elda oli save kasem save se wan man i tanem tingting from sin blong hem?a Hemia i no wan isi kwestin. Eksampel, tingbaot King Deved. Hem i slip wetem woman blong narafala man mo biaen, i kilim man i ded. Be yet, Jeova i letem hem blong stap laef. (2 Samuel 11:​2-24; 12:​1-14) Ale, tingbaot Ananaeas mo Safaera. Wetem fasin gyaman, tufala i traem blong trikim ol aposol. Yes tufala i gat tu fes from we oli wantem soem gladhat blong olgeta bitim samting we oli rili gat. ?Hemia wan bigfala sin? Yes. ?Wan sin we i nogud olsem fasin blong kilim man i ded mo fasin blong slip wetem woman blong narafala man? !No gat! Be, Ananaeas mo Safaera, tufala i lusum laef blong tufala from sin ya.​—Ol Wok 5:​1-11.

?From wanem jajmen blong olgeta i defren? Deved i foldaon long bigfala sin from we hem i slak long saed blong bodi. Taem hem i luksave rabis samting we hem i mekem, hem i tanem tingting blong hem, mo Jeova i fogivim hem​—nating se hem i kasem wan strong fasin stretem taem i kasem plante problem long haos blong hem. Ananaeas mo Safaera, tufala i mekem sin taem tufala i gyaman wetem fasin blong gat tu fes. Ale, oli traem blong trikim Kristin kongregesen mo tufala i ‘gyaman long tabu speret mo long God.’ Samting ya i pruvum se hat blong tufala i nogud. Taswe, tufala i kasem wan jajmen we i moa strong.

Long tufala eksampel ya, Jeova i mekem jajmen mo jajmen blong hem i stret from we hem i stap lukluk hat. (Proveb 17:3) Ol elda oli no save mekem samting ya. ?Nao olsem wanem ol elda oli save luksave sipos wan bigfala sin i kamaot from slak fasin be i no from we man ya i gat nogud fasin?

Yes, olgeta sin oli nogud, be i no evri sinman we oli nogud. Maet wan man i mekem wan sin from slak fasin blong hem, mo maet narawan i mekem sem sin ya from we hem i gat nogud fasin. I tru, oltaem, fasin blong mekem sin i joen wetem slak fasin mo rabis fasin. Wan impoten rod blong faenemaot samting ya, i blong save tingting blong hemia we i mekem sin long saed blong samting we hem i mekem, mo samting we hem i wantem mekem long saed ya. ?Hem i soem se hem i wantem tanem tingting from sin blong hem? Ol elda oli nidim fasin luksave blong faenemaot samting ya. ?Olsem wanem oli save kasem fasin luksave ya? Aposol Pol i promes long Timote se: “Oltaem yu mas tingbaot ol tok ya blong mi, nao bambae Masta blong yumi i givim fasin blong luksave olgeta samting long yu.” (2 Timote 2:7, NW) Sipos ol elda oli gat tingting daon mo “oltaem” oli “tingbaot” ol tok blong Pol mo ol narafala man blong raetem Baebol we i kamaot from tabu speret, bambae oli kasem fasin luksave we oli nidim blong skelemgud olgeta long kongregesen we oli mekem sin. Ale, disisen blong olgeta bambae i soemaot tingting blong Jeova, be i no tingting blong olgeta nomo.​—Proveb 11:2; Matyu 18:18.

?Olsem wanem blong mekem samting ya? Wan rod i blong faenemaot olsem wanem Baebol i tokbaot ol man nogud mo luk sipos samting ya i stret long hemia we i mekem sin.

Oli Akseptem Se Oli Mekem Sin Mo Tanem Tingting Blong Olgeta

Ol faswan man we oli jusum blong folem rod we i nogud, hemia Adam mo Iv. Nating se tufala i stretgud olgeta mo tufala i gat ful save long loa blong Jeova, tufala i rebol agensem hae rul blong God. Taem Jeova i soem long tufala ol nogud samting we tufala i mekem, makemgud fasin blong tufala​—!Adam i talem se i fol blong Iv, mo Iv i talem se i fol blong snek! (Jenesis 3:​12, 13) Skelem samting ya wetem nambawan tingting daon we Deved i gat. Taem narafala i soem long hem se hem i mekem bigfala sin, hem i agri mo i askem strong long God blong i fogivim hem, se: “Mi mi mekem sin agens long Jeova.”​—2 Samuel 12:13; Ol Sam 51:​4, 9, 10.

Ol elda oli mas tingbaot tufala eksampel ya, taem oli stap traem blong stretem wan bigfala sin, antap moa sipos hemia we i mekem sin i wan bigman. ?Man we i mekem sin​—olsem Deved taem i luksave sin blong hem​—i jes akseptem blong karem blem from mo i tanem tingting blong hem mo i lukluk i go long Jeova blong halpem hem mo blong fogivim hem? ?No hem i traem blong haedem rabis fasin we hem i mekem, maet i talem se i fol blong narawan? Tru, maet man we i mekem sin i wantem eksplenem samting we i lidim hem blong mekem sin. Mo maet i gat sam samting we i hapen, bifo finis no naoia, we ol elda oli wantem kasem save long hem taem oli stap mekem disisen olsem wanem blong halpem man ya. (Lukluk Hosea 4:14.) Be man ya i mas akseptem se hem nao i mekem sin mo se hem nao i mas karem blem from long fes blong Jeova blong talemaot sin ya. Tingbaot: ‘Jeova i stap kolosap long ol man we tingting blong olgeta i kam nogud, i stap sevem ol man we tingting blong olgeta i foldaon olgeta.’​—Ol Sam 34:18.

Oli Gohed Blong Mekem Fasin Nogud

Long buk blong Ol Sam, i gat plante vas we oli tokbaot ol man nogud. Ol vas olsem oli save halpem ol elda blong luksave sipos wan man i rili gat nogud fasin no slak fasin. Eksampel, tingbaot prea blong King Deved we tabu speret i pusum hem blong talem se: “Taem yu jajem ol man nogud ya, we oli stap mekem ol samting nogud, plis yu no kaontem mi wetem olgeta. Olgeta ya oli stap talem ol gudfala tok, long ol narafala man, be long tingting blong olgeta, oli no laekem ol man ya nating, oli agens long olgeta.” (Ol Sam 28:3) Makemgud we Baebol i tokbaot ol man we “oli stap mekem ol samting nogud,” oli ol man nogud. Wan man we slak fasin blong hem long saed blong bodi i pulum hem blong mekem sin, hem i stop kwiktaem nomo taem hem i luksave sin ya. Be, sipos wan man ‘i stap gohed blong mekem’ wan fasin nogud, mo fasin ya i kam olsem wan haf blong laef blong hem, samting ya i pruvum se hat blong hem i nogud.

Long vas ya, Deved i talem wan narafala samting we i soem se wan man i gat nogud fasin. Olsem Ananaeas mo Safaera, wan man nogud i save talem ol gudfala tok long maot blong hem, be i gat ol rabis samting long hat blong hem. Maet hem i wan man we i gat tu fes​—olsem ol Farisi long taem blong Jisas we, ‘long afsaed, oli mekem se oli stret man, be long insaed, oli fulap long gyaman mo ol fasin we oli no stret.’ (Matyu 23:28; Luk 11:39) Jeova i no laekem nating fasin ya we man i gat tu fes. (Proveb 6:​16-19) Sipos wan man i gat tu fes mo i traem blong haedem bigfala sin we hem i mekem, nating se hem i mekem samting ya long wan kot komiti, no i no wantem talemaot fulwan ol fasin nogud we ol narafala oli save finis se hem i mekem, samting ya i pruvum se hat blong hem i no stret.

Strong Fasin Blong No Ona Jeova

Ol Sam namba 10 i talem sam narafala samting we oli soem se wan man i gat nogud fasin. Long ples ya, yumi ridim se: “Man nogud i flas tumas, nao i stap ronem ol puaman. . . . hem i no gat respek nating long Jeova.” (Ol Sam 10:​2, 3, NW) ?Yumi mas gat wanem tingting long wan Kristin we i givim laef blong hem long God, be i gat flas tingting mo i no gat respek nating long Jeova? Tru ya, hemia rabis fasin we i stap long tingting blong hem. Wan man we slak fasin blong hem i pulum hem blong mekem sin, taem hem i kasem save no oli talem long hem, hem i tanem tingting blong hem mo i traehad blong jenisim fasin blong laef blong hem. (2 Korin 7:​10, 11) Long defren fasin, sipos wan man i mekem sin from we hem i no gat respek nating long Jeova, ?wanem samting bambae i stopem hem blong no moa gohed long fasin blong hem blong mekem sin? Sipos hem i gat flas tingting, nating se oli givim advaes long hem long kwaet fasin, ?olsem wanem hem i save gat tingting daon we hem i nidim blong tanem tingting blong hem wetem fulhat mo long fasin we i tru?

Naoia, tingbaot ol tok blong Deved long semfala Sam, se: “?From wanem man nogud i no gat respek nating long God? ?Hem i talem long hat blong hem se: ‘God i no save panisim mi’?” (Ol Sam 10:​13, NW) Insaed long Kristin kongregesen, man nogud i save olsem wanem gudfala fasin i defren long rabis fasin, be hem i no save fraet blong mekem rabis fasin sipos hem i tingting se God i no save panisim hem from. Sipos hem i no fraet se sin blong hem i save kam long klia ples, hem i no save bos nating long sin we i stap long hat blong hem. I no olsem Deved, sipos sin blong hem i kam long klia ples, bambae hem i stap mekem plan blong no kasem fasin stretem. Man olsem i no gat respek nating long Jeova. Hem “i no save ona long hem nating. . . . Neva hem i talem no long ol fasin nogud.”​—Ol Sam 36:​1, 4.

Spolem Ol Narafala

Plante taem, wan sin i no mekem trabol long wan man nomo. Eksampel, hasban we i slip wetem narafala woman, hem i sin agens long God; hem i mekem waef mo ol pikinini blong hem we oli no gat fol, oli harem nogud. Sipos woman we man ya i slip wetem hem i mared, hem i mekem famle blong woman ya i harem nogud; mo hem i spolem gudnem blong kongregesen. ?Man ya i tingbaot olgeta samting ya olsem wanem? ?Hem i soem wetem fulhat blong hem se hem i sore mo i rili tanem tingting from sin blong hem? No hem i soem tingting we i stap long Ol Sam 94, se: “?Bambae oli stap tok flas from ol rabis fasin blong olgeta go kasem wetaem? Hae God, mifala i man blong yu, be oli stap flatemgud mifala. Nem blong yu i stap long mifala, be oli stap mekem mifala i harem nogud aninit long han blong olgeta. Oli stap kilim ol wido mo ol pikinini we papa blong olgeta oli ded, mo ol strenja we oli stap long ples blong mifala. Oli talem se ‘Hae God ya we i God blong ol man Isrel, hem i no save luk yumi, hem i no save luk save ya.’ ”​—Ol Sam 94:​4-7.

Ating, sin we ol elda oli stretem long kongregesen, i no fasin blong kilim man i ded. Be tingting we man we i mekem sin i soemaot​—tingting ya se hem i rere blong mekem narafala i harem nogud long samting we hem nomo i wantem haremgud long hem​—i save kam klia taem ol elda oli stap traem blong jekemap nogud fasin ya. Tingting ya i soem tu se hem i stronghed, wan fasin blong wan man i gat rabis fasin. (Proveb 21:4) Samting ya i defren olgeta long tingting blong wan trufala Kristin, we i rere blong lego sam samting long laef blong hem from ol brata sista blong hem.​—Jon 15:​12, 13.

Folem Ol Rul Blong God

Ol advaes ya, oli no stanemap ol rul. Be, oli soemaot tingting blong Jeova long sam fasin we oli rili nogud. ?Hemia we i mekem sin i akseptem se hem i mekem sin, no no gat? ?Hem i no wantem folem ol advaes we oli givim long hem fastaem long saed blong sin ya? ?Hem i stap gohed blong mekem bigfala sin? ?Hem i soem klia se hem i no gat respek nating long loa blong Jeova? ?Hem i stap mekem plan blong traem haedem sin blong hem, we maet long semtaem, hem i spolem ol narafala? (Jud 4) ?Hem i strong moa blong mekem olsem taem sin blong hem i kam long klia ples? ?Man ya we i mekem sin i soem se hem i no gat respek nating long ol narafala we hem i mekem oli harem nogud mo long nem blong Jeova? ?Olsem wanem long fasin blong hem? ?Afta we hem i kasem ol gudfala advaes long Baebol, hem i gat flas tingting no i stronghed? ?Hem i no wantem nating blong lukaotgud blong no mekem sem sin ya bakegen? Sipos ol elda oli faenemaot ol samting ya, we i soem klia se wan man i no tanem tingting from sin blong hem, bambae oli faenem se sin we hem i mekem i pruvum se hem i gat rabis fasin be i no slak fasin long saed blong bodi.

Mo tu, taem ol elda oli stap stretem wan man we i luk olsem se hat blong hem i nogud, oli no mas stop blong givim advaes long hem blong folem stret fasin. (Hibrus 3:12) Man nogud i save tanem tingting from sin blong hem mo i save jenisim laef blong hem. Sipos tok ya i no tru, ?from wanem Jeova i talem long ol man Isrel se: “Man nogud i mas lego rod we hem i stap folem, mo rabis man i mas lego ol nogud tingting blong hem. I gud hem i kambak long Jeova we bambae i gat sore long hem, mo long God blong yumi, from we bambae hem i save fogivim hem olgeta.”? (Aesea 55:7) Ating, long kot komiti tu, ol elda bambae oli faenem se hat blong man ya i jenis, i tanem tingting from sin blong hem, olsem fasin mo tingting blong hem i soem.

Mo tu, long taem ya we oli mas mekem disisen blong putumaot wan man, ol elda, olsem ol man blong lukaot sipsip, bambae oli givim advaes long man ya blong tanem tingting blong hem mo traem blong mekem Jeova i glad long hem bakegen. Tingbaot man Korin ya “we i stap mekem sin oltaem.” Biaen hem i jenisim fasin blong hem, mo Pol i talem long olgeta blong tekembak hem. (2 Korin 2:​7, 8) Mo tu, tingbaot King Manase. Fasin blong hem i nogud we i nogud olgeta, be biaen, taem hem i tanem tingting from sin blong hem, Jeova i akseptem fasin blong hem blong tanem tingting from sin.​—2 King 21:​10-16; 2 Kronikel 33:​9, 13, 19.

Tru ya, i gat wan sin we, sipos man i mekem, God i no save fogivim hem from, hemia​—sin agens long tabu speret. (Hibrus 10:​26, 27) Jeova nomo i save hu i mekem sin ya. Ol man oli no gat raet blong talem hu i mekem sin ya. Wok blong ol elda i blong kipim kongregesen i stap klin mo blong halpem ol man we oli tanem tingting blong olgeta from sin, blong oli haremgud bakegen. Sipos oli mekem wok ya wetem fasin luksave mo tingting daon, oli mekem disisen we i soemaot waes blong Jeova, ale bambae Jeova i blesem wok blong olgeta olsem ol man blong lukaot sipsip.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 29]

Ananaeas mo Safaera, wetem fasin tu fes, oli gyaman long tabu speret, oli soem se hat blong tufala i nogud