‘God We i Stap Leftemap Tingting’ i Mekem Yumi Haremgud
‘Yumi talem tangkyu long God ya we i God mo Papa blong Jisas Kraes, Masta blong yumi. Hem i Papa blong yumi we i gat sore, hem i God we i stampa blong fasin blong leftemap tingting. Hem i stap givhan long mifala long olgeta trabol blong mifala, blong mekem mifala i haremgud.’—2 KORIN 1:3, 4.
1, 2. ?Ol man we oli harem nogud from oli lusum wan we oli laekem tumas, oli nidim wanem fasin blong leftemap tingting?
OL MAN we oli harem nogud from oli lusum wan we oli laekem tumas, oli nidim trufala fasin blong leftemap tingting—i no ol tok we i no gat mining mo we ol man oli talem evritaem. Yumi evriwan i bin harem tok ya, se ‘taem i mas pas blong soa i kamgud bakegen.’ ?Be hu man we tok ya i save leftemap tingting blong hem, taem hem i jes lusum wan we i laekem tumas, mo hem i stap harem nogud tumas from? Ol Kristin oli save se God i promes blong mekem ol dedman oli laef bakegen. Be, samting ya i no blokem dip filing we i trabol mo i harem nogud tumas, taem oli lusum wan we oli laekem tumas. Mo sipos yu bin lusum wan pikinini, ol narafala pikinini blong yu oli no save tekem ples blong hem.
2 Taem yumi lusum wan we yumi laekem tumas, trufala fasin blong leftemap tingting, hemia we i stanap long ol promes blong God, i beswan samting blong givhan long yumi. Yumi nidim tu we narafala i soem se hem i kasem save long filing blong yumi. Samting ya i rili bin kamaot long ol man Rwanda. I tru moa long plante handred famle blong ol Wetnes blong Jeova long kantri ya, we ol man oli kilim sam memba blong ol famle ya oli ded, long ol nogud faet bitwin ol laen blong man. ?Olgeta we oli harem nogud, oli save lukluk i go long hu blong kasem help blong leftemap tingting blong olgeta?
Jeova—God We i Stampa Blong Fasin Blong Leftemap Tingting
3. ?Olsem wanem Jeova i soem eksampel long fasin blong leftemap tingting?
3 Jeova i soem eksampel, taem hem i leftemap tingting blong yumi evriwan. Hem i sanem Jisas Kraes, Pikinini blong hem, wan nomo we hem i gat, i kam long wol blong leftemap tingting blong yumi, mo blong givim wan hop blong olwe. Jisas i tijim se: “God i laekem tumas ol man long wol, nao hem i givim mi, mi stret Pikinini blong hem, mi wan nomo we hem i gat, blong olgeta man we oli bilif long mi bambae oli no save lus, oli gat laef we i no save finis.” (Jon 3:16) Mo tu, hem i talem long ol man blong hem se: “I no gat man we i laekem ol fren blong hem moa, i winim man we i givim laef blong hem blong sevem ol fren blong hem.” (Jon 15:13) Long wan narafala taem, hem i talem se: “Mi mi Pikinini blong man, be mi mi no kam blong bambae ol man oli mekem wok blong mi. Mi kam blong mekem wok blong olgeta, mo blong givim laef blong mi blong pem rod blong plante man oli gofri.” (Matyu 20:28) Mo Pol i talem se: “God i laekem yumi tumas, mo i soemaot samting ya long yumi long fasin ya we Kraes i ded blong sevem yumi, long taem ya we yumi stap mekem i nogud yet.” (Rom 5:8) Ol vas ya mo plante narafala vas bakegen, oli halpem yumi blong kasem save long lav blong God mo Jisas Kraes.
4. ?From wanem aposol Pol i gat kaon long Jeova?
4 Aposol Pol i rili kasem gladhat blong Jeova. God i tekemaot hem long fasin we i olsem se hem i ded long saed blong speret, from we hem i stap ronem ol man blong Kraes. Ale hem i kam wan Kristin we ol man oli ronem hem. (Efesas 2:1-5) Hem i tokbaot ekspiryens blong hem, i se: “Mi mi daon moa long ol narafala aposol, mo kolosap i no stret blong singaot mi se aposol, from we fastaem mi stap ronem ol memba blong jyos blong God. Be from we God i givhan long mi long gladhat blong hem, taswe mi gat nem olsem. Mo taem God i givhan long mi olsem, hemia i no blong nating nomo, i gat frut blong hem. Mi mi hadwok moa, mi winim ol narafala aposol ya. Be i tru, i no mi ya we mi wok. God ya nomo we i stap givhan long mi long gladhat blong hem, hem nao i stap mekem ol wok ya.”—1 Korin 15:9, 10.
5. ?Pol i raetem wanem long saed blong fasin blong leftemap tingting we God i stap soem?
5 Taswe, i stret nomo we Pol i raetem se: ‘I gud yumi talem tangkyu long God ya we i God mo Papa blong Jisas Kraes, Masta blong yumi. Hem i Papa blong yumi we i gat sore, hem i God we i stampa blong fasin blong leftemap tingting. Hem i stap givhan long mifala long olgeta trabol blong mifala, blong mekem mifala i haremgud. Nao taem ol narafala oli gat trabol, mifala i save leftemap tingting blong olgeta, blong mekem oli haremgud long sem fasin, from we God i stap leftemap tingting blong mifala. Kraes i harem nogud tumas long bodi blong hem, mo ol fasin we i kasem hem, i kasem mifala tu. Mo long sem fasin, from we mifala i joen long Kraes, God i stap mekem fasin ya we mifala i haremgud, i go moa, i kasem ol narafala man. Sipos mifala i stap harem nogud, hemia i blong leftemap tingting blong yufala, blong God i sevem yufala. Mo sipos God i givhan long mifala, i mekem mifala i haremgud, be hemia tu i blong givhan long yufala blong mekem yufala i strong. Nao taem we yufala i stap harem nogud olsem mifala, tingting blong yufala i no save foldaon. Nao tingting blong mifala long yufala i stap strong yet. Mifala i save finis, se olsem we yufala i joen long mifala finis blong harem nogud long sem fasin we mifala i stap harem nogud, ale, long sem fasin bambae yufala i save joen long mifala bakegen, blong God i givhan long yufala olsem we i stap givhan long mifala.’—2 Korin 1:3-7.
6. ?Grik wod ya we oli tanem i kam “leftemap tingting” i minim wanem?
6 !Ol tok ya oli mekem yumi haremgud tumas! Long ples ya, Grik wod we oli tanem i kam “leftemap tingting” i joen wetem fasin ya we “man i singaot narafala, blong i kam kolosap long hem.” Olsem nao, fasin ya i minim se “stanap kolosap long wan man taem hem i fesem wan strong traem.” (A Linguistic Key to the Greek New Testament) Wan man blong mekem dip stadi long Baebol, i raetem se: “Oltaem, tok ya i gat moa mining, i bitim fasin blong soem sore nomo. . . . Kristin fasin blong leftemap tingting i givim paoa, mo i givhan long man blong winim ol hadtaem long laef.” Mo tu, hem i joen wetem ol tok blong mekem man i haremgud, we oli stanap long strongfala promes mo hop—hemia blong laef bakegen long ded.
Jisas mo Pol—Tufala i Leftemap Tingting Wetem Fasin Sore
7. ?Olsem wanem Pol i leftemap tingting blong ol Kristin brata sista blong hem?
7 !Pol i wan nambawan eksampel long fasin blong leftemap tingting! Hem i raet long ol brata mo sista long Tesalonaeka se: “Taem mifala i stap wetem yufala, mifala i stap mekem i isi long yufala, olsem wan mama i stap lukaot long ol pikinini blong hem. Mifala i no tingbaot blong talemaot gud nyus ya nomo long yufala. Mifala i rere tu blong lego long laef blong mifala, from we mifala i laekem yufala tumas, mifala i wantem tumas blong givhan long yufala. Yufala i savegud we mifala i mekem long yufala evriwan, stret olsem wan papa we i stap lukaot long ol pikinini blong hem. Mifala i stap leftemap tingting blong yufala, mifala i stap mekem yufala i haremgud.” Olsem wan papa no mama we i gat lav, we i stap keagud long ol pikinini blong hem, yumi evriwan i save serem lav wetem ol narafala mo traem kasem save long filing blong olgeta, taem oli nidim help.—1 Tesalonaeka 2:7, 8, 11, 12.
8. ?From wanem tijing blong Jisas i leftemap tingting blong olgeta we oli harem nogud?
8 Taem Pol i soem fasin keagud mo fasin kaen, hem i stap folem nomo nambawan Man blong soem Eksampel, hemia Jisas. Tingbaot fasin sore blong Jisas, taem hem i singaot yumi evriwan blong kam long hem, olsem i stap long Matyu 11:28-30, se: “Yufala evriwan we yufala i stap hadwok tumas, yufala i stap karem ol hevi samting, yufala i kam long mi. Bambae mi mi givim spel long yufala. Yufala i mas putum yok blong mi long solda blong yufala, blong yufala i mekem wok blong mi. Mo yufala i mas lan long mi, from we mi mi wan kwaet man, tingting blong mi i stap daon. Nao bambae yufala i faenem we tingting blong yufala i gat spel. From we yok ya we bambae mi putum long yufala, wok blong hem i isi. Mo ol samting we mi givim long yufala blong yufala i karem, oli no hevi.” Yes, tijing blong Jisas i mekem yumi haremgud, from we hem i givim hop mo wan promes—promes ya se ol dedman bambae oli laef bakegen. Hemia nao hop mo promes we yumi stap talemaot long ol man. Wan eksampel, hemia taem yumi givimaot buklet ya, When Someone You Love Dies. Hop ya i save givhan long yumi evriwan, nating sipos yumi bin harem nogud blong longtaem.
?Olsem Wanem Blong Leftemap Tingting Blong Ol Man We Oli Harem Nogud?
9. ?From wanem yumi no mas ting se ol man we oli harem nogud oli mas hareap blong haremgud?
9 Yumi no save talem hamas taem i mas pas, we man i harem nogud, afta we hem i lusum wan we hem i laekem tumas. Sam man oli harem nogud long ful laef blong olgeta. Hemia i tru moa long saed blong ol papa mama we oli lusum wan pikinini blong olgeta. Long 1963, wan Kristin hasban mo waef long Spen, tufala i lusum boe blong tufala we i gat 11 yia, from wan sik long bren. Tede, wora blong ae blong tufala i stap ron yet taem tufala i tokbaot Paquito. Ol lafet, ol foto, mo ol memori, oli save mekem sore i kambak. Taswe, yumi no mas hareap mo tingting se, ol man we oli lusum wan we oli laekem tumas, oli mas haremgud kwiktaem. Wan dokta i talem se: “Fasin ya we tingting blong man i foldaon mo ol filing oli stap jenis, i save stap plante yia.” Tingbaot, ol mak blong soa long bodi blong yumi, oli save stap gogo kasem we yumi ded. Samting ya i sem mak long saed blong ol mak long filing.
10. ?Yumi mas mekem wanem blong givhan long ol man we oli harem nogud from oli lusum wan we oli laekem tumas?
10 ?Wanem sam samting we yumi save mekem blong leftemap tingting blong olgeta long Kristin kongregesen we oli harem nogud taem wan i ded? Wetem fulhat blong yumi, maet yumi talem long wan brata no wan sista we i harem nogud, se, “Sipos i gat samting we mi save mekem blong givhan, jes talem long mi.” ?Be hamas taem yumi bin luk wan man we i harem nogud olsem, i singaot yumi se, “Mi tingbaot samting we yu save mekem blong givhan long mi”? I klia se yumi mas tingtinggud mo tekem faswan step sipos yumi wantem leftemap tingting blong olgeta we oli harem nogud. Nao, ?yumi save mekem wanem we i rili givhan? Hemia sam rod we oli wokgud.
11. ?Olsem wanem fasin blong lesin i save leftemap tingting blong narafala?
11 Lesin: Wan samting we i rili givhan, we yu save mekem, i blong lesingud, blong traem kasem save long soa we i stap long hat blong man we i jes lusum wan long ded. Maet yu askem long hem se, “?Yu yu wantem tokbaot samting ya?” Letem hem i mekem disisen. Wan Kristin i tingtingbak long taem ya we papa blong hem i ded, se: “Taem ol narafala oli askem long mi wanem i bin hapen, mo oli lesingud, samting ya i rili givhan long mi.” Jemes i givim advaes se, yumi mas rere oltaem blong lesin. (Jemes 1:19) Lesingud mo lesin wetem filing. Long Rom 12:15, Baebol i givim advaes se: “Taem ol man oli stap harem nogud, oli stap krae, be yufala tu i mas krae wetem olgeta.” Rimemba se Jisas i krae wetem Mata mo Meri.—Jon 11:35.
12. ?Yu save talem wanem tok blong mekem tingting blong olgeta we oli harem nogud, mo oli stap krae, i strong bakegen?
12 Talem Ol Tok We i Mekem Tingting i Strong: Tingbaot se, man we i harem nogud from i lusum wan we hem i laekem tumas, maet fastaem i harem se hem i gat fol. Maet hem i ting se hem i no bin mekem naf samting blong givhan long man ya we i ded. Eksplenem bakegen long hem olsem wanem hem i bin mekem olgeta samting we hem i naf blong mekem (sipos no, talem narafala samting we yu save se i tru mo i leftemap tingting). Talem long hem se plante man oli kasem sem filing olsem hem. Tokbaot samfala we yu save, we oli winim trabol olsem. Blong talem long narafala tok, yu mas soem intres mo filing. !Taem yu givhan long kaen fasin, samting ya i gat bigfala mining! Solomon i raetem se: ‘Tok we wan man i talem long prapa taem blong hem, i olsem ol apol we oli wokem long gol, long wan plet we oli wokem long selva.’—Proveb 16:24; 25:11; 1 Tesalonaeka 5:11, 14.
13. ?Sipos yumi rere oltaem blong givim help, olsem wanem samting ya i save givhan?
13 Rere oltaem blong givhan: Oltaem, yu mas rere blong givhan. Yu mas mekem olsem, i no long ol faswan dei nomo, taem plante fren mo famle oli stap wetem hemia we i harem nogud tumas. Yu mas mekem tu, long ol manis we oli kam biaen sipos i gat nid, taem ol fren mo famle oli gobak finis long ol wok blong olgeta. Longfala blong taem we man i harem nogud afta we wan i ded, i no sem mak long olgeta man, i dipen long ol man wanwan. Kristin fasin blong yumi blong soem intres mo sore, i save gat bigfala mining long ol man we oli gat nid. Baebol i talem se “i gat sam man we oli fasgud long ol fren blong olgeta moa, i bitim wan stret brata.” Taswe, tok ya se, “Wan fren we i givhan taem yu gat nid, hem i rili wan trufala fren,” i wan trutok we yumi mas mekem i wok long laef blong yumi.—Proveb 18:24; skelem wetem Ol Wok 28:15.
14. ?Yumi save tokbaot wanem blong mekem man we tingting blong hem i trabol i haremgud bakegen?
14 Wan narafala samting we i givhan bigwan taem yumi mekem long stret taem, hemia: Tokbaot ol gudfala fasin blong man ya we i jes ded. Talem sam gudfala store we yu save tingbaot, long saed blong hem. Yu no mas fraet blong yusum nem blong man ya. Yu no mas mekem olsem we man ya i neva bin laef mo i no wan trufala man. I gud tumas blong save samting we wan buk blong ‘Harvard Medical School’ i talem, se: “Man we i harem nogud from i lusum wan we i laekem tumas, i kasem mak we hem i haremgud bakegen smol, taem hem i save tingbaot man ya we i ded, we i no sore bitim mak . . . Taem hem i luksave se samting we i jes hapen i rili tru mo hem i tingting longtaem long samting ya, fasin blong harem nogud i save godaon. Nao hem i save tingbaot ol gudfala memori.” “Ol gudfala memori”—!i nambawan tumas blong tingtingbak long ol gudfala taem we yumi bin spenem wetem hemia we yumi laekem tumas! Wan Wetnes we i lusum papa blong hem sam yia bifo, i talem se: “Wan spesel memori we mi stap tingbaot, hemia taem mi stap ridim Baebol wetem Papa, smoltaem afta we hem i stat blong stadi long trutok. Mo mi tingbaot, taem mitufala i stap spel kolosap long reva, mo mitufala i stap tokbaot sam problem blong mi. Mi bin visitim hem wan taem long evri tri no fo yia nomo. Taswe ol taem ya oli impoten tumas long mi.”
15. ?Olsem wanem yumi save tekem faswan step blong givhan?
15 Tekem fas step, long stret taem: Sam man we oli harem nogud taem wan i ded, oli save gohed wetem strong tingting, bitim sam narafala. Taswe, yu mas mekem sam gudfala wok blong givhan, folem nid blong wanwan man. Wan Kristin sista we i harem nogud i talem se: “Plante, oli kam long mi, mo oli talem se, ‘Sipos yu gat samting blong mekem, talem long mi.’ Be wan narafala Kristin sista i no askem. Hem i go stret insaed long rum blong slip blong mi, i tekemaot ol kaliko blong bed, mo i wasem olgeta. Wan narafala i tekem wan baket wora, mo ol samting blong klinim, mo i brasemgud mat we hasban blong hem i traot long hem. Hemia ol trufala fren, mo mi no save fogetem olgeta.” Sipos i klia se wan man i nidim help, yu no wet. Tekem faswan step, mekem wan samting—maet yu mekem kakae i rere, givhan blong klinim ples, no mekem sam nara gudfala wok. I tru, yumi mas lukaotgud blong no go insaed tumas long laef blong hemia we i stap harem nogud, taem hem i wantem stap hem wan. Olsem nao, yumi mas folem ol tok blong Pol, se: “Oraet, yufala i tabu, yufala i man blong God. Hem i laekem yufala tumas, mo hem i jusumaot yufala finis, blong yufala i man blong hem. From samting ya, yufala i mas putum nyufala laef ya blong yufala olsem prapa klos blong yufala. Yufala i mas gat sore long ol man. Yufala i mas mekem i gud long ol man. Tingting blong yufala i mas stap daon. Yufala i mas kwaet man. Mo tingting blong yufala i mas longfala.” Fasin blong mekem i gud long man, longfala tingting, mo lav, bambae oli no save finis samtaem.—Kolosi 3:12; 1 Korin 13:4-8.
16. ?From wanem wan leta no wan kad i save leftemap tingting?
16 Raetem wan leta no sanem wan kad blong leftemap tingting: Plante taem, yumi fogetem se sipos yumi raetem wan leta blong soem sore no sanem wan naes kad blong soem filing blong yumi, samting ya i save gat bigfala mining. ?Hem i save givhan olsem wanem? Wan leta no kad, man i save ridim bakegen mo bakegen. Wan leta olsem, yu no nidim blong mekem i longfala, be hem i mas soem fasin sore blong yu. Leta ya i mas soem tu se yu stap tingting long saed blong speret, be yu no mas mekem olsem we yu stap prij long hem. Jes ol toktok we i givim wan mesej olsem, se “Mifala i rere oltaem blong givhan long yu,” i save mekem hem i haremgud.
17. ?Olsem wanem prea i save leftemap tingting?
17 Prea wetem olgeta: Yu no mas ting se i no impoten blong prea from mo wetem ol Kristin brata sista we oli harem nogud taem wan i ded. Long Jemes 5:16, Baebol i talem se: “Taem wan stret man i prea strong, prea blong hem i save karem plante frut.” Eksampel, taem man we i harem nogud i harem prea we yumi mekem from hem, samting ya i save givhan long hem blong winim nogud filing, olsem filing ya se hem i gat fol. Taem tingting blong yumi i slak, no i foldaon, Setan i save yusum ol “gyaman trik,” no “rabis plan” blong hem, blong traem spolem yumi. Hemia nao i stret taem we yumi nidim prea blong sapotem mo leftemap tingting blong yumi. Pol i talem se: ‘Wetem ol samting ya, yufala i mas prea. Yufala i mas askem long God blong i givhan long yufala. Oltaem yufala i mas stap prea long paoa blong tabu speret. Go kasem en, yufala i mas wekapgud oltaem mo yufala i mas prea from ol tabu man.’—Efesas 6:11, 18, Kingdom Interlinear; skelem wetem Jemes 5:13-15.
Ol Samting We Yumi No Mas Mekem
18, 19. ?Olsem wanem yumi save soem waes fasin taem yumi toktok?
18 Taem wan man i harem nogud from i lusum wan we i laekem tumas, i gat sam samting we yumi no mas mekem, mo talem. Proveb 12:18 i givim woning se: “I gat man we i stap tok, we i no tingtinggud fastaem. Tok blong hem i olsem wan naef blong faet we i stikim man. Be maot blong ol waesman i olsem gudfala meresin.” Samtaem, yumi no luksave, be yumi talem sam tok we i no waes. Eksampel, maet yumi talem se, “Mi mi save filing blong yu.” ?Be i rili tru se yu save filing blong hem? ?Yu bin safa long sem trabol stret olsem hem? Mo tu, ol samting we ol man oli mekem taem oli kasem trabol olsem, oli defdefren. Maet ol filing we yu yu bin gat oli no sem mak long ol filing blong hemia we i harem nogud. Maet i moa kaen blong talem se, “Mi mi rili sore long yu, from we bifo, mi tu mi pastru long wan taem olsem, taem mi bin lusum . . . we mi laekem hem tumas.”
19 I waes tu blong no tokbaot sipos man ya we i ded, bambae i laef bakegen no no gat. Samfala oli rili bin spolem filing blong sam brata mo sista, taem oli talem tingting blong olgeta long saed blong wanem fyuja we waef no hasban blong olgeta we i no stap long trutok, maet i kasem. I no yumi we i mas jusum hu bambae i laef bakegen mo hu bambae i no laef bakegen long ded. Yumi haremgud tumas se Jeova, we i stap lukluk hat, bambae i soem sore we i bigwan moa bitim fasin sore blong bighaf blong yumi.—Ol Sam 86:15; Luk 6:35-37.
Ol Vas We Oli Leftemap Tingting
20, 21. ?Wanem sam long ol vas we oli save mekem man we tingting blong hem i trabol i haremgud bakegen?
20 Wan samting we i givhan bigwan, sipos yumi mekem long stret taem, hemia blong tokbaot ol promes blong Jeova long saed blong ol dedman. Ol tingting ya we oli kamaot long Baebol, bambae oli givhan bigwan, nating sipos man ya we i harem nogud i wan Wetnes no wan man we yumi mitim long wok blong prij. ?Wanem sam long ol vas ya? Yumi save se Jeova i God ya we i stampa blong fasin blong leftemap tingting, from we hem i talem se: “Mi—mi Man we i stap leftemap tingting blong yufala.” Mo tu, “Bambae mi mi leftemap tingting blong yufala, olsem wan man we stret mama blong hem i stap leftemap tingting blong hem.”—Aesea 51:12; 66:13.
21 Man blong raetem Ol Sam i raetem se: ‘Nomata mi mi harem nogud, be yu yu leftemap tingting blong mi, from we promes blong yu i mekem mi mi laef. Jeova, taem mi tingbaot ol tingting blong yu we oli blong bifo olgeta, oli leftemap tingting blong mi. Mi mi man blong wok blong yu, mo oltaem yu yu laekem mi tumas. Plis yu leftemap tingting blong mi, olsem we yu yu promes.’ Makemgud se long ol vas ya, oli yusum tok ya “leftemap tingting,” bakegen mo bakegen. Yes, yumi save faenem trufala rod blong leftemap tingting blong yumi mo blong ol narafala, taem yumi lukluk long Tok blong Jeova long taem blong trabol. Samting ya, wetem lav mo fasin sore blong ol brata sista, i save halpem yumi blong laef tru long hadtaem ya, we yumi harem nogud from wan we yumi laekem tumas i ded. Mo hem i save mekem laef blong yumi i fulap bakegen wetem Kristin minista wok we i givim glad.—Ol Sam 119:50, 52, 76.
22. ?Wanem hop i stap long fored blong yumi?
22 Mo tu, yumi save kamgud moa long filing blong yumi, taem yumi stap bisi blong givhan long ol narafala long trabol blong olgeta. Taem yumi tingbaot ol narafala we oli nidim wan man blong leftemap tingting blong olgeta, yumi kasem trufala glad we i kamaot from fasin blong givim samting long saed blong speret. (Ol Wok 20:35) I gud yumi storeyan wetem olgeta, yumi pulum tingting blong olgeta i go long taem ya we bambae ol dedman oli laef bakegen. Hemia taem we ol man blong olgeta nesen, nomata wanem taem oli bin laef long hem, bambae oli welkamem ol fren mo famle blong olgeta we oli bin lusum olgeta long ded, taem oli girap bakegen long wan nyufala wol. !Hemia wan nambawan hop ya! !Long taem ya, wora blong ae blong yumi bambae i ron from bigfala glad tumas, taem yumi tingbaot se Jeova i rili wan God we i stap “leftemap tingting blong ol man we oli stap harem nogud”!—2 Korin 7:6.
?Yu Yu Save Tingbaot?
◻ ?Wanem i soem se Jeova i ‘God blong leftemap tingting’?
◻ ?Olsem wanem Jisas mo Pol, tufala i leftemap tingting blong ol man we oli stap harem nogud taem wan man i ded?
◻ ?Wanem sam samting we yumi save mekem blong leftemap tingting blong ol man we oli harem nogud?
◻ ?Yumi no mas mekem wanem, taem yumi stap givhan long ol man we oli harem nogud from oli lusum wan we oli laekem tumas?
◻ ?Wanem ol vas we yu laekem tumas, we oli save leftemap tingting blong man taem hem i lusum wan we i laekem tumas?
[Tok blong pija long pej 15]
Wetem waes fasin, tekem faswan step blong halpem olgeta we oli harem nogud