Taem Ol Man Oli No Moa Safa

FASTAEM, God i no gat tingting se bambae ol man oli safa. Hem i no mekem wan plan olsem, mo hem i no wantem samting ya. Maet yu askem se, ‘Sipos i tru olsem, ?wetaem ol man oli stat blong safa? ?From wanem God i letem ol man oli safa kam kasem naoia?’​—Skelem wetem Jemes 1:​13.

Ansa blong ol kwestin ya i stap long ol store we oli olfala tumas, long saed blong laef blong ol faswan man. Hemia ol store long Baebol, antap moa long buk blong Jenesis. Hem i talem se faswan papa mama blong yumi, Adam mo Iv, tufala i folem Setan taem hem i rebel agensem God. Samting we tufala i mekem, i stanemap sam bigfala kwestin, we oli blong traem spolem faondesen blong loa mo oda long heven mo wol. Taem tufala i talem se tufala i gat raet blong jusum wanem fasin i stret mo wanem fasin i no stret, tufala i agensem hae rul blong God. Tufala i stanemap kwestin long saed blong raet blong God blong rul, mo raet blong hem blong makemaot wanem ‘fasin i gud mo wanem fasin i nogud.’​—Jenesis 2:​15-​17; 3:​1-5.

?From Wanem God i No Kwik Blong Mekem Wan Samting?

Maet yu askem se, ‘Stret long taem ya, ?from wanem God i no kwik blong folem samting we hem i wantem?’ Long tingting blong plante man, bisnes ya i isi nomo. Oli talem se, “God i gat bigfala paoa. Hem i mas yusum paoa ya blong kilim i ded ol rebel ya.” (Ol Sam 147:5) Be traem askem kwestin ya, ‘?Mi mi agri wetem ol man we oli yusum strong paoa blong fosem narafala blong obei long olgeta? ?Mi mi haremgud taem wan rula we i gat strong fasin, i yusum ol grup blong soldia blong kilim i ded ol enemi blong hem?’ Bighaf blong ol man we oli gat stret tingting, oli no laekem nating ol fasin olsemia.

Maet yu talem se, ‘Be, sipos God i holem paoa ya, i no gat wan man we bambae i stanemap kwestin long saed blong fasin blong Hem.’ ?Yu yu sua long samting ya? Samfala oli stanemap kwestin finis long saed blong fasin blong God blong yusum paoa blong hem, ?i tru no? Oli wantem save from wanem hem i no yusum paoa ya sam samtaem, olsem taem hem i letem ol nogud fasin oli stap. Mo, oli wantem save from wanem hem i yusum paoa ya long sam narafala taem. Nating se Ebraham i gat strong bilif long God, hem i askem kwestin long saed blong fasin blong God blong yusum paoa blong Hem agens long ol enemi blong Hem. Tingbaot taem we God i mekem disisen blong spolem Sodom. Ebraham i gat rong tingting, hem i fraet se ol man we oli stret bambae oli ded wetem ol man we oli no stret. Hem i krae se: “Long tingting blong mi, yu yu no save spolem olgeta evriwan. Sipos yu kilim ol man nogud, be yu no save kilim ol stret man tu wetem olgeta.” (Jenesis 18:25) Ol man we oli stret olsem Ebraham, olgeta tu oli nidim sam samting blong givhan long olgeta blong suagud se, bambae God i no yusum bigbigfala paoa we hem i gat long fasin we i no stret.

I tru, God i save kilim i ded Adam, Iv, mo Setan wantaem nomo. Be tingbaot olsem wanem ol narafala enjel mo ol man we hem i wokem olgeta biaen, bambae oli harem nogud, taem oli save se hem i bin mekem samting ya. Maet oltaem biaen, bambae oli ting se God i no stap rul wetem stret fasin. Mo tu, maet oli save ting se God i stap rul long fasin we i strong tumas, olsem Nietzsche i tokbaot, wan God we i kilim i ded eniman we i agensem hem.

?From Wanem God i No Fosem Ol Man Blong Mekem i Stret?

Maet samfala oli askem se, ‘?From wanem God i no jes fosem ol man blong mekem samting we i stret?’ Be, tingbaot wan samting. Long olgeta yia we oli pas finis, sam gavman oli bin traem blong fosem ol man blong tingting olsem olgeta. Sam gavman mo sam rula oli bin yusum sam fasin blong kontrolem tingting blong man, maet oli yusum ol drag no oli yusum dokta blong katem man. Taem oli mekem olsem, oli karemaot nambawan presen ya, hemia fasin ya we man i fri blong jusum rod we hem i wantem folem. ?Yu yu laekem blong gat fasin fri ya, nating se samfala oli yusum long rod we i no stret? ?Yu yu agri wetem ol gavman mo ol rula we oli traem blong tekemaot fasin fri ya?

Taswe, ?i gat wanem narafala rod we God i save folem, bitim we hem i yusum paoa blong hem kwiktaem blong fosem ol man blong obei long loa blong hem? Jeova God i luk se, beswan rod blong stretem fasin rebel blong man, i blong letem ol man we oli no wantem obei long ol loa blong hem, oli gohed blong smoltaem we oli no stap aninit long rul blong hem. Bambae samting ya i givim smoltaem long ol man ya we oli kamaot long Adam mo Iv, blong oli save rul long olgeta bakegen, we oli no folem loa blong God. ?From wanem hem i mekem olsem? From we hem i save se, sloslou, bambae i gat plante pruf i kamaot blong soem klia se rul blong God i gud mo i stret oltaem, mo se, Hem i mekem i stret taem Hem i yusum paoa blong Hem we i bigwan olgeta, blong fosem man blong obei long samting we Hem i wantem. Mo tu, samting ya i pruvum se, enikaen fasin rebel agensem God bambae i mekem bigfala trabol i kamaot, nating se trabol ya i kam kwiktaem no longtaem biaen.​—Dutronome 32:4; Job 34:​10-​12; Jeremaea 10:23.

?Olsem Wanem Long Ol Man We Oli No Gat Fol?

Maet yu askem se, ‘Be, long ol yia we oli stap pas, ?olsem wanem long ol man we oli stap safa be i no fol blong olgeta? ?I rili gat nid blong oli harem i soa tumas blong pruvum wan samting long saed blong loa?’ No gat, God i no letem ol fasin nogud oli stap, jes blong mekem wan samting long saed blong loa i kam klia. Defren olgeta, Hem i wantem pruvum blong olwe wan stampa trutok, hemia se, hem wan nomo i hae rula, mo ol man oli mas obei long ol loa blong hem. Olsem nao, i save gat pis mo glad oltaem long medel blong olgeta samting we hem i wokem.

Wan impoten samting blong rimemba oltaem, se God i save se hem i naf blong tekemaot fulwan, olgeta trabol we ol man oli stap kasem long taem ya we Hem i stap letem ol nogud fasin oli gohed. Hem i save se long en blong bisnes ya, fasin ya we ol man oli bin harem nogud mo safa blong smoltaem, bambae i karem gudfala frut. Tingbaot wan mama we i holemtaet pikinini blong hem, taem dokta i givim wan stik meresin blong blokem wan sik we i save kilim pikinini ya i ded. I no gat wan mama we i wantem se pikinini blong hem i harem soa. I no gat wan dokta we i wantem mekem wan sikman i harem nogud. Pikinini i no save from wanem hem i mas harem soa. Be biaen, bambae hem i kasem save from wanem mama blong hem i letem samting ya i hapen long hem.

?Ol Man We Oli Stap Safa Oli Save Haremgud Tru?

Maet sam oli harem se, save ya nomo i no naf blong mekem ol man we oli stap safa oli haremgud. Hans Küng i talem se, ol gudfala tok blong eksplenem from wanem ol man oli safa, “i no save givhan long wan man we i stap safa, olsem we tok blong eksplenem ol samting we oli stap insaed long kakae i no save givhan long wan man we i hanggri.” Hem i askem se: “?Olgeta waes tok oli rili leftemap tingting blong ol man, we oli stap safa bitim mak?” I tru se, ol “waes tok” blong ol man we oli no wantem save ol Tok blong God long Baebol, oli no leftemap tingting blong olgeta we oli stap safa. Ol waes blong man oli jes mekem problem ya i kam bigwan moa, from we oli givim tingting ya se God i mekem plan blong ol man oli safa, mo se Hem i mekem wol ya blong i kam olsem wan reva we i fulap long wora blong ae, no olsem wan ples blong traem ol man we bambae oli kasem laef long heven. !Hemia ol tok nogud agensem God!

Be, ol tok blong Baebol i save mekem man i haremgud tru. Hem i eksplenem from wanem ol man oli stap safa. Mo antap long samting ya, hem i givhan long ol man blong trastem promes blong God we i sua, se bambae hem i tekemaot ol trabol we i kamaot long smoltaem ya we ol man oli stap safa.

“Olgeta Samting Bambae Oli Kam Nyufala Bakegen”

Kolosap nao, bambae God i mekem ol samting oli kam nyufala bakegen, olsem hem i wantem fastaem bifo we ol faswan man we hem i wokem oli rebel. Stret taem we hem i makemaot blong man i rulum man long fasin we i no dipen long God, kolosap i finis nao. Yumi stap laef long taem ya we bambae hem i sanem Jisas. Jisas “i mas stap long heven fastaem, gogo i kasem taem blong olgeta samting bambae oli kam nyufala bakegen, olsem we God i talemaot finis long ol tok blong ol tabu profet blong hem bifo.”​—Ol Wok 3:​20, 21.

?Wanem samting we Jisas Kraes bambae i mekem? Bambae hem i mekem olgeta enemi blong God long wol oli lus. (2 Tesalonaeka 1:​6-​10) Hemia i no sem fasin blong kilim man i ded olsem ol man we oli rul long strong fasin oli mekem. Ol pruf we i stap hivap olsem wan bigfala hil blong soemaot ol nogud frut blong rul blong man, bambae i pruvum se i no longtaem, God i gat raet fulwan blong yusum bigfala paoa blong hem blong fosem ol man blong obei long samting we hem i wantem. (Revelesen 11:​17, 18) Fastaem, bambae i gat wan “bigfala trabol” we i bitim olgeta trabol we ol man oli bin luk bifo long wol. Bambae hem i samting olsem Bigfala Wora we i ron long taem blong Noa, be bambae i bigfala moa yet. (Matyu 24:​21, 29-​31, 36-​39) Olgeta we oli pastru long ‘bigfala trabol ya,’ bambae ‘oli haremgud tumas,’ taem oli luk ol promes blong God oli kamtru. Hemia ol promes we hem i “talemaot finis long ol tok blong ol tabu profet blong hem bifo.” (Ol Wok 3:​19; Revelesen 7:​14-​17) ?God i bin mekem wanem promes?

Ol profet blong God bifo, oli talemaot se bambae ol man oli no moa safa from ol faet mo raf fasin we i mekem plante blad i ron. Olsem Ol Sam 46:9 i talem long yumi, se: “Hem i stap mekem ol faet oli finis long olgeta ples long wol.” !Bambae i no moa gat ol man oli ded we i no fol blong olgeta, mo ol man we oli mas ronwe long ples blong olgeta from trabol, blong go stap long wan narafala kantri! !Bambae i no moa gat ol nogud bigfala faet we samfala oli repem narafala, mekem narafala i handikap, mo kilim narafala i ded! Profet Aesea i talem se: “Bambae wan nesen i no leftemap naef blong faet agens long narafala nesen, mo bambae oli no moa lanem fasin blong faet.”​—Aesea 2:4.

Mo tu, ol profet oli talemaot se ol man bambae oli no moa safa from we samfala oli brekem loa mo mekem raf fasin. Proveb 2:​21, 22 i mekem promes ya se, “ol man we oli stret bambae oli stap long wol ya,” be ol man we oli mekem narafala i harem nogud mo i safa, “bambae oli lus, oli no moa stap long wol.” Bambae i no moa gat fasin we ‘man i rulum narafala man blong spolem hem nomo.’ (Eklesiastis 8:9) Ol rabis man bambae oli lus blong olwe. (Ol Sam 37:​10, 38) Bambae olgeta evriwan oli save gat pis mo seftaem, we oli no moa safa.​—Maeka 4:4.

Mo tu, ol profet oli promes se ol sik long saed blong bodi mo tingting we oli mekem ol man oli safa, bambae oli lus. (Aesea 33:24) Aesea i mekem promes se ol man we oli blaen, sora i fas, olgeta we oli no save wokbaot, mo olgeta we oli harem nogud from sik, bambae oli kamgud bakegen. (Aesea 35:​5, 6) Bambae God i mekem wan samting long ol dedman tu. Jisas i talem se “ol dedman we oli stap long beregraon, bambae oli harem voes blong mi, nao bambae oli aot long beregraon.” (Jon 5:​28, 29) Aposol Jon i luk wan vison blong “nyufala heven wetem nyufala wol,” we i talem se God “bambae i ravemaot wora blong ae blong olgeta. Nao bambae i no moa gat man i ded mo man we i krae from ded. Bambae i no moa gat man i krae, mo man i harem nogud long bodi blong hem.” (Revelesen 21:​1-4) !Traem tingbaot! !Bambae i no moa gat soa, wora blong ae, krae, mo ded​—i no moa gat man we i stap safa!

Nomata wanem bigfala trabol i kamaot taem ol fasin nogud oli stap yet, bambae trabol ya i kamgud. Bambae ol man oli no moa tingtingbak long soa mo fasin blong safa we oli bin kasem​—we God i neva wantem​—bambae ol tingting ya oli lus olgeta. Profet tok blong Aesea i talem se: “Bambae oli fogetem ol trabol blong bifo . . . Ol samting ya blong bifo bambae oli no kambak long tingting bakegen.” (Aesea 65:​16, 17) Stampa tingting blong God fastaem, blong gat wan bigfala famle blong man we oli stretgud olgeta mo we oli stap long pis mo glad long paradaes long wol, bambae i kamtru fulwan. (Aesea 45:18) Ol man bambae oli trastem hae rul blong God fulwan. !Bambae i wan nambawan blesing blong stap laef long taem ya we God bambae i finisim olgeta trabol we oli mekem ol man oli safa! Long taem ya, bambae hem i soemaot klia se hem i no wan “man we i rul long strong fasin, wan man blong gyaman, wan man blong trikim man, mo wan man blong kilim narafala i ded,” olsem Nietzsche i talem. !Be bambae hem i yusum paoa blong hem we i bigwan olgeta, blong soem se oltaem hem i gat lav, hem i waes, mo hem i folem stret fasin!

[Tok blong pija long pej 5]

Sam rula oli bin spolem fasin fri blong ol man, taem oli traem kontrolem tingting blong olgeta

[Credit Line]

UPI/Bettmann

[Tok blong pija long pej 7]

Taem ol man oli no moa safa, bambae oli haremgud fulwan long laef blong olgeta