“Ded, Bambae i Finis Olgeta”

“Laswan long ol enemi ya, hemia ded, bambae i finis olgeta.”—1 KORIN 15:​26, NW.

1, 2. (a) ?Aposol Pol i tokbaot wanem hop blong ol dedman? (b) ?Pol i ansarem wanem kwestin long saed blong laef bakegen long ded?

“MI MI bilif se . . . bodi bambae i laef bakegen long ded, mo mi bilif long laef we i no save finis.” Tok ya i kamaot long Krid blong Ol Aposol. Ol Katolik mo Protestan tugeta oli stap talem tok ya bakegen mo bakegen. Oli no save se bilif blong olgeta i longwe long bilif blong ol aposol, mo i kolosap moa long waes blong ol man Gris. Aposol Pol i sakemaot waes blong ol man Gris, mo hem i no bilif long sol we i no save ded samtaem. Be, hem i bilif strong long wan laef long fyuja, mo long paoa blong tabu speret, hem i raetem se: “Laswan blong ol enemi ya, hemia ded, bambae i finis olgeta.” (1 Korin 15:​26, NW) ?Samting ya bambae i mekem wanem long yumi we yumi mas ded?

² Blong ansa long kwestin ya, yumi gobak long 1 Korin japta 15, long tok blong Pol long saed blong laef bakegen long ded. Ating yu rimemba we long ol faswan vas blong japta ya, Pol i mekem yumi luksave se laef bakegen long ded i wan impoten tijing blong ol Kristin. Naoia, hem i askem wan kwestin, i se: “Oraet, be sam man bambae oli save askem se ‘?Bambae ol ded man oli laef bakegen long ded olsem wanem? ?Bambae bodi blong olgeta oli olsem wanem?’”​—1 Korin 15:35.

?Wanem Kaen Bodi?

3. ?From wanem samfala oli sakemaot bilif long laef bakegen long ded?

³ Taem Pol i stanemap kwestin ya, maet hem i wantem agensem waes blong Plato we i stap gat paoa long ol Kristin ya. Plato i tijim se man i gat wan sol we i no save ded samtaem, we i gohed blong laef afta we bodi i ded. Ol man we oli gruap wetem tingting ya, oli save ting se i no gat nid blong bilif long Kristin tijing ya long saed blong laef bakegen long ded. Sipos sol i gohed blong laef afta we bodi i ded, ?from wanem i nidim laef bakegen long ded? Mo tu, ating oli no luksave olsem wanem man i save laef bakegen long ded. Sipos bodi i gobak long graon, ?olsem wanem hem i save laef bakegen? Wan man blong eksplenem ol save blong Baebol, Heinrich Meyer, i talem se maet sam Kristin long Korin oli agensem bilif ya, from we “waes blong wol i talem se i no gat rod blong joenem bakegen ol smosmol samting we oli mekemap bodi blong man, blong oli kam wan bodi bakegen.”

4, 5. (a) ?From wanem ol tok agens blong ol man we oli no gat bilif i no stret? (b) Eksplenem pijatok blong Pol long saed blong “wan sid.” (c) ?Bambae God i givim wanem kaen bodi long ol tabu man we oli laef bakegen long ded?

⁴ Pol i soem se tingting ya i krangke, i se: “Yufala i krangke. Taem yufala i planem wan sid, sipos sid ya i no rotin long graon, hem bambae i no save gru bakegen. Mo sid ya we yufala i planem long graon, hem i no olsem gru blong hem we bambae i kam antap. Maet i sid blong kon no wanem samting, be sid nomo blong hem yufala i planem. Be biaen, God i mekem sid ya i gat gru blong hem, stret olsem we hem i wantem, mo gru ya i olsem nyufala bodi blong sid ya. Mo olgeta sid oli gat olsem ol bodi blong olgeta, we oli stret long olgeta.” (1 Korin 15:​36-​38) Bambae God i no givim laef bakegen long semfala bodi we man i gat taem i stap long wol ya fastaem. No gat. Bambae hem i jenisim bodi ya.

⁵ Pol i talem se laef bakegen long ded i olsem fasin blong wan sid blong gru. Sid blong kon i no sem mak nating long hed blong kon we bambae i kamaot long hem. The World Book Encyclopedia i talem se: “Taem wan sid i stat gru, hem i nidim plante wora. Wora i mekem ol kemikola insaed long sid ya oli jenis. Wora i mekem tu se sid i solap mo i bosta.” I olsem we, sid ya i ded, i no moa wan sid, be i kam wan gru. ‘God i givim wan bodi long sid ya.’ Hemia i min se God i putumap ol loa blong sayens blong mekem sid ya i gru, mo evri sid i kasem wan bodi we i stret long kaen blong hem. (Jenesis 1:​11) Long sem fasin, ol tabu Kristin oli ded long bodi blong mit mo blad. Biaen, long stret taem blong God, Hem i mekem olgeta oli laef bakegen long bodi we i nyufala olgeta. Olsem Pol i talem long ol Kristin long Filipae, “Jisas Kraes . . . bambae i save jenisim ol rabis bodi ya blong yumi, we oli blong wol ya nomo, blong oli kam olsem gudfala bodi ya blong hem, we i blong heven.” (Filipae 3:​20, 21; 2 Korin 5:​1, 2) Oli laef bakegen wetem ol speret bodi blong oli save stap long ples blong ol speret man.​—1 Jon 3:2.

6. ?From wanem i stret blong bilif se God i save givim wan speret bodi we i stret nomo long ol wanwan man we oli laef bakegen?

⁶ ?I hadwok tumas blong bilivim samting ya? No gat. Pol i mekem yumi tingbaot se ol anamol oli gat ol defdefren kaen bodi. Mo tu, hem i soem se ol enjel long heven oli defren olgeta long ol man we oli gat bodi blong mit mo blad. Hem i se: “I gat ol samting ya we oli stap long skae mo ol samting ya we oli stap long wol.” Ol samting we oli no laef, olgeta tu oli defdefren. “Flas blong wan sta i narafala; flas blong narafala sta i narafala bakegen.” Pol i talem samting ya longtaem bifo we ol man blong sayens oli faenemaot ol sta olsem ol blu sta, ol bigbigfala red sta, mo ol smosmol waet sta. From samting ya, i no hadwok tumas blong bilivim se God i save givim wan speret bodi we i stret nomo, long ol wanwan tabu man we oli laef bakegen long ded.​—1 Korin 15:39-​41.

7. ?I minim wanem se bodi i no save rotin? ?I minim wanem se oli no save ded bakegen samtaem?

⁷ Nao Pol i talem se: “Taem ol dedman bambae oli laef bakegen long ded, fasin blong samting ya bambae i olsem ol tok ya. Ol dedbodi ya we yumi berem, oli save rotin. Be taem ol man ya bambae oli laef bakegen long ded, bodi blong olgeta bambae oli no save rotin.” (1 Korin 15:42) Nating se wan bodi blong mit mo blad i stretgud olgeta, be i gat sam samting i save spolem. Man i save kilim bodi ya i ded. Eksampel, Pol i talem se taem Jisas i laef bakegen long ded, God i mekem we “bambae i no save ded bakegen samtaem, bodi blong hem i no save rotin.” (Ol Wok 13:34) Jisas i no save laef bakegen long bodi we i save rotin, nating se bodi ya i stretgud olgeta. Bodi we God i givim long ol tabu man we oli laef bakegen long ded, i no save rotin samtaem, i no save ded mo sting. Pol i gohed i se: “Ol dedbodi ya we yumi berem oli no naes mo oli no strong. Be taem ol man ya bambae oli laef bakegen long ded, bodi blong olgeta bambae oli naes tumas mo oli strong tumas.” (1 Korin 15:43, 44) Pol i talem tu se: ‘Ol dedbodi ya we yumi berem, oli blong laef long wol ya nomo. Be taem ol man ya bambae oli laef bakegen long ded, bodi blong olgeta bambae i no moa save ded samtaem.’ No moa save ded samtaem, i minim laef we i no no gat en blong hem, mo we i no gat samting i save spolem. (1 Korin 15:53; Hibrus 7:​16) Taswe, yumi save talem se ol tabu man we oli laef bakegen long ded oli ‘holem fasin blong man ya long heven,’ Jisas, we i mekem rod blong oli save laef bakegen long ded.​—1 Korin 15:​45-​49.

8. (a) ?Olsem wanem yumi save se ol man we oli laef bakegen long ded oli semfala man we oli laef long wol ya fastaem? (b) Taem ol man oli laef bakegen long ded, ?wanem ol profet tok we bambae oli kamtru?

⁸ Nating se bodi blong olgeta i jenis, be ol tabu man ya we oli laef bakegen long ded oli semfala man nomo we oli ded. Bambae oli laef bakegen wetem ol semfala tingting we oli gat bifo, mo wetem ol semfala nambawan Kristin fasin. (Malakae 3:3; Revelesen 21:10, 18) Long saed ya, oli sem mak long Jisas Kraes. Hem i lego speret bodi blong hem blong tekem bodi blong man long wol ya. Biaen, hem i ded, nao i laef bakegen olsem wan speret man. Nating se i olsem, “Jisas Kraes i no save jenis, fasin blong hem i wan nomo, i stap bifo, i kam kasem tede, gogo i no save finis.” (Hibrus 13:8) !Ol tabu man ya oli gat wan nambawan blesing! Pol i talem se: “Bodi ya blong yumi we oli save ded, bambae oli jenis blong kam we oli no moa save ded samtaem. Bodi ya blong yumi we oli blong lus, bambae oli jenis blong kam we oli no save lus samtaem. Nao taem ol samting ya bambae oli hapen, tok blong Baebol bambae i kamtru, we i talem se ‘Samting ya ded, God i spolem hem finis. !Hem i winim hem olgeta! ?E, ded, olsem wanem yu save win? ?E, ded, olsem wanem yu save spolem mifala?’”​—1 Korin 15:​54, 55; Aesea 25:8; Hosea 13:14.

?Laef Bakegen Long Wol Ya?

9, 10. (a) Long 1 Korin 15:24, ?wanem mining blong “en blong ol samting ya,” mo wanem ol samting we bambae oli kamaot long taem ya? (b) ?Wanem samting we i mas hapen blong ded i finis olgeta?

⁹ Ol milyan man we oli no gat hop blong kasem speret laef ya long heven we i no save kam nogud samtaem, ?oli gat wan hop blong fyuja? !Yes, oli gat! Afta we Pol i eksplenem se laef bakegen long heven bambae i kamaot long taem ya we Kraes i stap bakegen, hem i tokbaot ol samting we bambae oli hapen biaen. Hem i se: “Nao biaen bakegen, long en blong ol samting ya, bambae hem i givim kingdom i gobak long God, Papa blong hem. Be, fastaem, bambae hem i spolem olgeta gavman, olgeta haeman, mo olgeta paoa.”​—1 Korin 15:23, 24, NW.

¹⁰ “En blong ol samting ya,” hemia en blong Rul blong Kraes Blong Wan Taosen Yia. Long taem ya, Jisas we i gat tingting daon mo i stap tru oltaem long God, bambae i givim Kingdom i gobak long God mo Papa blong hem. (Revelesen 20:4) Stampa tingting blong God ‘blong mekem olgeta samting oli kam joen long Kraes,’ bambae i kamtru finis. (Efesas 1:​9, 10) Be, fastaem, Kraes bambae i spolem “olgeta gavman, olgeta haeman, mo olgeta paoa,” we oli agensem Hae Rul blong God. Hemia i no jes minim ol samting we bambae oli lus long Amageden. (Revelesen 16:16; 19:11-​21) Pol i talem se: ‘Kraes i mas stap king fastaem, gogo God i winim olgeta enemi, i putum olgeta oli stap daon, aninit long leg blong Kraes. Mo laswan blong ol enemi ya, hemia ded, bambae i finis olgeta.’ (1 Korin 15:​25, 26) Yes, sin mo ded we i kamaot long Adam bambae i finis olgeta. Blong mekem olsem, God i mas mekem “beregraon” i emti, hemia se, i mas mekem ol dedman oli laef bakegen.​—Jon 5:​28.

11. (a) ?Olsem wanem yumi save se God i save wokem bakegen ol sol we oli ded? (b) ?Ol man we oli laef bakegen long wol ya bambae oli kasem wanem kaen bodi?

¹¹ Blong mekem samting ya, God i mas wokem bakegen ol man. ?Samting ya i rili save kamtru? Yes, Ol Sam 104:​29, 30 (NW) i promes se God i naf blong mekem olsem, i se: “Taem yu tekemaot speret blong olgeta, oli ded, oli gobak long ases we oli kamaot long hem. Taem yu givim speret blong yu long olgeta, yu mekem olgeta oli laef.” Ol man we oli laef bakegen long ded bambae oli semfala man we oli stap bifo we oli ded, nating se oli no gat semfala bodi. Olsem olgeta we oli go antap long heven, God bambae i givim wan bodi olsem hem i wantem, long olgeta we oli laef bakegen long wol ya. I sua se nyufala bodi blong olgeta bambae i strong gud mo kolosap sem mak long faswan bodi we oli bin gat. Olsem nao, ol famle mo fren blong olgeta bambae oli luksave olgeta.

12. ?Wetaem ol man bambae oli laef bakegen long wol ya?

¹² ?Wetaem bambae ol man ya oli laef bakegen long wol ya? Taem Mata i tokbaot brata blong hem Lasros, we i ded, hem i se: ‘Mi mi save we bambae long las dei, hem i save laef bakegen long ded, long taem ya we olgeta man bambae oli laef bakegen long ded.’ (Jon 11:24) ?Olsem wanem Mata i save samting ya? Long taem blong hem, plante rao oli kamaot long saed blong laef bakegen long ded, from we ol Farisi oli bilif long laef bakegen long ded be ol Sadusi oli no bilif. (Ol Wok 23:8) Nating se i olsem, ating Mata i save long sam wetnes bifo long taem blong Kraes, we oli bilif long laef bakegen long ded. (Hibrus 11:35) Mo tu, from tok blong Daniel 12:​13, Mata i save se long las dei, bambae God i mekem ol man oli laef bakegen long ded. Maet Jisas hem wan i bin talem samting ya long Mata tu. (Jon 6:​39) “Las dei” ya i stret long Rul blong Kraes blong Wan Taosen Yia. (Revelesen 20:6) !Tingbaot glad we bambae i kamaot long “dei” ya taem nambawan wok ya i stat!​—Skelem wetem Luk 24:41.

?Hu Bambae i Girap Bakegen?

13. ?Revelesen 20:​12-​14 i tokbaot wanem vison blong laef bakegen long ded?

¹³ Long Revelesen 20:​12-​14, yumi ridim vison we Jon i kasem long saed blong laef bakegen long wol. Ol vas ya oli talem se: ‘Nao mi luk olgeta dedman, ol bigman mo ol man nating, oli kam stanap long fes blong man ya we i stap sidaon long bigfala jea blong hem. Nao ol enjel oli openem ol buk, mo oli openem wan narafala buk we i gat nem blong ol man we oli gat laef i stap long hem. Nao man ya i jajem olgeta from ol fasin we oli mekem, folem samting we i stap insaed long ol buk ya. Olgeta man we oli ded long solwora oli girap bakegen. Mo olgeta narafala dedman tu oli girap bakegen. Ded mo Hades i no save holem olgeta. Nao man ya i jajem olgeta dedman from ol fasin we oli mekem. Nao ded wetem Hades, enjel i sakem tufala i go long bigfala hol blong faea. Bigfala hol blong faea ya, hemia seken ded ya.’

14. ?Hu ya sam long olgeta we bambae oli laef bakegen long ded?

¹⁴ ‘Ol bigman mo ol man nating’ we bambae oli laef bakegen long ded, hemia ol haeman wetem olgeta we oli no gat nem. !Yes, ol pikinini tu bambae oli girap bakegen! (Jeremaea 31:​15, 16) Long Ol Wok 24:15, yumi ridim wan narafala impoten poen, i se: “God bambae i mekem olgeta man oli laef bakegen long ded, ol man we oli stret, wetem ol man we oli no stret.” Sam long ol “stret” man ya, hemia ol man mo woman blong bilif long taem bifo, olsem Ebel, Inok, Noa, Ebraham, Sera, mo Rehab. (Hibrus 11:​1-​40) !Tingbaot, bambae yu save storeyan wetem olgeta ya long ol samting we Baebol i tokbaot, we oli bin luk wetem prapa ae blong olgeta plante yia bifo! Mo tu, long ol “stret” man ya, i gat plante taosen man we oli bin onagud long God, mo we oli ded long taem blong yumi be oli no gat hop blong laef long heven. ?Yu yu gat wan famle no fren we maet i stap wetem olgeta ya? !I sua se yu haremgud tumas blong save se bambae yu luk hem bakegen! Be, ?hu ya “ol man we oli no stret” we bambae oli laef bakegen long ded? Hemia plante milyan man, no maet plante bilyan man, we oli ded bifo we oli gat jans blong kasem save long trutok blong Baebol mo mekem i wok long laef blong olgeta.

15. ?I minim wanem se God bambae i jajem ol man we oli laef bakegen ‘from ol fasin we oli mekem, folem ol samting we i stap insaed long ol buk ya’?

¹⁵ ?Olsem wanem God bambae i ‘jajem olgeta from ol fasin we oli mekem, folem samting we i stap insaed long ol buk ya’? Ol buk ya oli no tokbaot ol samting we ol man ya oli mekem bifo we oli ded, no gat. Ded i ravemaot ol sin we oli bin mekem long laef blong olgeta bifo. (Rom 6:​7, 23) Nating se i olsem, ol man ya we oli laef bakegen bambae oli gat sin blong Adam i stap long olgeta yet. Taswe, yumi save se, ol buk ya bambae oli fulap long ol tijing we oli kamaot long God. Olgeta man bambae oli mas folem ol tijing ya blong kasem blesing fulwan from sakrifaes blong Jisas Kraes. Taem sin we ol man oli kasem long Adam i finis olgeta, ‘ded bambae i finis’ fulwan. Long en blong taosen yia ya, bambae “God i olsem olgeta samting long olgeta man.” (1 Korin 15:​28, NW) Bambae ol man oli no moa nidim wan Hae Pris no Man Blong Pemaot Olgeta, blong toktok long God from olgeta. Olgeta man bambae oli stretgud olgeta olsem Adam fastaem.

Laef Bakegen Folem Stret Oda

16. (a) ?From wanem i stret blong bilif se ol man bambae oli laef bakegen folem wan stret oda? (b) ?Ating hu ya sam long ol faswan man we bambae oli laef bakegen long ded?

¹⁶ Olgeta we oli go long heven, oli laef bakegen folem wan stret oda, “long taem we i stret nomo long olgeta wanwan.” Taswe, i klia se olgeta we oli laef bakegen long wol ya bambae oli no kambak evriwan wantaem, mekem se evri samting i fasfas. (1 Korin 15:23) Yumi save se, bambae i nidim we ol narafala oli lukaot long olgeta ya. (Skelem wetem Luk 8:​55.) Bambae oli nidim kakae. Samting we i moa impoten, bambae oli nidim we ol narafala oli givhan long olgeta blong kasem save long saed blong Jeova God mo Jisas Kraes, from we save ya nao bambae i givim laef long olgeta. (Jon 17:3) Sipos olgeta evriwan oli kambak wantaem, wok blong lukaot long olgeta bambae i bigwan tumas. Taswe, i stret blong bilif se, sloslou nomo, ol man ya bambae oli laef bakegen long ded. Ol trufala Kristin we oli ded jes bifo we wol blong Setan i finis, ating oli sam long ol faswan man we bambae oli laef bakegen long ded. Mo tu, yumi save bilif se ol man blong bilif long taem bifo we bambae oli mekem wok blong ol “prins,” bambae oli laef bakegen wetem ol faswan man.​—Ol Sam 45:​16, NW.

17. ?Baebol i no tokbaot wanem samting long saed blong laef bakegen long ded, mo from wanem ol Kristin oli no mas wari tumas long ol samting ya?

¹⁷ Nating se i olsem, yumi no mas gat tingting we i no save jenis long bisnes ya. I gat plante samting long saed ya, we Baebol i no tokbaot. Hem i no talem evri samting long saed blong, olsem wanem, wetaem, mo weples ol man bambae oli laef bakegen long ded. Hem i no talem olsem wanem ol man we oli laef bakegen long ded bambae oli kasem haos, kakae, mo klos. Mo tu, yumi no save stret plan blong Jeova se hu bambae i lukaot mo tijim ol pikinini we oli laef bakegen, mo wanem bambae Hem i mekem blong stretem sam problem blong samfala, olsem ol famle mo fren blong yumi tu. Tru ya, i stret nomo we yumi tingbaot ol samting ya. Be i no waes blong westem tumas taem naoia blong traem faenem ansa long ol kwestin we i no gat ansa blong olgeta yet. Yumi mas putum tingting blong yumi nomo long wok blong Jeova mo traehad blong kasem laef we i no save finis. Ol tabu Kristin oli putum tingting blong olgeta long nambawan laef bakegen long heven. (2 Pita 1:​10, 11) Ol “narafala sipsip” oli hop blong kasem laef we i no save finis long wol ya, aninit long rul blong Kingdom blong God. (Jon 10:16; Matyu 25:​33, 34) Long ol smosmol samting we yumi no save yet long saed blong laef bakegen long ded, yumi trastem Jeova nomo. Yumi sua se bambae yumi glad nomo, from we fyuja ya blong yumi i stap long han blong Jeova. Mo Hem i save “mekem olgeta samting we oli laef oli haremgud, from we oli kasem ol samting we oli wantem.”​—Ol Sam 145:​16, NW; Jeremaea 17:7.

18. (a) ?Pol i makemgud wanem fasin blong win? (b) ?From wanem yumi save bilif strong long laef bakegen long ded?

¹⁸ Pol i finisim tok blong hem olsem, i se: “!Yumi stap talem tangkyu long God, from we hem i joenem yumi long Jisas Kraes, Masta blong yumi, nao oltaem hem i stap mekem yumi win!” (1 Korin 15:57) Yes, tru long ransom sakrifaes blong Jisas Kraes, bambae God i winim ded we yumi kasem long Adam. Mo ol tabu Kristin mo ol “narafala sipsip” tu bambae oli joen long fasin ya blong win. I tru, ol “narafala sipsip” we oli laef i stap naoia oli gat wan hop we ol narafala man bifo oli no gat. Oli haf blong wan ‘bigfala kampani’ we i stap kam bigwan moa oltaem. !Olgeta ya oli save laef tru long taem blong “bigfala trabol” we i kolosap, mo neva ded! (Revelesen 7:​9, 14) Be, nating sipos samfala oli ded from “ol taem mo ol samting we man i no save long hem” no long han blong ol man blong Setan, oli save bilif strong long hop blong laef bakegen long ded.​—Eklesiastis 9:​11.

19. ?Olgeta Kristin tede oli mas obei long wanem advaes?

¹⁹ Taswe, yumi wet wetem bigfala glad long nambawan dei ya we ded bambae i finis olgeta. Bilif blong yumi we i no seksek, long promes blong Jeova blong mekem ol dedman oli laef bakegen, i mekem se yumi gat stret tingting long ol samting ya. Nomata wanem samting i hapen long yumi long laef ya​—nating se yumi ded tu​—be i no gat wan samting nating we i save tekemaot praes ya we Jeova i promes blong givim long yumi. Taswe, laswan advaes we Pol i givim long ol Kristin long Korin i stret long yumi tede, olsem we i stret tu taosen yia bifo. Hem i se: “Ol gudfala brata mo sista. Yufala i mas stanap strong. Yufala i mas no slak bakegen. Oltaem yufala i mas wok strong long ol wok ya blong Masta blong yumi. Yufala i save finis se taem yufala i wok blong asta ya blong yumi, be wok ya bambae i gat frut blong hem.”​—1 Korin 15:58.

[Futnot]

?Yu Yu Save Eksplenem?

◻ ?Olsem wanem Pol i ansarem kwestin ya long saed blong wanem kaen bodi ol tabu man bambae oli gat taem oli laef bakegen long ded?

◻ ?Olsem wanem mo wetaem ded bambae i finis olgeta?

◻ ?Hu bambae oli laef bakegen long wol ya?

◻ ?Yumi mas gat wanem tingting long ol kwestin we Baebol i no givim ansa long olgeta?

[Tok Blong Pija Long Pej 20]

Taem wan sid i “ded,” hem i jenis fulwan

[Tok Blong Pija Long Pej 23]

Ol man mo woman blong bilif long taem bifo, olsem Ebel, Inok, Noa, Ebraham, Sera, Rehab, oli sam long olgeta we bambae oli laef bakegen long ded

[Tok Blong Pija Long Pej 24]

!Bambae i gat bigfala glad i kamaot taem ol man oli laef bakegen long ded!