Yusum Loa Blong Protektem Gud Nius

TAT long taem we man i wokem ol taon, hem i stap wokem ol stonwol tu. Bifo we bifo olgeta, fasin ya blong bildim stonwol raon long ol taon i blokem man long ol trabol. Antap long ol bigfala stonwol ya, ol soldia oli save faet agensem ol enemi we oli wantem brekemdaon stonwol no digim graon blong pas aninit long hem. Ol man oli harem se oli stap sef insaed long ol taon we oli gat stonwol raon long hem. Ol man long ol narafala smosmol taon raonabaot oli save faenem sefples tu, biaen long ol bigfala stonwol ya.​—2 Samuel 11:20-​24; Aesea 25:12.

Tede, ol Witnes blong Jeova oli mekem samting we i sem mak. Oli wantem blokem ol trabol we oli kam agensem wosip blong olgeta, mo oli wantem holem raet blong talemaot gud nius blong Kingdom blong God. Taswe, oli putumap wan stonwol​—wan stonwol blong loa​—we i save protektem olgeta. Stonwol ya i no blong mekem se ol Witnes oli seraot long ol narafala man raonabaot long olgeta. Nogat. Ol man oli savegud se ol Witnes blong Jeova oli laekem joen wetem ol man mo fren wetem olgeta. Be, stonwol ya i blong protektem raet we loa i givim long olgeta, blong mekem se oli save stap fri blong mekem wosip blong olgeta. (Skelem wetem Matiu 5:​14-​16.) Long sem taem, rod ya i sapotem raet blong ol narafala man tu long saed blong fasin fri we loa i givim long olgeta. ?Wanem stonwol ya, mo ol Witnes oli stanemap hem olsem wanem?

Putumap Wan Stonwol Blong Loa We i Olsem Sefples

Long plante kantri, ol Witnes blong Jeova oli glad long fasin fri we oli kasem blong mekem wosip blong olgeta. Be, long sam kantri, ol man oli yusum giaman tok jes blong agensem ol Witnes. Taem man i agensem fasin fri blong ol Witnes blong mekem wosip blong olgeta long ol miting no long wok blong prij long ol haos wanwan, ol Witnes oli traem yusum loa blong stretem ol bisnes ya. Ol Witnes oli bin stretem finis plante taosen bisnes olsemia long kot, long olgeta ples blong wol.a Oli no win oltaem. Be, taem ol smol kot oli agensem olgeta, plante taem oli karem bisnes ya i go long ol kot we oli hae moa. ?Wanem i kamaot from?

Long ol yia 19 handred, ol Witnes blong Jeova long plante kantri oli bin winim toktok blong olgeta long kot. Hemia sam pruf we ol Witnes oli stap yusum bakegen long kot taem ol semfala problem oli kamaot agensem olgeta. Olsem ol brikis no ston we oli mekemap wan wol, ol gudfala disisen ya we kot i bin givim long ol Witnes oli mekemap wan wol blong loa we i save protektem ol Witnes. Antap long stonwol ya blong ol tok we oli winim finis long kot, ol Witnes oli save faet blong kasem fasin fri blong gohed long wosip blong olgeta.

Tingbaot disisen blong Murdock v. Commonwealth of Pennsylvania, we Suprim Kot blong Yunaeted Stet i bin mekem long Mei 3, 1943. Kwestin we oli tokbaot long bisnes ya, hemia se: ?Ol Witnes blong Jeova oli nidim wan bisnes laesens blong salem ol buk blong skul blong olgeta long ol haos wanwan? Kot ya i givim raet long ol Witnes blong Jeova blong mekem wok blong olgeta, we oli no nidim laesens. Wok blong prij we oli mekem, i no wan bisnes​—oli neva mekem wok ya olsem wan bisnes. Mak we ol Witnes oli wantem kasem i no blong winim mane, be hem i blong talemaot gud nius. (Matiu 10:8; 2 Korin 2:​17) Kot i agri wetem ol Witnes long disisen we hem i mekem long bisnes blong Murdock. Hem i se, man we i askem ol Witnes blong pem laesens blong seremaot ol buk blong olgeta, hem i go agensem loa blong gavman.b Disisen ya we Kot i tekem, hem i wan impoten samting mo ol Witnes oli yusum disisen ya plante taem blong sapotem ol narafala taem we oli pas long kot. Disisen we i kamaot long bisnes ya blong Murdock i kam wan strongfala ston long bigfala wol ya blong loa we i protektem gud nius.

Ol stori olsemia oli givhan bigwan blong sapotem fasin fri blong wosip blong olgeta man. University of Cincinnati Law Review i talem olsem wanem ol Witnes oli sapotem bigwan ol raet we wanwan man i gat long Yunaeted Stet. Hem i se: “Ol Witnes blong Jeova oli bin givhan bigwan blong mekem loa blong kantri i stanap, antap moa blong holemtaet ol raet we evri man i gat blong talemaot tingting blong hem mo stap fri blong mekem wosip.”

Mekem Stonwol Ya i Kam Strong Moa

Evri taem we ol Witnes oli winim wan bisnes long kot, stonwol ya we oli stanemap i kam strong moa. Tingbaot sam long ol disisen we oli bin kamaot long ol yia 1990. Ol disisen ya oli givhan bigwan long ol Witnes blong Jeova, mo tu, oli givhan long olgeta man blong wol we oli laekem fasin fri.

Gris. Long Mei 25, 1993, Kot blong Yurop long saed blong Human Raets, i givim raet long eni man long Gris blong tijim bilif blong jos blong hem long narafala man. Disisen ya i kamaot taem kot i jajem bisnes blong Minos Kokkinakis, we long taem ya i gat 84 yia. Stat long 1938, polis i bin holem Kokkinakis bitim 60 taem from we hem i wan Witnes blong Jeova. Mo tu, hem i pas 18 taem finis long ol defren kot blong Gris, mo i spenem bitim sikis yia long kalabus. Hem i kasem panis blong go kalabus from wan loa blong Gris we i stanap long 1930, wan loa we i putum tabu long fasin blong pulum man i go long narafala jos​—loa ya i mekem samwe long 20,000 narafala Witnes blong Jeova oli go kalabus stat long 1938 i go kasem 1992. Kot blong Yurop i talemaot se gavman blong Gris i bin brekem loa we i givim raet long ol man olsem Kokkinakis blong jusum prapa bilif blong olgeta. Nao Kot ya i givim 14,400 dola blong pembak olgeta trabol we oli bin kamaot long hem. Taem Kot i mekem disisen ya, hem i talemaot se olgeta Witnes blong Jeova oli “wan skul we plante man oli save long hem.”​—Lukluk Wajtaoa blong Septemba 1, 1993, pej 27-​31.

Meksiko. Long Julae 16, 1992, wan bigfala disisen i kamaot we i givim moa fasin fri blong wosip long Meksiko. Long dei ya, Loa blong Asosiesen blong Skul mo Pablik Wosip, i stanap. From loa ya, olkaen grup blong jos oli save fulumap pepa blong askem gavman blong luksave olgeta olsem wan jos mo blong givim raet long olgeta blong mekem wosip blong olgeta. Bifo long samting ya, ol Witnes blong Jeova, mo ol narafala skul, oli stap long kantri ya be oli no fri blong mekem samting we oli wantem. Long Epril 13, 1993, ol Witnes oli askem gavman blong i luksave skul blong olgeta. Oli glad tumas we long Mei 7, 1993, gavman i luksave olgeta aninit long nem ya ‘La Torre del Vigía, A. R.,’ mo ‘Los Testigos de Jehová en México, A. R.,’ tufala nem ya tugeta oli soemaot se ol Witnes oli wan skul.​—Lukluk Wekap! blong Julae 22, 1994, pej 12-​14 (Engglis mo Franis).

Brasil. Long Novemba 1990, Nasnal Instityut blong Sosial Sekyuriti (INSS) long Brasil i talemaot long branj ofis blong Watch Tower Sosaeti se ol brata mo sista we oli wok long Betel (hemia nem blong haos ya we ol Witnes blong Jeova oli wok long hem), bambae gavman i no moa luksave olgeta olsem ol man blong wok long saed blong jos, be bambae oli mas kam aninit long loa blong Brasil olsem ol narafala man we oli wok blong winim mane. Ol Witnes oli karem disisen ya i go long kot. Long Jun 7, 1996, Man we i Talem ol Disisen blong Kot long Ofis blong Atoni Jenerol long Brasília, i talemaot disisen blong hem we i sapotem ol memba blong Betel. Disisen ya i luksave se oli ol man blong wok blong jos nomo, oli no olsem ol narafala man we oli wok blong winim mane.

Japan. Long Maj 8, 1996, Suprim Kot blong Japan i talemaot disisen blong hem long saed blong edukesen mo fasin fri blong wosip​—wan disisen we i mekem i gud long olgeta man long Japan. Kot i agri fulwan se Kobe Munisipol Industrial Teknikal Kolej i bin brekem loa taem hem i sakemaot Kunihito Kobayashi we i no wantem joen long wan spot we i olsem karate. Hemia faswan taem we Suprim Kot i givimaot wan disisen we i stanap long Konstitusen blong Japan, blong givim raet blong wosip. Yangfala Witnes ya i yusum tingting blong hem we Baebol i trenem, blong luksave se spot ya i no laenap wetem ol rul blong Baebol, olsem hemia we i stap long Aesea 2:4. Vas ya i talem se: ‘Ol man bambae oli tanem ol naef blong faet blong olgeta, i kam aean blong digim graon. Mo ol spia blong olgeta, bambae oli wokem i kam huknaef blong katem gru blong ol grep. Nao olbaot long wol, i no moa gat man i kilim narafala man, bambae oli no moa mekem faet.’ Disisen blong Kot ya bambae i givhan long ol Witnes we oli gat problem biaen.​—Lukluk Wajtaoa blong Novemba 1, 1996, pej 19-​21.

Long Febuwari 9, 1998, Hae Kot blong Tokyo i talemaot wan narafala bigfala disisen we i givim raet long wan sikman blong jusum meresin no tritmen we hem i wantem. Long disisen ya, Hae Kot i sapotem raet blong wan Witnes we nem blong hem Misae Takeda, taem hem i no agri blong kasem wan tritmen we i agensem rul blong Baebol se, ‘yufala i no mas tekem blad.’​—Ol Wok 15:28, 29.

Filipin. Long disisen we i kamaot long Maj 1, 1993, Suprim Kot blong Filipin i sapotem fulwan ol Witnes blong Jeova, taem wan skul i bin sakemaot sam yangfala Witnes we oli no bin wantem salut long flag.

Olgeta disisen blong ol kot ya oli olsem wan moa ston we i stanap antap long wol ya blong loa we i protektem raet blong ol Witnes blong Jeova mo blong ol narafala man tu.

Lukaotgud Long Stonwol Ya

Ol loa blong 153 kantri oli luksave ol Witnes blong Jeova olsem wan skul, mo oli givim raet long olgeta blong mekem wosip, olsem ol narafala skul. Long Is Yurop mo long kantri ya we bifo nem blong hem Soviet Yunion, ol Witnes blong Jeova oli safa bigwan blong plante yia, from we gavman i putum tabu long wok blong olgeta. Be, naoia loa i luksave ol Witnes long fulap kantri, olsem Albania, Belarus, Ripablik blong Jek, Jojia, Hangari, Kasakstan, Kirgistan, Romania, mo Slovakia. Be, long sam narafala kantri tede, olsem ol kantri blong Wes Yurop we oli stanemap ol kot longtaem finis blong jajem ol bisnes, ol man oli no tingbaot no oli traem spolem, raet blong ol Witnes blong Jeova. Ol man blong agens oli wokhad blong traem ‘yusum ol loa blong stanemap ol fasin nogud’ agensem ol Witnes. (Ol Sam 94:20) ?Ol Witnes oli mekem wanem from ol samting ya?c

Ol Witnes blong Jeova oli wantem wokgud wanples wetem evri gavman. Be tu, oli wantem se loa i agri long wok blong olgeta blong mekem se oli save fri oltaem blong mekem wosip blong olgeta. Tingting blong olgeta i strong se eni loa no disisen blong kot we i blokem olgeta blong obei long ol oda blong God​—olsem oda ya blong talemaot gud nius​—i blong nating nomo. (Mak 13:10) Sipos man i no wantem mekem pis mo agri long samting we ol Witnes blong Jeova oli askem long kaen fasin, bambae ol Witnes blong Jeova oli mas tekem bisnes ya i go long kot. Bambae oli yusum eni raet we kot i givim long olgeta, blong kasem ol loa we oli save protektem olgeta mo letem olgeta oli gohed long wosip ya we God i givim raet long olgeta blong mekem. Ol Witnes blong Jeova oli trastem fulwan, promes ya blong God se: “Ol samting ya blong mekem faet bambae oli no save mekem yufala i karekil.”​—Aesea 54:17.

[Ol futnot]

[Bokis blong pija long pej 21]

Protektem Raet Blong Ol Witnes Blong Jeova

Plante man oli mekem trabol agensem ol Witnes blong Jeova. From samting ya, plante blong ol Witnes ya oli mas stanap long fored blong ol jaj mo ol haeman blong gavman long plante ples blong wol. (Luk 21:12, 13) Ol Witnes blong Jeova oli traehad blong yusum loa blong protektem ol raet blong olgeta. Taem oli winim toktok blong olgeta long kot blong plante kantri, samting ya i givhan long olgeta blong kasem fasin fri blong wosip we i stanap long loa. Oli gat raet:

◻ blong prij long ol haos wanwan, we oli no nidim laesens olsem ol man we oli mekem bisnes blong winim mane.​—Murdock v. Commonwealth of Pennsylvania, U.S. Suprim Kot (1943); Kokkinakis v. Greece, Kot blong Yurop long saed blong Human Raets (ECHR) (1990).

◻ blong mekem ol miting blong wosip blong olgeta​—Manoussakis and Others v. Greece, (ECHR) (1996).

◻ blong mekem prapa disisen blong olgeta long saed blong bisnes ya blong respektem flag no pija blong wan kantri​—Supreme Court of the Philippines (1993); Supreme Court of India (1986).

◻ blong no joen long ami from we samting ya i go agensem Kristin bilif blong olgeta​—Georgiadis v. Greece, (ECHR) (1997).

◻ blong jusum ol tritmen no meresin we oli no go agensem tingting blong olgeta​—Malette v. Shulman, Ontario, Kanada, Apil Kot (1990); Watch Tower v. E.L.A., Haefala Kot, San Juan, Poto Riko (1995).

◻ blong tijim ol pikinini blong olgeta folem ol bilif blong Baebol, hemia i tru tu long saed blong ol papa mama we oli divos mo we oli mas serem pikinini blong tufala​—St-Laurent v. Soucy, Suprim Kot blong Kanada (1997); Hoffmann v. Austria, (ECHR) (1993).

◻ blong gat ol haos blong wok we loa i agri long olgeta, mo oli no nidim blong pem takis from wok we oli mekem long ol haos ya, sem mak olsem ol narafala skul​—People v. Haring, Niu Yok, U.S.A., Kot blong Apil (1960).

◻ blong putumap sam man blong olgeta blong oli wok fultaem long jos, mo oli no nidim blong pem takis from, olsem ol man we oli wok fultaem long ol narafala jos​—Nasnal Instityut blong Sosial Sekyuriti blong Brasil, Brasília, (1996).

[Tok Blong Pija Long Pej 20]

Minos Kokkinakis wetem waef blong hem

[Tok Blong Pija Long Pej 20]

Kunihito Kobayashi

[Foto Credit Line Blong Pija Long Pej 19]

The Complete Encyclopedia of Illustration/J. G. Heck