Jehova i Save Sevem Ol Man Blong Hem

“Hae God i save sevem ol man we oli bilif long hem, i save tekemaot olgeta long ol samting we i stap traem olgeta.”—2 PITA 2:9.

?FROM WANEM YUMI MAS TRASTEM JEHOVA SE:

․․․․․

Hem i putum stret taem blong ol samting oli hapen, blong tingting blong hem i kamtru?

․․․․․

Bambae hem i yusum paoa blong hem blong sevem ol man blong hem?

․․․․․

Hem i save gud wanem bambae i hapen long bigfala trabol?

1. ?Taem “bigfala trabol” i kasem wol, bambae laef i olsem wanem?

TRABOL we i kasem wol blong Setan bambae i stat wantaem nomo. Bambae ol man oli sek. (1 Tes. 5:2, 3) Long taem blong “bigfala dei ya blong Hae God,” bambae tingting blong ol man i fasfas mo bambae ol samting oli olbaot nomo. (Sef. 1:14-17) Bambae ol man oli harem nogud tumas mo bambae oli trabol bigwan. Baebol i talem se long taem ya bambae i gat “bigfala trabol tumas, we neva man i luk olsem bifo, i stat long taem we God i mekem wol ya, i kam kasem tede.”—Ridim Matiu 24:21, 22.

2, 3. (a) ?Long “bigfala trabol,” bambae Setan i traem mekem wanem long ol man blong God? (b) ?Wanem i save mekem bilif blong yumi i strong se Jehova i save sevem ol man blong hem?

² Klosap long en blong bigfala trabol bambae ‘King Gogo, long kantri ya Magog,’ i agensem ol man blong God laswan. “Wan bigfala kampani blong ol soldia we oli strong tumas,” bambae oli agensem ol man blong God. Oli plante we plante, “olsem bigfala klaod blong ren we i kavremap olgeta ples.” (Esik. 38:2, 14-16) Bambae i no gat eni grup blong man long wol we i givhan long ol man blong Jehova. Ol man blong Jehova oli mas trastem Jehova nomo blong i sevem olgeta. ?Bambae ol man blong Jehova oli mekem wanem taem ol enemi oli traem spolem olgeta?

³ Sipos yu yu wan man blong Jehova, ?yu yu bilif se hem i save sevem ol man blong hem long taem blong bigfala trabol? ?Mo bambae hem i mekem olsem? Aposol Pita i talem se: “Hae God i save sevem ol man we oli bilif long hem, i save tekemaot olgeta long ol samting we i stap traem olgeta. Be ol man we oli no stret, hem i save holem olgeta oli stap long kalabus, gogo bambae bigfala Dei ya blong jajem man i kamtru.” (2 Pita 2:9) I gud yumi tingting dip long ol stori long Baebol we oli soemaot olsem wanem Jehova i sevem ol man blong hem bifo. Hemia bambae i mekem bilif blong yumi i strong moa se Jehova i save sevem yumi. Bambae yumi tokbaot tri stori.

GOD I SEVEM NOA TAEM BIGFALA WOTA I RON

4. ?Bifo we bigfala wota i ron, Noa i mas mekem wanem?

⁴ Fas stori, hemia bigfala wota we i ron long taem blong Noa. I gat sam samting we Noa i mas mekem bifo we bigfala wota i ron. Hem i mas bildim wan bigfala sip, mo ol anamol oli mas go insaed long bigfala sip ya, blong olgeta tu oli sef. Buk blong Jenesis i no talem se Jehova i wet long Noa blong i bildim bigfala sip, nao i jes putum dei blong bigfala wota i ron. Jehova i no wari se maet sip i no finis. Longtaem bifo we Noa i stat blong bildim bigfala sip, Jehova i putum dei finis blong bigfala wota i ron. ?Yumi save samting ya olsem wanem?

5. ?Jenesis 6:3 i tokbaot wanem samting we Jehova i talemaot? ?Hem i talemaot ol tok ya wetaem?

⁵ Baebol i talem se Jehova i talemaot taem ya long ol enjel long heven. Jenesis 6:3 i talem se: “I nogud mi letem laef blong mi i stap olwe long ol man ya. Olgeta oli man blong wol nomo, we oli save ded. I stat naoia, bambae oli save stap kasem wan handred twanti yia nomo.” Jehova i no stap tokbaot hamas yia bambae ol man oli laef. Be hem i stap talemaot wetaem bambae hem i finisim olgeta rabis fasin long wol.a Bigfala wota i ron stat long yia 2370 B.K.T.b Taswe Jehova i talemaot desisen blong hem long yia 2490 B.K.T. Long taem ya, Noa i gat 480 yia. (Jen. 7:6) Long yia 2470 B.K.T., fas pikinini blong Noa i bon. Hemia samwe 20 yia afta we God i talemaot desisen blong hem long ol enjel long heven. (Jen. 5:32) Ale wan handred yia nomo i stap bifo we bigfala wota i ron. Be Noa i no save yet se bambae hem i mekem wan spesel wok we i givhan blong sevem ol man. ?Bambae Jehova i wet kasem wetaem bifo we hem i talemaot wok ya long Noa?

6. ?Wetaem Jehova i talem long Noa blong i bildim bigfala sip?

⁶ I luk olsem se Jehova i wet plante yia afta we Noa i gat ol pikinini, blong talem long Noa samting we bambae hem i mekem. ?From wanem yumi tingting olsem? Baebol i talem se taem God i askem Noa blong bildim sip, ol pikinini blong Noa oli bigwan mo oli mared finis. Jehova i talem long Noa se: “Mi mi mekem promes wetem yu se mi bambae mi lukaot long yu, mo yu bambae yu mas go insaed long sip ya. Bambae yu wetem woman blong yu, mo trifala pikinini ya blong yu wetem trifala woman ya blong trifala, yufala evriwan i mas go insaed long sip ya, blong yufala i stap laef.” (Jen. 6:9-18) Taswe, maet 40 no 50 yia nomo i stap taem God i talem long Noa blong i bildim bigfala sip.

7. (a) ?Noa mo famle blong hem oli soemaot olsem wanem se oli bilif long God? (b) ?Wetaem Jehova i talem long Noa se bigfala wota bambae i ron?

⁷ Taem Noa mo famle blong hem i stap bildim bigfala sip, ating oli stap tingbaot olsem wanem bambae God i mekem bigfala wota i ron, mo wetaem bambae wota i ron. Nating se oli no save ol samting ya, be oli soemaot se oli bilif long God from we oli gohed blong bildim sip ya. Baebol i talem se: “Noa i mekem olgeta samting ya olsem we God i talem.” (Jen. 6:22) Ale, Jehova i talem long Noa se long seven dei bigfala wota bambae i ron. Hemia i givim naf taem long Noa mo famle blong hem blong oli tekem ol anamol i go insaed long bigfala sip. Taem ren i foldaon “long yia ya we Noa i gat sikis handred yia blong hem, long seken manis blong hem, long namba seventin dei blong manis ya,” evri samting i rere finis.—Jen. 7:1-5, 11.

8. ?From wanem stori blong bigfala wota we i ron, i givhan long yumi blong gat strong tingting se Jehova i save sevem ol man blong hem?

⁸ Stori blong bigfala wota we i ron i soemaot se oltaem Jehova i save stret taem blong sevem ol man blong hem, mo i save rod we i beswan. Taem yumi stap kam klosap moa long en blong olfala wol ya, yumi save gat strong tingting se olgeta samting we Jehova i wantem bambae oli kamtru long stret ‘dei mo taem’ we hem i putum.—Mat. 24:36; ridim Habakuk 2:3.

GOD I SEVEM OLGETA TAEM OLI GOKROS LONG RED SI

9, 10. ?Jehova i yusum ol man blong hem olsem wanem, blong i winim ami blong ol man Ijip?

⁹ Stori blong bigfala wota we i ron i tijim yumi se Jehova i putum stret taem blong ol samting oli hapen, blong tingting blong hem i kamtru. Seken stori we bambae yumi tokbaot i soemaot se yumi save trastem Jehova se hem i yusum bigfala paoa blong hem blong sevem ol man blong hem, mo blong meksua se samting we hem i wantem bambae i kamtru. Oltaem Jehova i save sevem ol man blong hem. Be samtaem hem i letem trabol i kasem olgeta, blong hem i winim ol enemi blong hem. Hemia nao wanem i hapen taem Jehova i mekem ol man Isrel oli aot long Ijip.

¹⁰ Klosap tri milian man Isrel oli aot long Ijip. Jehova i talem long Moses blong i lidim ol man Isrel oli wokbaot olbaot, blong mekem King blong Ijip i ting se oli lusum rod. (Ridim Eksodas 14:1-4.) Nao King blong Ijip wetem ol soldia blong hem oli biaen long ol man Isrel. Ol man Isrel oli kasem Red Si, mo i luk olsem se oli fas, i no gat rod blong oli ronwe. (Eks. 14:5-10) Be ol man Isrel oli no stap long denja. ?From wanem? From we Jehova i rere blong sevem olgeta.

11, 12. (a) ?Jehova i mekem wanem blong givhan long ol man Isrel? (b) ?Hemia i tijim yumi wanem long saed blong Jehova?

¹¹ “Bigfala klaod” we i lidim ol man Isrel i muv, i go stap biaen long olgeta. Klaod ya i stap long medel blong ol soldia blong king blong Ijip mo ol laen blong Isrel. Bigfala klaod ya i mekem we ples i tudak long ol soldia blong Ijip, be i stap givim laet long ol man Isrel long naet. (Ridim Eksodas 14:19, 20.) Biaen Jehova i mekem is win i blu strong, i seraot solwota long tu haf, nao i mekem we ples long medel blong tufala solwota ya i kam drae olgeta. Yumi save se hemia i tekem longtaem lelebet from we Baebol i talem se win i stap blu strong olsem “gogo kasem delaet.” Biaen ol man Isrel “oli wokbaot long drae graon nomo, oli gokros long medel blong tufala solwota ya.” Ol kat blong faet blong ol man Ijip oli spid. Be ol man Isrel oli no wokbaot spid olsem. Nating se ol soldia blong Ijip oli spid, oli no save kasem ol man Isrel from we Jehova i stap faet long saed blong olgeta. Jehova “i mekem olgeta oli lusum hed. Hem i mekem we ol wil blong ol kat blong faet blong olgeta oli stap fas long sofmad, nao oli no moa save go kwik.”—Eks. 14:21-25.

¹² Taem ol man Isrel oli kasem narasaed blong solwota, Jehova i talem long Moses se: “Yu leftemap han blong yu bakegen antap long solwota ya, nao bambae i kam kavremap ol man Ijip ya, wetem ol kat blong faet blong olgeta mo ol draeva blong olgeta.” Taem ol soldia oli traem ronwe long solwota we i kam fulap long ples blong hem bakegen, “Hae God i mekem solwota ya i kam kavremap olgeta.” I no gat rod blong oli ronwe. “Long taem ya, olgeta man Ijip ya evriwan i draon, we i no gat wan i laef.” (Eks. 14:26-28) Jehova i soemaot se hem i gat paoa blong sevem ol man blong hem nomata wanem trabol i kasem olgeta.

OLI RONWE MO OLI SEF TAEM TRABOL I KASEM JERUSALEM

13. ?Jisas i talem se ol Kristin oli mas mekem wanem? ?Maet ol man blong hem oli askem wanem kwestin?

¹³ Namba tri stori we bambae yumi tokbaot, hemia taem ami blong ol man Rom i spolem Jerusalem. Stori ya i soemaot se Jehova i save gud olsem wanem ol samting bambae oli hapen, blong mekem tingting blong hem i kamtru. Jehova i yusum Jisas blong i talem long ol Kristin long Jerusalem mo long Judia, wanem we oli mas mekem bifo we Jerusalem i lus long yia 70. Jisas i talem se: “Bambae yufala i save luk rabis god blong ol hiten man we hem i nogud we i nogud, we Profet Daniel i bin tokbaot bifo. Olgeta bambae oli go stanemap rabis god ya insaed long haos blong God, long Rum ya we i Tabu. . . . Taem yufala i luk samting ya, yufala we i stap long Judia, yufala i mas ronwe i go haed long ol hil.” (Mat. 24:15, 16) ?Bambae ol man blong Jisas oli save olsem wanem se profet tok ya i stap kamtru?

14. ?Wanem samting i hapen we i mekem se ol tok blong Jisas i klia long ol Kristin?

¹⁴ Plante yia biaen, ol tok blong Jisas i kam klia long ol Kristin. Long yia 66, ol ami blong ol man Rom we Cestius Gallus i lidim, oli kam long Jerusalem blong agensem ol man Jiu we oli no obei long gavman blong Rom. Ol man Jiu ya oli joen long wan grup we nem blong hem ol Selot. Taem ol Selot oli go haed insaed long haos blong God, ol man Rom oli stat blong spolem stonwol we i goraon long hem. Ol Kristin we oli tingbaot ol tok blong Jisas oli kasem save long samting we i stap hapen. Ami blong ol man Rom we oli hiten man, oli karem ol flag we oli stap bodaon long olgeta, oli go insaed long Jerusalem kasem stonwol we i goraon long haos blong God. Ol Kristin oli kasem save se hemia nao “rabis god” we i stanap “insaed long haos blong God.” Taswe i taem blong olgeta oli “ronwe i go haed long ol hil.” Be ol enemi oli raon long taon blong Jerusalem. ?Bambae oli ronwe olsem wanem? Wan samting we oli no tingbaot i hapen.

15, 16. (a) ?Jisas i talem klia long ol man blong hem se oli mas mekem wanem? ?From wanem i impoten we oli obei long ol tok blong hem? (b) ?Bambae yumi mas mekem wanem blong God i sevem yumi?

¹⁵ Wantaem nomo, Cestius Gallus mo ol soldia blong hem oli aot long Jerusalem mo oli gobak long ples blong olgeta. Ol Selot oli biaen long olgeta, oli ronem olgeta. From we ol man Rom mo ol Selot oli aot long Jerusalem, ol man blong Jisas oli gat janis blong ronwe. Jisas i talem klia long olgeta se oli mas lego olting blong olgeta i stap, mo oli mas ronwe hareap. (Ridim Matiu 24:17, 18.) ?From wanem i impoten we oli obei long ol tok blong Jisas blong ronwe wantaem nomo? Long sam dei nomo, ol Selot oli kambak mo oli fosem ol man long Jerusalem mo Judia blong oli joenem olgeta long faet. Kwiktaem nomo laef i kam nogud olgeta. Ol man Jiu oli seraot long ol grup mo oli faet agensem olgeta bakegen. Nao i had moa blong aot long Jerusalem. Long yia 70, taem ol man Rom oli kambak long Jerusalem, i no gat man i save aot long taon ya. (Luk 19:43) !Eni man we i stap long Jerusalem i fas, i no save ronwe! Be ol Kristin we oli obei long ol tok blong Jisas mo oli ronwe i go haed long ol hil, oli laef. Oli luk long ae blong olgeta se Jehova i sevem olgeta. ?Yumi lanem wanem long stori ya?

¹⁶ Long taem blong bigfala trabol, ol Kristin oli mas mekem ol samting we Tok blong God mo ogenaesesen i talem. Jisas i talem long ol man blong hem se oli mas “ronwe i go haed long ol hil.” Long bigfala trabol, bambae yumi tu yumi kasem ol tok blong talem se yumi mas “ronwe.” ?Bambae yumi ronwe olsem wanem? Yumi no save yet.c Be yumi save se long stret taem bambae Jehova i talem klia wanem we yumi mas mekem. Bambae Jehova i sevem yumi, sipos yumi obei long ol tok we yumi kasem long taem ya. Taswe yumi mas tingbaot ol kwestin ya se: ‘?Mi mi stap obei long ol samting we Jehova i talem long ol man blong hem blong mekem? ?Mi mi obei kwiktaem, no mi slo blong folem ol tok blong hem?’—Jem. 3:17.

GOD I MEKEM YUMI STRONG FROM OL TRABOL WE BAMBAE I KASEM YUMI

17. ?Yumi lanem wanem long profet tok we Habakuk i talemaot?

¹⁷ Naoia bambae yumi tokbaot faet blong King Gogo we yumi tokbaot smol finis. Olsem Esikel, profet Habakuk tu i tokbaot faet ya. Hem i se: “Taem mi mi harem nius blong ol samting ya, mi fraet we mi fraet, mi seksek tumas from, we fes blong mi i kam nogud, mo bodi blong mi i kam slak olgeta, mo leg blong mi i seksek tumas. Be bambae mi mi stap wet gogo taem ya i kamtru, we olgeta ya we oli kam faet agens long mifala oli kasem panis.” (Hab. 3:16) Taem Habakuk i harem nius se bambae ol enemi oli kam faet agens long ol man blong God, hem i fraet we i fraet, i seksek tumas, mo bodi blong hem i slak olgeta. Be hem i “wet” nomo long bigfala dei blong Jehova. Taem King Gogo mo ol man blong hem oli faet agensem yumi, maet bambae yumi fraet. Be yumi mas mekem olsem Habakuk. Yumi mas trastem Jehova se bambae hem i sevem ol man blong hem.—Hab. 3:18, 19.

18. (a) ?From wanem yumi no mas fraet taem ol enemi blong yumi oli faet agensem yumi? (b) ?Bambae yumi tokbaot wanem long nekis stadi?

¹⁸ Trifala stori ya we yumi tokbaot oli soemaot klia se Jehova i save sevem ol man blong hem. Bambae tingting blong hem i kamtru, mo bambae hem i winim ol enemi blong hem. Sipos yumi wantem stap taem Jehova i winim bigfala faet ya, yumi mas stanap strong go kasem en. ?Jehova i stap mekem wanem blong givhan long yumi blong stanap strong? Bambae yumi tokbaot ansa blong kwestin ya long nekis stadi.

[Ol futnot]