Bigfala Laet We i Saenaot Long Taem Blong Ol Aposol

“Laet blong hem i stap saen long ol stret man, mo glad blong hem i stap kam fulap long ol gudfala man.”​—OL SAM 97:11.

1. ?Olsem wanem ol Wetnes blong Jeova tede oli sem mak long ol faswan Kristin?

!YUMI olsem ol tru Kristin, yumi kasem save long tok blong Ol Sam 97:11! Plante taem ‘laet i bin saenaot’ long yumi. Tru ya, sam long yumi i bin luk laet blong Jeova i stap saenaot blong plante yia. Samting ya i mekem yumi tingbaot tok blong Proveb 4:​18, we yumi ridim se: “Rod blong ol stret man i olsem laet we i stap saen i kam klia moa kam kasem we i delaet fulwan.” Yumi, ol Wetnes blong Jeova, yumi sem mak nomo long ol faswan Kristin. Yumi tinghae moa long Baebol bitim kastom blong man. Yumi save luk fasin blong ol faswan Kristin ya, i klia nomo, long ol buk blong histri long Kristin Grik haf blong Baebol, mo long ol leta we oli raetem aninit long paoa blong tabu speret.

2. ?Wanem sam long ol faswan laet we ol man blong Jisas oli kasem?

² Sam long ol faswan laet we ol man blong Jisas Kraes oli kasem, oli long saed blong Mesaea. Andru i talem long brata blong hem, Saemon Pita, se: “E, mifala i faenem Mesaea.” (Jon 1:41) Smoltaem biaen, Papa we i stap long heven, i pusum aposol Pita blong talemaot tok we i kolosap sem mak. Hem i talem long Jisas Kraes se: “Yu yu Mesaea ya. Yu yu Pikinini blong God ya we i laef.”​—Matyu 16:​16, 17; Jon 6:​68, 69.

Laet Long Saed Blong Wok Blong Olgeta Blong Prij

3, 4. Afta we Jisas i laef bakegen long ded, ?hem i mekem wanem laet i saenaot long ol man blong hem long saed blong wok we oli mas mekem long fyuja?

³ Afta we Jisas Kraes i laef bakegen long ded, hem i mekem laet i saenaot long saed blong wan wok we ol man blong hem oli mas mekem. Ating Jisas i stap toktok long 500 disaepol we oli kam wanples long Galili, taem hem i talem se: “Yufala i mas go long ol man long olgeta ples long wol, blong pulum olgeta oli kam man blong mi. Mo yufala i mas baptaesem olgeta long nem blong Papa blong mi, mo long nem blong mi, mi Pikinini blong hem, mo long nem blong tabu speret. Mo yufala i mas tijim olgeta blong oli folem olgeta tok ya we mi mi givim finis long yufala. Mo yufala i mas save, bambae mi mi stap wetem yufala oltaem, gogo wol ya i finis.” (Matyu 28:​19, 20; 1 Korin 15:6) Stat long taem ya, olgeta man blong Kraes oli mas prij. Mo wok blong olgeta i no blong prij nomo long ‘ol man Isrel we oli olsem ol sipsip we oli lus.’ (Matyu 10:6) Oli no mas mekem baptaes long ol man olsem Jon i bin mekem, blong soem se man i tanem tingting blong hem from ol sin blong hem. Long defren fasin, oli mas baptaesem ol man “long nem blong Papa mo long nem blong Pikinini mo long nem blong tabu speret.”

⁴ Jes bifo we Jisas i go antap long heven, ol 11 trufala aposol blong hem oli askem long hem se: “?Masta, i stret taem nao blong yu mekem we ol man Isrel oli gat King blong olgeta bakegen, no i no taem blong hem yet?” Jisas i no ansarem kwestin ya blong olgeta, be hem i gohed blong givim moa tijing long saed blong wok blong prij we oli mas mekem. Hem i se: “Taem tabu speret i kam kasem yufala, bambae yufala i gat paoa. Nao bambae yufala i mas go talemaot mi long Jerusalem, mo long olgeta ples long Judia mo Sameria, gogo i finisim olgeta ples long wol.” Kam kasem taem ya, oli bin stap olsem ol wetnes blong Jeova nomo. Be naoia, oli mas wetnes long saed blong Kraes tu.​—Ol Wok 1:​6-8.

5, 6. ?Long taem blong Pentekos, ol disaepol blong Jisas oli kasem wanem laet?

⁵ !Ten dei biaen nomo, laet i rili saenaot strong long ol man blong Jisas! Dei blong Pentekos long yia 33 K.T. i faswan taem we oli kasem save fulwan long mining blong Joel 2:​28, 29: “Bambae mi [Jeova] mi kafsaedem speret blong mi long olkaen man, mo ol boe mo gel blong yufala bambae oli talemaot profet tok. Mo ol olfala man blong yufala, bambae oli drim long ol drim. Mo ol yang man blong yufala, bambae oli lukluk ol vison. Mo long taem ya, bambae mi kafsaedem speret blong mi long ol man blong wok mo ol gel blong wok tu.” Ol disaepol blong Jisas oli luk tabu speret ya, we i laet olsem ol smosmol faea, antap long hed blong olgeta man​—raonabaot 120 man mo woman​—we oli hivap wanples long Jerusalem.​—Ol Wok 1:​12-15; 2:​1-4.

⁶ Mo tu, dei blong Pentekos i faswan taem we ol disaepol oli kasem save se, ol tok blong Ol Sam 16:10 oli stap tokbaot Jisas Kraes we i laef bakegen long ded. Man blong raetem Ol Sam i bin talem se: “Yu [Jeova God] bambae yu no save livim sol blong mi long Seol. Yu bambae yu no letem hemia we i stanap strong long yu, i lukluk ples blong ol dedman.” (NW) Ol disaepol oli luksave se ol tok ya oli no stret long King Deved, from we hol blong ston we oli berem Deved long hem, i stap yet long taem blong olgeta. !Yumi no sapraes we, kolosap 3,000 man we oli kasem mining blong nyufala laet ya, oli tekem baptaes long sem dei ya nomo!​—Ol Wok 2:​14-41.

7. ?Wanem bigfala laet i saenaot long aposol Pita taem hem i go luk kapten blong ami blong Rom, Konilyas?

⁷ Blong plante handred yia, ol man Isrel oli luksave mining blong ol tok we God i bin talem long saed blong olgeta se: “Mi mi save yufala nomo long olgeta famle blong wol.” (Emos 3:2) Taswe, laet i rili saen bigwan long aposol Pita mo olgeta we oli folem hem long haos blong wan kapten blong ami blong Rom, Konilyas. Hemia fastaem we tabu speret i kamdaon long ol man Jentael we oli bilif, be oli no sakomsaes. I gud blong makem se, i no gat wan narafala taem we tabu speret i kasem wan man bifo we hem i baptaes. Be long taem ya, i mas hapen olsem. Sipos no, Pita i no save kasem save se ol man Jentael ya, we oli no sakomsaes, oli stret blong kasem baptaes. Pita i luksave fulwan mining blong bigfala samting we i hapen, ale hem i askem se: “Ol man ya [ol Jentael] oli kasem tabu speret finis, long sem mak nomo we yumi kasem. ?Hu nao i save blokem olgeta, se oli no save baptaes long wora?” Tru tumas, i no gat wan man we i stap long taem ya we i save blokem olgeta, ale ol Jentael ya oli tekem baptaes.​—Ol Wok 10:​44-48; skelem Ol Wok 8:​14-17.

I No Moa Gat Sakomsaes

8. ?From wanem sam long ol faswan Kristin oli faenem i had blong lego fasin blong sakomsaes?

⁸ Wan narafala bigfala laet blong trutok i saenaot long saed blong kwestin blong sakomsaes. Fasin blong sakomsaes i stat long yia 1919 B.K.T. long kontrak we Jeova i mekem wetem Ebraham. Long taem ya, God i givim oda long Ebraham se hem mo olgeta narafala man long haos blong hem, oli mas sakomsaes. (Jenesis 17:​9-14, 23-27) Taswe, fasin blong sakomsaes i kam olsem wan samting we i makemaot laen blong Ebraham. !Mo oli rili flas long samting ya! Taswe, tok ya “no sakomsaes,” i kam olsem wan tok blong daonem man. (Aesea 52:1; 1 Samuel 17:​26, 27) I isi blong luksave from wanem sam long ol faswan Kristin, we oli Jyu, oli wantem holem fasin ya. Sam long olgeta oli mekem wan bigfala storeyan wetem Pol mo Banabas long saed ya. Ale blong stretem bisnes ya, Pol mo sam narafala oli go long Jerusalem, blong askem advaes long hed kampani blong ol Kristin.​—Ol Wok 15:​1, 2.

9. ?Wanem laet i saenaot long faswan hed kampani, olsem Ol Wok japta 15 i tokbaot?

⁹ Long taem ya, i no wan merikel we i mekem se ol faswan Kristin ya oli kasem laet ya, se sakomsaes i no moa wan impoten samting we ol man blong Jeova oli mas mekem. Be, oli kasem laet ya taem oli stadi moa long Baebol, dipen long tabu speret blong lidim olgeta, mo taem oli harem ol ekspiryens we Pita mo Pol tufala i talem, long saed blong ol Jentael we oli no sakomsaes be oli kam Kristin man. (Ol Wok 15:​6-21) Disisen i kamaot long wan leta, we haf blong hem i talem se: “I tok blong tabu speret, mo i tok blong mifala tu, se bambae mifala i no putum sam narafala loa long yufala, we bambae i olsem wan hevi samting long yufala, antap long ol rul ya we i mas gat. Hemia ol rul ya. Bambae yufala i no kakae ol kakae ya we man i yusum finis blong mekem wosip long ol narafala god. Bambae yufala i no kakae blad. Bambae yufala i no kakae anamol we man i jokem nek blong hem nomo, we blad i stap yet long mit blong hem. Mo bambae yufala i no mas mekem nogud wetem woman.” (Ol Wok 15:​28, 29) Olsem nao, ol faswan Kristin oli kam fri long oda blong mekem sakomsaes, mo fri long ol narafala haf blong Loa blong Moses tu. Taswe, Pol i save talem long ol Kristin long Galesia se: “Taem Kraes i mekem yumi fri, hem i mekem blong yumi stap fri oltaem.”​—Galesia 5:1.

Laet Long Ol Gospel

10. ?Wanem laet we Gospel blong Matyu i mekem i saenaot?

¹⁰ I klia nomo se Gospel blong Matyu, we oli raetem samwe long yia 41 K.T., i gat plante strong laet long hem, we i save givhan long ol man we oli ridim buk ya. Smol haf nomo blong ol Kristin long faswan handred yia, oli stap taem Jisas i talemaot ol tijing blong hem. Gospel blong Matyu i bitim ol narafala Gospel long fasin blong hem blong tokbaot stampa tok blong Jisas taem i stap prij, hemia Kingdom. !Mo Jisas i strong blong poenemaot se i impoten tumas we stret tingting i pusum yumi! !Laet i rili saenaot strong long Bigfala Tok blong hem antap long Hil, long ol parabol blong hem (olsem olgeta ya we oli stap long japta 13), mo long bigfala profet tok blong hem long japta 24 mo 25! Gospel blong Matyu nao i mekem ol faswan Kristin oli save long ol samting ya. Hem i raetem Gospel ya samwe long eit yia nomo afta Pentekos long yia 33 K.T.

11. ?Yumi save talem wanem long saed blong ol save long Gospel blong Luk mo Mak?

¹¹ Raonabaot 15 yia biaen, Luk i raetem Gospel blong hem. Plante haf blong hem i sem mak long gospel blong Matyu, be hem i ademap 59 pesen moa long buk blong hem. Luk i tokbaot sikis merikel we ol narafala Gospel oli no tokbaot. Mo namba blong ol pijatok blong Jisas we Luk i tokbaot, i tu taem antap long ol pijatok we ol narafala Gospel oli tokbaot. I luk olsem se sam yia biaen nomo, Mak i raetem Gospel blong hem. Hem i tokbaot moa we Jisas Kraes i olsem wan man blong mekem plante wok, wan man blong wokem ol merikel. I tru se plante samting we Mak i raetem i stap finis long ol buk blong Matyu mo Luk, be hem i raetemdaon wan parabol we olgeta ya oli no raetem. Long parabol ya, Jisas i tokbaot Kingdom blong God olsem sid we i gru, i stap kam antap, ale sloslou i karem frut.a​—Mak 4:​26-29.

12. ?Olsem wanem Gospel blong Jon i givim moa laet?

¹² Nao biaen i gat Gospel blong Jon, we hem i raetem bitim 30 yia afta we Mak i raetem blong hem. !Jon i soemaot plante laet long saed blong minista wok blong Jisas, speseli long olgeta vas we oli tokbaot laef blong Hem bifo we hem i kam long wol! Jon nomo i tokbaot store blong Lasros we i laef bakegen long ded. Mo hem nomo i talemaot long yumi ol nambawan tok we Jisas i talem long ol trufala aposol blong hem. Mo tu, hem nomo i tokbaot nambawan prea blong Jisas, long naet we hem i go long han blong ol enemi blong hem, olsem i stap long japta 13 go kasem japta 17. Yes, samwe long 92 pesen blong ol samting we i stap long Gospel blong Jon, i no stap long ol narafala buk.

Laet i Saenaot Long Ol Leta Blong Pol

13. ?From wanem sam man oli tingbaot leta blong Pol we i go long ol man Rom, olsem wan Gospel?

¹³ God i yusum aposol Pol bitim ol narafala long taem blong hem, blong mekem ol laet blong trutok i saenaot i go long ol Kristin we oli laef long taem blong ol aposol. Fastaem, i gat leta we Pol i raetem i go long ol man Rom, raonabaot long yia 56 K.T.​—kolosap long sem taem we Luk i raetem Gospel blong hem. Long leta ya, Pol i makem poen ya se, ol man oli save kam stret man long fes blong God from kaengud fasin blong God mo tru long bilif long Jisas Kraes. Fasin blong Pol blong makemgud haf ya blong gud nyus, i mekem se sam man oli tingbaot leta blong hem long ol man Rom, olsem namba faef Gospel.

14-16. (a) Long leta blong Pol we i go long ol Kristin blong Korin, ?hem i mekem wanem laet i saenaot long saed blong nid blong joengud? (b) ?Wanem sam moa laet we i saenaot long Fas Korin, long saed blong ol fasin blong laef?

¹⁴ Pol i raet blong tokbaot sam samting we i mekem tingting blong ol Kristin blong Korin i trabol. Leta blong hem long ol man Korin, i gat plante advaes we i kamaot long God, mo i givhan long ol Kristin kam kasem taem blong yumi tede. Fastaem, hem i mas mekem laet i saen long ol man Korin, blong oli luk mastik we oli mekem taem oli seraot long ol smosmol grup, folem fasin blong leftemap wan man nomo. Aposol ya i stretem tingting blong olgeta. Hem i no fraet blong talem long olgeta se: “Ol brata mo sista. Long nem blong Jisas Kraes ya, Masta blong yumi, mi mi talem strong long yufala se mi wantem tingting blong yufala i kam wan nomo. Bambae yufala i no moa seraot long ol narafala kampani. Yufala i mas gat wan tingting nomo mo fasin blong yufala i mas wan nomo.”​—1 Korin 1:​10-15.

¹⁵ Rabis fasin long saed blong seks i stap gohed insaed long Kristin kongregesen ya blong Korin. Wan man long ples ya i tekem woman blong papa blong hem, wan fasin we ‘ol hiten man mo ol man olbaot, oli no save mekem.’ Pol i tok stret, i raetem se: “Yufala i mas putumaot man ya we i stap mekem sin oltaem, bambae hem i no moa stap wetem yufala.” (1 Korin 5:​1, 11-13) Hemia wan nyufala samting long Kristin kongregesen​—putumaot man. Wan narafala samting we kongregesen ya long Korin i nidim blong kasem moa laet long hem, hemia long saed ya se, sam memba blong hem oli stap putum ol brata blong olgeta long saed blong speret, i go long kot blong stretem ol trabol we i kamaot long medel blong olgeta. Pol i tok strong agensem olgeta from fasin ya.​—1 Korin 6:​5-8.

¹⁶ Wan narafala samting we i kasem kongregesen blong Korin, hemia long saed blong fasin blong slip tugeta. Long 1 Korin japta 7, Pol i soem se, from paoa we fasin nogud long saed blong seks i gat, i gud se evri man i gat prapa woman blong hem mo evri woman i gat prapa man blong hem. Pol i soemaot tu, se taem wan man i no mared, hem i save mekem wok blong Jeova we i no gat narafala tingting i pulum hem, be i no evriwan we i save folem rod ya blong stap hem wan nomo. Mo sipos man blong wan woman i ded, woman ya i fri blong mared bakegen long eni man, be man ya i mas “wan man blong Masta.”​—1 Korin 7:39.

17. ?Pol i mekem wanem laet i saenaot long saed blong tijing blong laef bakegen long ded?

¹⁷ !Masta i yusum Pol blong mekem bigfala laet i saenaot long saed blong laef bakegen long ded tu! ?Ol man we tabu speret i makemaot olgeta bambae oli laef bakegen wetem wanem kaen bodi? Pol i raetem se, “Taem oli putum hem long graon, hem i wan bodi blong laef long wol. Be taem hem i girap bakegen, hem i wan bodi blong speret man.” Bodi we i blong wol ya i no save go long heven, from we “bodi we i gat mit mo blad blong hem, i no save go insaed long Kingdom blong God.” Pol i ademap se i no olgeta man we tabu speret i makemaot olgeta, bambae oli slip longtaem long ded. Be taem Jisas i kambak bakegen mo i stap, samfala we oli ded oli save laef bakegen wantaem nomo, blong kasem laef ya long heven we oli no moa save ded samtaem.​—1 Korin 15:​43-53.

18. ?Faswan leta blong Pol we i go long ol man Tesalonaeka, i givim wanem laet long saed blong fyuja?

¹⁸ Long leta blong Pol we i go long ol Kristin blong Tesalonaeka, God i yusum hem blong mekem laet i saenaot long saed blong fyuja. Dei blong Jeova bambae i kam olsem wan stil man long naet. Pol i eksplenem tu, se: “Taem ol man oli stap talem se, ‘!Pis mo seftaem!’ long taem ya nao, bambae trabol i kam blong spolem ol man ya olgeta. Bambae trabol ya i kam long olgeta wantaem nomo, olsem woman we i gat bel, taem hem i harem nogud blong bonem pikinini. Mo olgeta bambae oli no save ronwe nating.”​—1 Tesalonaeka 5:​2, 3, NW.

19, 20. ?Ol Kristin long Jerusalem mo Judia oli kasem wanem laet tru long leta we Pol i raetem long ol man Hibru?

¹⁹ Tru long leta blong Pol long ol man Hibru, hem i givim laet long ol faswan Kristin long Jerusalem mo Judia. !Hem i yusum tok we i gat paoa blong soemaot olsem wanem fasin blong wosip we ol Kristin oli folem, i moa gud long fasin blong wosip folem Loa blong Moses! Ol Kristin oli no folem Loa we ol enjel oli karem i kam, be oli gat bilif long fasin blong sevem man we Pikinini blong God i faswan blong talemaot, mo hem i hae moa bitim ol enjel we oli karem ol mesej. (Hibrus 2:​2-4) Moses i jes wan man blong wok nomo long haos blong God. Be, Jisas Kraes hem i hed blong ful haos ya. Kraes i hae pris folem fasin blong Melkisedek. Hem i hae moa long ol pris long laen blong Eron. Pol i talem tu se ol man Isrel oli no save go insaed long spel blong God, from we oli slak long saed blong bilif mo fasin obei. Be ol Kristin oli go insaed from we oli gat strong bilif mo fasin obei.​—Hibrus 3:1–4:11.

²⁰ Mo tu, nyufala kontrak i hae moa long kontrak blong Loa. Olsem profet tok blong Jeremaea 31:​31-34, we hem i raetem 600 yia bifo long taem ya i talem, olgeta we oli joen long nyufala kontrak oli gat loa blong God i stap long hat blong olgeta. Mo oli haremgud from we oli save kasem trufala fasin fogif from ol sin blong olgeta. Oli no gat wan hae pris we i stap mekem sakrifaes evri yia from ol sin blong hem mo ol sin blong olgeta. Ol Kristin oli gat Jisas Kraes olsem Hae Pris blong olgeta, we hem i no gat sin. Mo hem i mekem wan sakrifaes nomo blong kavremap olgeta sin blong olwe. Hem i no go insaed long wan tabu ples we man nomo i wokem, blong givim sakrifaes ya blong hem. Be hem i go long heven stret, blong stanap long fored blong Jeova. Antap long samting ya, ol anamol we oli kilim blong mekem sakrifaes aninit long kontrak blong Loa blong Moses, oli no save karemaot sin fulwan, taswe oli mas mekem evri yia. Be sakrifaes blong Kraes, we hem i givim wan taem nomo, mo i blong olwe, hem i save tekemaot sin. Olgeta samting ya i mekem laet i saenaot long saed blong tempel blong speret. Tede, olgeta we tabu speret i makemaot olgeta wetem ol “narafala sipsip,” oli stap wok long yad blong tempel ya.​—Jon 10:16; Hibrus 9:​24-28.

21. ?Olsem wanem ol samting we yumi tokbaot, oli soemaot we Ol Sam 97:11 mo Proveb 4:18 oli kamtru long taem blong ol aposol?

²¹ I no gat naf ples blong givim sam moa eksampel, olsem laet we i saenaot long ol leta blong aposol Pita, mo hemia blong disaepol Jemes mo Jud. Be, olgeta ya we yumi jes tokbaot, oli naf blong soemaot se ol tok blong Ol Sam 97:11 mo Proveb 4:​18, oli kamtru bigwan long taem blong ol aposol. Ol trutok oli no moa olsem ol saen mo sado nomo, be oli stat blong kamaot klia olsem ol trufala samting.​—Galesia 3:​23-25; 4:​21-26.

22. ?Wanem i hapen afta we ol aposol oli ded, mo nekis haf bambae i soemaot wanem?

²² Afta we ol aposol blong Jisas oli ded, mo apostasib i kam antap, laet blong trutok i saenaot smol nomo. (2 Tesalonaeka 2:​1-11) Be, folem promes blong Jisas, plante handred yia biaen, Masta i kambak. Mo hem i faenem se “slef ya we i stret mo waes” i stap givim kakae long ol “man blong hem” long stret taem. From samting ya, Jisas Kraes i putumap hem “blong i lukaot long olgeta samting blong hem.” (Matyu 24:​45-47, NW) ?Wanem laet i saenaot biaen? Bambae yumi tokbaot samting ya long nekis haf.

[Ol futnot]

Haf Wan—Ol Bigfala Laet Mo Ol Smol Laet We Oli Saenaot

“Rod blong ol stret man i olsem laet we i stap saen i kam klia moa kam kasem we i delaet fulwan.”​—PROVEB 4:18.

1. ?From wanem trutok i kam klia sloslou nomo?

SAMTING we i soemaot waes blong heven se, ol trutok long saed blong speret oli stap kam klia sloslou tru long laet we i saenaot, folem tok blong Proveb 4:18. Long faswan haf we yumi bin stadi long hem, yumi luk olsem wanem vas ya i kamtru long taem blong ol aposol. Sipos plante trutok blong Baebol oli kam klia wantaem nomo, oli save blaenem ol man mo mekem tingting blong olgeta i fasfas​—olsem taem we yu kamaot long wan ples we i tudak we i tudak, ale yu luk strong laet blong san. Mo tu, taem ol trutok oli kam klia sloslou nomo, samting ya i stap givhan long bilif blong ol Kristin blong i stap strong oltaem. Hem i mekem se rod we oli mas wokbaot long hem, i stap kam moa klia, mo i mekem hop blong olgeta i strong moa.

“Slef Ya We i Stret Mo Waes”

2. ?Jisas i talem se bambae hem i yusum hu blong karem laet long saed blong speret long ol man blong hem, mo hu olgeta we oli olsem tul ya we hem i yusum?

² Long taem blong ol aposol, Jisas Kraes i jusum blong yusum ol bigbigfala saen, blong soemaot ol faswan laet long ol man blong hem. I gat tufala eksampel blong samting ya: Pentekos long 33 K.T., mo taem ya we Konilyas i kam wan Kristin long yia 36 K.T. Biaen long taem ya, Kraes i luk se i stret blong yusum sam man blong lukaot long wok blong hem long wol ya, olsem we hem i bin talem se: “?Hu i rili slef ya we i stret mo waes, we masta blong hem i putumap hem i bos long ol man blong hem blong givim kakae long olgeta long stret taem blong hem? Slef ya i save harem gud sipos masta blong hem, taem hem i kamtru, i faenem we hem i stap mekem olsem. !Tru, mi talem long yufala! Bambae masta i putumap hem blong i lukaot long olgeta samting blong hem.” (Matyu 24:​45-47, NW) Slef ya i no save minim wan man nomo, from we hem i mas givim kakae long saed blong speret, stat long taem we faswan Kristin kongregesen i jes stat long Pentekos, gogo kasem taem we Masta, Jisas Kraes, i kambak blong jekemap ol wok blong hem. Ol pruf oli soem se grup we i olsem slef ya we i stret mo waes, hemia grup blong olgeta Kristin we tabu speret i makemaot olgeta, we oli laef long wol ya long ol defren taem tru long histri.

3. ?Hu ya sam long ol faswan memba blong grup we i olsem slef ya?

³ ?Hu ya sam long ol faswan memba blong grup ya we i olsem slef we i stret mo waes? Wan hemia aposol Pita, we i folem oda blong Jisas se: “Givim kakae long ol sipsip blong mi.” (Jon 21:17) Sam narafala faswan memba blong grup we i olsem slef ya, hemia Matyu, we i raetem Gospel we i karem nem blong hem, mo Pol, Jemes, mo Jud, we oli raetem sam leta long paoa blong tabu speret blong God. Aposol Jon, we i raetem buk blong Revelesen, Gospel blong hem, mo ol leta blong hem, hem tu i wan memba blong grup ya we i olsem slef we i stret mo waes. Ol man ya oli raetem ol buk ya blong mekem wok we Jisas i talem long olgeta blong mekem.

4. ?Hu ya ‘ol narafala man blong Masta’?

⁴ Sipos olgeta man we tabu speret i makemaot, oli memba blong grup we i olsem slef ya, nomata weples oli stap long wol, ale ?hu nao ‘ol narafala man blong Masta’ we oli stap kasem kakae ya? Olgeta ya tu oli ol man ya we tabu speret i makemaot olgeta, be yumi mas tingbaot olgeta long wan defren fasin​—olsem ol wanwan man. Yes, olsem ol wanwan man oli haf blong “slef” ya, be, oli save stap olsem ‘ol narafala man blong Masta’ tu, i dipen sipos oli stap givimaot kakae long saed blong speret, no oli stap kasem kakae ya. Hemia wan eksampel: Long 2 Pita 3:​15, 16, aposol Pita i tokbaot ol leta blong Pol. Nao taem Pita i stap ridim ol leta ya, hem i wan long ol narafala man blong Masta. Hem i stap tekem kakae long saed blong speret we Pol i givimaot. Pol i stap wok long nem blong grup we i olsem slef ya.

5. (a) ?Wanem i hapen long slef ya long ol handred yia biaen long ol aposol? (b) ?Wanem samting i hapen long seken haf blong ol yia eitin handred?

⁵ Long saed ya, buk ya God’s Kingdom of a Thousand Years Has Approached, i talem se: “Long saed blong fasin blong ‘slef we i stret mo waes’ mo wok blong hem, long ol handred yia we oli pas afta we ol aposol blong Masta Jisas Kraes oli ded, yumi no gat klia save blong ol samting we oli kamaot long taem ya. I luk olsem we ol olfala long grup ya we i olsem ‘slef,’ oli givim kakae long ol yangfala blong grup ya, we oli stap laef afta we ol olfala oli ded. (2 Timote 2:2) Be long seken haf blong ol yia eitin handred, i gat sam man we oli fraetgud long God. Oli laekem tumas ol kakae long saed blong speret long Tabu Baebol, mo oli wantem kasem kakae ya . . . Sam klas blong stadi Baebol . . . oli stat, mo oli gohed gud blong kasem save long ol stampa trutok blong Tabu Baebol. Sam long olgeta Baebol studen ya oli gat gud hat mo oli no tingbaot olgeta nomo, ale oli wantem tumas blong serem ol impoten kakae ya long saed blong speret, wetem ol narafala man. Oli gat fasin blong stap tru long Masta, olsem ‘slef’ ya we Masta i putumap hem blong givim kakae long saed blong speret long ‘ol narafala man blong hem’ folem nid blong olgeta, mo ‘long stret taem.’ Olgeta ya oli ‘waes’ tu, from we oli luksave se taem ya i gud mo i stret, mo oli luksave beswan rod blong seremaot kakae ya. Oli traehad blong givimaot.”​—Pej 344 mo 345.a

Ol Faswan Laet We Oli Saenaot Long Taem Blong Yumi

6. ?Wanem samting we i klia long saed blong fasin blong trutok blong kam klia sloslou?

⁶ Wan samting i klia long saed blong olgeta we Jeova i yusum olgeta, we sloslou oli mekem laet long saed blong speret i kam strong. Hemia se oli no pulum ol man blong ona long olgeta. Tingting blong C. T. Russell, faswan presiden blong Watch Tower Sosaeti, hemia se Masta i glad blong yusum smol save blong olgeta. Long saed blong ol flas nem we ol enemi blong hem oli stap tekem, Brata Russell i talemaot strong se hem i neva mitim wan “Raselaet,” mo se i no gat wan samting we i olsem “tijing blong Russell.” Olgeta ona i mas go long God nomo.

7. ?Wanem pruf we Brata Russell mo ol fren blong hem oli givim, we i soemaot se oli rili joen wetem slef ya we i stret mo waes?

⁷ Taem yumi luk ol risal we oli kamaot, i klia nomo se tabu speret blong Jeova i lidim hadwok blong Brata Russell mo olgeta we oli joen wetem hem. Oli soemaot se oli haf blong slef ya we i stret mo waes. Plante lida blong jyos long taem ya, oli talem se oli bilif long Baebol olsem Tok blong God, mo long Jisas olsem Pikinini blong God. Be oli soemaot klia se oli agri wetem ol gyaman tijing we oli stat long Babilon bifo, olsem Triniti, sol we i no save ded, mo helfaea blong olwe. Folem promes blong Jisas, tabu speret nao i rili mekem se trutok i saenaot moa bitim bifo, tru long ol wok we Brata Russell mo olgeta we oli joen wetem hem, oli mekem wetem tingting daon. (Jon 16:13) Olgeta Baebol Studen ya we tabu speret i makemaot olgeta, oli soemaot se oli rili haf blong grup ya we i olsem slef we i stret mo waes, we wok blong hem i blong givim kakae long saed blong speret long ol narafala man blong Masta. Fasin traehad blong olgeta i givhan bigwan blong hivimap ol man we tabu speret i makemaot olgeta.

8. ?Wanem ol stampa trutok long saed blong Jeova, Jisas Kraes, mo tabu speret, we ol Baebol Studen oli kasem klia save long olgeta?

⁸ I gud tumas blong luk olsem wanem Jeova i yusum tabu speret blong blesem ol faswan Baebol Studen ya, taem i mekem laet i saenaot klia. Fastaem, oli pruvum se Man ya we i Wokem olgeta samting, hem i rili stap mo hem i gat wan spesel nem, hemia Jeova. (Ol Sam 83:18; Rom 1:20) Oli luksave se Jeova i gat fo bigfala fasin blong hem​—paoa, stretfasin, waes, mo lav. (Jenesis 17:1; Dutronome 32:4; Rom 11:33; 1 Jon 4:8) Olgeta Kristin ya we tabu speret i makemaot olgeta, oli pruvum se Baebol i Tok we i kamaot long God mo hem i trutok. (Jon 17:17; 2 Timote 3:​16, 17) Antap moa, oli bilif se Pikinini blong God, Jisas Kraes, God i bin wokem hem. Mo hem i givim laef blong hem olsem wan ransom sakrifaes blong pemaot olgeta man blong wol. (Matyu 20:28; Kolosi 1:15) Oli no bilif se tabu speret i olsem namba tri man blong Triniti. Hem i paoa blong God.​—Ol Wok 2:17.

9. (a) ?Wanem ol trutok we ol Baebol Studen oli kasem klia mining blong olgeta, long saed blong ol fasin blong man mo fyuja blong hem? (b) ?Wanem sam narafala trutok we ol man blong Jeova oli luksave klia?

⁹ Ol Baebol Studen oli luksave klia se man, hem i wan sol we i save ded. I no olsem we man i gat wan sol we i no save ded samtaem. Oli luksave se “pei we man i kasem from we hem i mekem sin, hemia ded.” Hem i no go long wan ples blong safa blong olwe, from we i no gat wan ples we i olsem wan helfaea. (Rom 5:12; 6:23; Jenesis 2:7; Esikel 18:4) Antap long hemia, oli luk klia se tijing blong evolusenb i no kamaot long Baebol, mo i no gat wan samting blong pruvum se tijing ya i tru. (Jenesis, japta 1 mo 2) Oli luksave tu se Baebol i tokbaot tu kaen fyuja​—wan, hemia laef long heven blong ol 144,000 man we tabu speret i makemaot olgeta, we oli stap folem rod blong Kraes. Mo namba tu, hemia laef long wol ya we bambae i kam paradaes, blong wan “bigfala kampani” blong “ol narafala sipsip,” we yumi no save stret namba blong olgeta. (Revelesen 7:9; 14:1; Jon 10:16) Olgeta faswan Baebol Studen ya oli luksave tu, se wol ya bambae i stap blong olwe. Bambae faea i no save bonem hem, olsem plante skul oli stap tijim. (Eklesiastis 1:4; Luk 23:43) Oli kasem save tu se, taem Kraes i kambak, ol man oli no save luk hem. Mo long taem ya, bambae hem i jajem ol nesen mo mekem wol ya i kam wan paradaes.​—Ol Wok 10:42; Rom 8:​19-21; 1 Pita 3:18.

10. ?Wanem ol trutok we ol Baebol Studen oli lanem long saed blong baptaes, fasin blong mekem i defren long ol lida blong jyos, mo Memoriol blong ded blong Kraes?

¹⁰ Ol Baebol Studen oli lanem se baptaes we Baebol i tokbaot, hem i no minim fasin blong sakem wora antap long hed blong ol pikinini. Be folem oda blong Jisas we i stap long Matyu 28:​19, 20, baptaes i minim fasin blong draonem man fulwan long wora, afta we hem i kasem tijing mo hem i bilif. Oli luksave tu, se i no gat wan vas blong Baebol we hem i agri long fasin blong mekem i defren long ol lida blong jyos, olsem we oli hae moa long ol narafala. (Matyu 23:​8-10) Olgeta Kristin evriwan oli mas man blong talemaot gud nyus. (Ol Wok 1:8) Ol Baebol Studen oli luksave se oli mas mekem Memoriol blong tingbaot ded blong Jisas wan taem evri yia nomo, stret long Naesan 14. Antap long hemia, oli kasem save se lafet blong Ista i wan hiten lafet. Mo tu, olgeta ya we tabu speret i makemaot olgeta, oli rili bilif strong se God i stap sapotem wok blong olgeta, taswe oli neva mekem kleksin. (Matyu 10:8) Taem oli jes stat, oli kasem save se ol Kristin oli mas folem olgeta loa blong Baebol long laef blong olgeta. Samting ya i min se oli mas wokem ol frut blong tabu speret blong God tu.​—Galesia 5:​22, 23.

Laet i Saen Bigwan Moa

11. ?Wanem laet i saen long saed blong wok we ol Kristin oli mas mekem, mo parabol blong Jisas long saed blong ol sipsip mo ol nani?

¹¹ Stat long 1919, ol man blong Jeova oli kasem blesing from laet i saen bigwan moa. !Wan bigfala laet i saenaot long 1922 long asembli long Seda Poen! !Long taem ya, J. F. Rutherford, we i namba tu presiden blong Watch Tower Sosaeti, i makem strong se bigfala wok blong ol man blong Jeova, hemia blong “talemaot, talemaot, talemaot, King mo kingdom blong hem”! Nekis yia blong hem, bigfala laet i saenaot long saed blong parabol blong ol sipsip mo ol nani. Oli kasem save se profet tok ya i mas kamtru long taem blong Masta we oli stap long hem finis, i no long Wan Taosen Yia Rul long fyuja, olsem oli bin tingbaot fastaem. Long Wan Taosen Yia Rul ya, ol brata blong Kraes oli no moa save kam sik, mo oli no moa save go kalabus. Mo tu, long en blong Wan Taosen Yia Rul ya, Jeova God, i no Jisas Kraes, bambae i jajem ol man.​—Matyu 25:​31-46.

12. ?Wanem laet i saenaot long saed blong Amageden?

¹² Long 1926, wan narafala bigfala laet i saenaot blong soem se faet blong Amageden i no wan faet blong ol man, olsem ol Baebol Studen oli bin tingbaot. Hem i wan faet we Jeova bambae i soemaot paoa blong hem long klia ples. From samting ya, olgeta man bambae oli save se hem i God.​—Revelesen 16:​14-16; 19:​17-21.

Krismas​—Wan Hiten Lafet

13. (a) ?Wanem laet i saenaot long saed blong lafet blong Krismas? (b) ?From wanem oli no moa mekem lafet blong betde? (Luk futnot tu.)

¹³ Smoltaem biaen, laet we i saenaot i mekem se ol Baebol Studen oli no moa mekem lafet blong Krismas. Bifo long taem ya, ol Baebol Studen long olgeta ples blong wol oli mekem lafet blong Krismas. Mo long hedkwota long Bruklin, hem i rili wan bigfala taem blong mekem lafet. Be biaen, oli luksave se lafet ya we oli stap mekem blong makem Desemba 25, hem i blong ol hiten man. Ol gyaman Kristin skul we oli mekem apostasi, oli agri long dei ya, blong mekem i isi blong pulum ol hiten man oli kam long skul blong olgeta. Antap long samting ya, oli faenem se i no save tru we Jisas i bon long kol taem. Hemia from we, long taem ya we hem i bon, ol man blong lukaot long sipsip oli stap afsaed long open ples wetem ol sipsip blong olgeta​—wan samting we oli no save mekem long wan naet long en blong manis Desemba. (Luk 2:8) Baebol i soemaot se Jisas i bon raonabaot Oktoba 1. Ol Baebol Studen oli luksave tu, se ol waes man ya we oli kam luk Jisas kolosap tu yia afta we hem i bon, oli rili ol hiten man blong mekem majik.c

Wan Nyufala Nem

14. ?From wanem nem ya Baebol Studen i no stretgud long ol man blong Jeova?

¹⁴ Long 1931, wan bigfala laet blong trutok i soemaot long ol Baebol Studen wan stret nem we i stanap long Baebol. Ol man blong Jeova oli luksave finis se oli no save tekem wan long ol nem we ol man oli putum long olgeta, olsem Raselaet, Milenyal Donis, mo “ol man we oli no bilif long helfaea.”d Mo oli stat blong luksave se nem ya we oli tekem finis​—Intenasnal Baebol Studen—​i no stret long olgeta tu. Oli no jes ol Baebol Studen. Mo i gat plante narafala man we olgeta tu oli studen blong Baebol, be oli no sem mak nating long ol Baebol Studen.

15. ?Ol Baebol Studen oli karem wanem nem long 1931, mo from wanem nem ya i stret?

¹⁵ ?Olsem wanem ol Baebol Studen oli kasem wan nyufala nem? Long plante yia, Wajtaoa i bin soem se nem blong Jeova i impoten tumas. Taswe, i stret nomo se ol Baebol Studen oli karem nem ya we i stap long Aesea 43:10: “Tok blong Jeova i olsem: ‘Yufala i wetnes blong mi, yes, yufala i man ya blong wok blong mi we mi mi jusumaot, blong yufala i save, mo yufala i bilif long mi, mo yufala i kasem save we mi mi God ya. I no gat wan god we i kamaot fastaem long mi. Mo olwe biaen long mi tu, i no gat wan narafala god nating.’”

Hae Rul Blong God i Win Mo “Bigfala Kampani”

16. ?From wanem ol profet tok long saed blong fasin blong stanap strong bakegen oli no stret long ol man Jyu we oli gobak long Palestaen, be oli stret long hu?

¹⁶ Long 1932, Watch Tower Sosaeti i prentem buk ya Vindication namba tu. Laet i saenaot long hem blong soem se ol profet tok blong Aesea, Jeremaea, Esikel, mo sam narafala profet, long saed blong fasin blong stanap strong bakegen, oli no stret (olsem oli tingbaot fastaem) long ol man Jyu we oli stap gobak long Palestaen. Ol man Jyu ya oli no moa bilif, mo tingting long saed blong politik i pusum olgeta blong gobak. Defren nao, ol profet tok ya oli kamtru long smol fasin, taem ol man Jyu oli fri long kalabus blong Babilon long 537 B.K.T. Mo oli kamtru fulwan, taem Isrel long saed blong speret i kam fri mo i stanap strong bakegen, stat long 1919. Mo tu, oli kamtru tede, taem ol man blong Jeova oli haremgud tumas long ol gudfala samting long paradaes long saed blong speret.

17, 18. (a) ?Biaen, laet we i saenaot i soemaot se bigfala tingting blong Jeova hem i wanem? (b) ?Wanem laet i saenaot long 1935 long saed blong Revelesen 7:​9-17?

¹⁷ Taem ol yia oli stap pas, laet i saenaot blong soem se bigfala tingting blong Jeova i no blong sevem ol man, be blong pruvum se hae rul blong hem i beswan. Oli luksave se stampa tok blong Baebol we i moa impoten, i no ransom. Kingdom i impoten stampa tok, from we hem nao bambae i pruvum se hae rul blong Jeova i beswan. !Hemia i rili wan bigfala laet we i saenaot long olgeta! Ol Kristin we oli givim laef blong olgeta long God, oli no moa tingbaot se samting we i impoten moa, se bambae oli mas go long heven.

¹⁸ Long 1935, wan strongfala laet i saenaot blong soem se bigfala kampani we Revelesen 7:​9-17 i tokbaot, i no namba tu grup blong man we oli go long heven. Oli bin gat tingting ya, se ol vas ya oli stap tokbaot sam long olgeta we tabu speret i makemaot olgeta, we oli no stanap strong fulwan. Taswe, oli stap stanap long fored blong bigfala jea blong king, oli no stap sidaon long ol jea blong rul olsem ol king mo pris wetem Jisas Kraes. Be, wan man i no save hafhaf long fasin ya blong stanap strong. Hem i mas stanap strong fulwan, sipos no, hem i no stanap strong nating. Taswe, oli luksave se profet tok ya i stap tokbaot wan bigfala kampani we i kamaot long olgeta nesen, we i no gat stret namba blong olgeta. Naoia oli stap hivap tugeta, mo hop blong olgeta i blong laef long wol ya nomo. Olgeta ya nao, oli “ol sipsip” blong Matyu 25:​31-46 mo ol “narafala sipsip” blong Jon 10:16.

Kros​—Hem i No Wan Saen Blong Ol Kristin

19, 20. ?From wanem kros i no wan saen blong tru Kristin skul?

¹⁹ Long plante yia, ol Baebol Studen oli yusum kros olsem wan saen blong Kristin skul. Oli bin pinim wan baj long klos blong olgeta tu. Hem i gat pija blong wan kros wetem hat blong king long hem. Folem King James Version, Jisas i askem ol man blong hem blong karem “kros” blong olgeta. From samting ya, plante man oli bilif se hem i ded long wan kros. (Matyu 16:24; 27:32) Long plante yia, saen ya i stap long fored blong Wajtaoa magasin tu.

²⁰ Buk ya Riches, we Sosaeti i wokem long 1936, i mekem i klia se Jisas Kraes i no ded long wan kros, be long wan pos, no wud. Folem tok blong wan buk, Grik tok ya (stau·rosʹ) we oli tanem i kam “kros” long King James Version, “i minim, fastaem, wan pos no wud we i stanap stret. [Hem i] defren long kros blong ol jyos we i gat tu wud i joen tugeta. . . . Kros ya blong ol jyos, hem i kamaot long Koldia bifo, we ol man oli yusum olsem wan saen blong god ya Tamus.” Taswe, yumi mas tingbaot pos we Jisas i ded long hem olsem wan samting we i nogud tumas, bitim we yumi ona long hem olsem wan aedol.

21. ?Bambae yumi tokbaot wanem long nekis haf?

²¹ I gat sam moa eksampel blong ol bigfala laet mo ol smosmol laet we oli saenaot. Blong kasem moa save long samting ya, plis lukluk nekis haf.

[Ol futnot]