-
?Ol Kristin Oli Mas Gat Wanem Tingting Long Alkol?!Enjoem Laef Olwe!—Baebol Kos
-
-
?Ol Kristin Oli Mas Gat Wanem Tingting Long Alkol?
Ol man raon long wol oli gat ol defren tingting long saed blong alkol. Sam man oli jusum blong dring nomo taem oli joen wetem ol fren. Sam narafala oli jusum blong no dring nating. Mo i gat ol narafala we oli jusum blong dring gogo oli drong. ?Be Baebol i talem wanem long saed blong alkol?
1. ?I rong blong dring ol dring we i gat alkol long hem?
Baebol i no talem se i rong blong dring alkol. Defren olgeta, hem i tokbaot plante gudfala samting we God i givim, wan long olgeta hemia, “waen blong mekem hat blong man i glad.” (Ol Sam 104:14, 15) Sam gudfala man mo woman long Baebol oli dring ol dring we i gat alkol long hem.—1 Timoti 5:23.
2. ?Baebol i talem wanem long olgeta we oli jusum blong dring?
Jehova i talem se fasin blong dring tumas mo fasin blong drong i nogud. (Galesia 5:21) Tok blong hem i se: “Yu no mas stap wetem olgeta we oli dring tumas waen.” (Ol Proveb 23:20) Sipos yumi jusum blong dring taem yumi stap yumi wan o wetem ol narafala, yumi no mas dring gogo yumi lusum tingting, yumi no save kontrolem ol toktok mo ol aksen blong yumi, o yumi spolem helt blong yumi. Sipos wan man i no save kontrolem hem wan taem hem i dring, i gud hem i stop nomo blong dring.
3. ?Olsem wanem blong respektem desisen blong ol narafala?
Wanwan man i save jus sipos hem i wantem dring ol dring we i gat alkol long hem o nogat. Yumi no mas jajem man we i jusum blong dring smol alkol, mo yumi no mas fosem wan man blong dring alkol sipos hem i no wantem. (Rom 14:10) Bambae yumi no dring sipos hemia i save mekem narafala i harem nogud. (Ridim Rom 14:21.) Yumi no “lukaot rod we i save givhan long [yumi] nomo. [Yumi] mas lukaot rod blong givhan long ol narafala man.”—Ridim 1 Korin 10:23, 24.
DIGIM MOA
Makem olsem wanem ol rul blong Baebol bambae oli halpem yu blong jusum sipos yu dring o nogat, o blong putum wan limit taem yu dring. Mo tu, faenemaot olsem wanem blong winim problem blong dring bitim mak.
4. Jusum se bambae yu dring o nogat
?Wanem tingting blong Jisas long saed blong alkol? Blong save ansa, tingbaot faswan merikel we hem i mekem. Ridim Jon 2:1-11, mo tokbaot ol kwestin ya:
?Samting we Jisas i mekem i soem wanem tingting blong hem long saed blong alkol mo long olgeta we oli dring?
From we Jisas i no talem se fasin blong dring alkol i rong, ?wan Kristin i mas gat wanem tingting long wan man we i jusum blong dring?
From we wan Kristin i save jusum blong dring alkol, hemia i no min se i waes blong hem i dring evritaem. Ridim Ol Proveb 22:3, mo tingbaot ol situesen ya blong luk se bambae yu dring no nogat:
Bambae yu draevem wan trak o wok long wan masin.
Taem yu gat bel.
Dokta i givim advaes long yu blong no dring alkol.
Taem yu dring i hadwok blong yu stop.
Folem loa yu no gat raet blong dring.
Yu stap wetem wan man we i no moa dring from we bifo hem i gat problem blong alkol.
?Yu save givim alkol long taem blong mared o long ol narafala lafet? Blong luk wanem yu save mekem, plei VIDEO.
Ridim Rom 13:13 mo 1 Korin 10:31, 32 mo askem sem kwestin we i stap, afta we yu ridim wanwan vas:
?Olsem wanem vas ya i save halpem yu blong mekem wan desisen we Jehova i glad long hem?
Hem i desisen blong wanwan Kristin blong jusum blong dring alkol o nogat. Sipos hem i jusum blong dring sam samtaem bae i gat samtaem we hem i jus blong no dring
5. Putum mak we bambae yu no bitim
Sipos yu jusum blong dring ol dring we i gat alkol, tingbaot samting ya: I tru we Jehova i no talem se fasin blong dring alkol i rong, be hem i talem se fasin blong dring bitim mak i rong. ?From wanem? Ridim Hosea 4:11, 18, mo tokbaot kwestin ya:
?Wanem i save hapen taem wan man i dring bitim mak?
?Wanem i save halpem yumi blong no dring bitim mak? Yumi mas gat tingtingdaon mo luksave limit blong yumi taem yumi dring. Ridim Ol Proveb 11:2, mo tokbaot kwestin ya:
?From wanem i gud blong luksave limit blong yu taem yu dring?
6. Winim fasin blong dring bitim mak
Luk samting we i givhan long wan man blong stopem problem blong alkol. Plei VIDEO, mo tokbaot ol kwestin ya.
?Fasin blong Dimitri i olsem wanem taem hem i drong?
?Hem i naf blong stopem dring wantaem nomo?
?Olsem wanem hem i naf blong winim fasin ya blong dring oltaem?
Ridim 1 Korin 6:10, 11, mo tokbaot ol kwestin ya:
?Baebol i talem wanem long saed blong drong?
?Wanem i soem se man we i gat problem blong alkol, i save jenis?
Ridim Matiu 5:30, mo tokbaot kwestin ya:
Pijatok ya i min se man i mas katemaot sam samting blong mekem Jehova i glad. ?Yu save mekem wanem sipos i had blong winim problem blong alkol?a
Ridim 1 Korin 15:33, mo tokbaot kwestin ya:
Sipos ol fren blong yu oli laekem blong dring bitim mak, ?bambae oli pulum yu blong mekem wanem?
MAET MAN I ASKEM SE: “?I rong blong dring?”
?Bambae yu ansa olsem wanem?
SAMARI
Jehova i givim alkol blong yumi enjoem, be hem i talem se i rong blong dring bitim mak mo drong.
Tingtingbak
?Baebol i talem wanem long saed blong alkol?
?Wanem i save hapen sipos yumi dring bitim mak?
?Olsem wanem yumi save respektem desisen blong ol narafala long saed blong dring?
FAENEMAOT
?Olsem wanem ol yangfala oli save mekem ol gudfala desisen long saed blong alkol?
Luk ol step we yu save folem blong winim problem blong dring.
“Yusum Ol Strong Dring Long Fasin We i Stret” (Wajtaoa, 1 Februari 2010)
?Wan Kristin i save joen blong leftemap glas blong dring wetem ol narafala?
Long stori ya “I Was a Bottomless Barrel,” luk olsem wanem wan man i lego fasin blong dring bitim mak.
a I gud we ol alkolik oli go luk ol profesenol. Plante dokta oli talem se sipos wan man i gat problem blong dring, i moa gud hem i stop nomo blong dring.
-
-
?From Wanem Klos Mo Hea Blong Yumi i Mas Stret?!Enjoem Laef Olwe!—Baebol Kos
-
-
LESEN 52
?From Wanem Klos Mo Hea Blong Yumi i Mas Stret?
Yumi evriwan i laekem ol defdefren kaen stael blong klos mo hea. Sipos yumi folem sam rul long Baebol, bambae yumi naf blong jusum ol stael we yumi laekem, mo long sem taem mekem Jehova i glad. I gud yumi tokbaot sam long ol rul ya.
1. ?Wanem i save halpem yumi blong jusum gud stael blong klos mo hea?
Yumi sud jusum “ol klos we i stret nomo, mo oli mas soemaot se oli gat respek mo stret tingting,” mo gohed blong stap klin mo soem se yumi man blong “wosipim God.” (1 Timoti 2:9, 10) Tingbaot fofala rul ya: (1) Klos blong yumi i mas “stret nomo.” Olsem we yu luk long ol miting blong kongregesen, ol man blong Jehova oli jusum ol defdefren stael. Nating se i olsem, klos mo hea blong yumi i soem respek long God ya we yumi wosipim. (2) Werem klos wetem “respek,” i minim se ol klos blong yumi oli no pulum man blong tingbaot seks, o pulum ae blong narafala. (3) Yumi soem “stret tingting,” taem yumi no folem ol popiula stael blong klos mo hea we i jes kamaot. (4) Oltaem klos mo hea blong yumi i mas soemaot se yumi man blong “wosipim God” ya we i tru.—1 Korin 10:31.
2. ?Olsem wanem klos blong yumi i save afektem ol narafala Kristin?
I tru se yumi fri blong jusum ol klos blong yumi, be yumi sud tingbaot olsem wanem klos blong yumi i save afektem ol narafala. Yumi no wantem spolem tingting blong narafala, be yumi wantem “givhan long ol narafala man, mo yumi mekem i gud long olgeta blong oli kam strong.”—Ridim Rom 15:1, 2.
3. ?Olsem wanem klos blong yumi i save pulum man i kam long tru wosip?
I tru se yumi traem werem ol klos we oli stret oltaem, be impoten moa blong mekem olsem taem yumi go long ol miting mo joen long wok blong prij. Yumi no wantem we klos blong yumi i pulum tingting blong man i gowe long impoten mesej we yumi stap talem long olgeta. Be ol klos blong yumi save pulum man i kam long trutok mo “oli save flasem tijing blong God ya we i Sevia blong yumi.”—Taetas 2:10.
DIGIM MOA
Makem olsem wanem klos mo hea blong yumi i save soem se yumi Kristin.
Klos mo hea blong yumi i soemaot sipos yumi respektem ol man we oli gat otoriti. Nating se Jehova i luk samting we i stap long hat blong yumi, be ol klos mo hea blong yumi i mas soemaot se yumi respektem hem
4. Taem klos mo hea blong yumi i stret, hemia i soem respek long Jehova
?From wanem i impoten blong lukaot se klos mo hea blong yumi i stret? Ridim Ol Sam 47:2, mo tokbaot ol kwestin ya:
From we yumi karem nem blong Jehova, ?ol jenis blong yumi i mas olsem wanem?
?Yu ting se i stret blong jekem klos mo hea blong yumi bifo we yumi go long ol miting mo wok blong prij? ?From wanem?
5. ?Olsem wanem blong jusum gud stael blong klos mo hea?
Nating se ol klos blong yumi oli sas o nogat, be oli mas klin mo stret, folem ples o situesen we yumi stap long hem. Ridim 1 Korin 10:24 mo 1 Timoti 2:9, 10. Biaen, tokbaot from wanem yumi no wantem werem ol klos we oli . . .
olbaot.
taet, oli soem bodi, o pulum nogud tingting.
Ol Kristin oli no stap aninit long Loa blong Moses, nating se i olsem, Loa ya i soemaot tingting blong Jehova. Ridim Dutronome 22:5, mo tokbaot kwestin ya:
?From wanem yumi no mas werem klos we i mekem man i luk olsem woman o woman i luk olsem man?
Ridim 1 Korin 10:32, 33, mo 1 Jon 2:15, 16, mo tokbaot ol kwestin ya:
?From wanem yumi mas lukaot se klos mo hea blong yumi i no spolem tingting blong ol man long komuniti o long kongregesen?
?Wanem stael blong klos mo hea we i popiula long ples blong yu?
?Yu ting se sam long ol stael ya i no stret blong wan Kristin i folem? ?From wanem yu talem olsem?
I gat plante gudfala stael blong klos mo hea we yumi save jusum, we Jehova i glad long hem
SAM MAN OLI SE: “Mi mi gat raet blong werem eni samting we mi wantem.”
?Yu yu agri long toktok ya? ?From wanem yu talem olsem?
SAMARI
Taem yumi jusum gud stael blong klos mo hea, yumi soem respek long Jehova mo ol narafala.
Tingtingbak
?From wanem Jehova i tinghae long fasin blong yumi blong jenis?
?Wanem sam rul long Baebol we i save halpem yumi blong jusum gud ol stael blong klos mo hea?
?Olsem wanem klos mo hea blong yumi i save afektem tingting blong ol narafala long saed blong tru wosip?
FAENEMAOT
Faenemaot tingting we ol narafala oli save gat taem oli luk ol klos blong yu.
Lanem from wanem i waes blong tingting gud bifo we yu mekem wan tatu.
Makem sam moa advaes we i save halpem yu blong mekem ol gudfala desisen.
“?Klos Blong Yu i Leftemap Nem Blong God?” (Wajtaoa, Septemba 2016)
Luk olsem wanem wan woman i akseptem fasin blong ol narafala blong jusum klos blong olgeta.
“Dress and Grooming Was My Stumbling Block” (Wekap!, 22 Disemba 2003)
-