14. ?Nao Jon i luk wanem hos mo man we i ron long hem? ?Vison ya i minim wanem?

¹⁴ ?Wanem ansa long voes blong seken jerubim we i singaot se “Yu kam”? Hemia: “Nao wan narafala hos i kamtru we i red olsem faea. Man we i stap sidaon long hem, [hem i kasem paoa, “NW”] blong mekem pis i finis long wol, bambae faet nomo i gohed, we ol man oli stap kilkilim olgeta oli ded. Mo [hem i kasem, “NW”] wan bigfala naef blong faet.” (Revelesen 6:4) !Tru ya, vison ya i no karem gud nyus! !Mo i klia se hos ya i minim faet! Hem i no minim stret faet we King blong Jeova bambae i win long hem. No gat. Be hem i minim ol rabis faet we man i mekem long olgeta ples long wol, we oli mekem fulap blad i ron mo oli mekem plante man oli harem i soa. !Taswe i stret nomo we man ya i ron long hos we i red olsem faea!

15. ?From wanem yumi no mas wantem joen nating wetem man we i ron long seken hos?

¹⁵ Jon i no wantem joen nating wetem hos ya mo man we i ron long hem, from we profet tok i talem finis long saed blong ol man blong God, se: “Bambae oli no moa lanem fasin blong faet.” (Aesea 2:4) Nating we oli ‘stap long wol ya,’ be Jon mo olgeta we oli olsem Jon tede wetem bigfala kampani, oli “no man blong wol.” Ol man blong wol oli mekem blad blong fulap man i ron. Be yumi faet long saed blong speret nomo. Yumi stap yusum ol tul “blong faet blong God” blong talemaot trutok. Yumi no faet olsem ol man blong wol.—Jon 17:11, 14; 2 Korin 10:3, 4.

16. ?Wetaem mo olsem wanem man we i ron long red hos i kasem “wan bigfala naef blong faet”?

¹⁶ Bifo long 1914, taem Man we i Ron long waet hos i no kasem hat blong king yet, i gat plante faet i kamaot finis. Be nao man we i ron long red hos i kasem “wan bigfala naef blong faet.” ?Hemia i minim wanem? Long Faswan Bigfala Faet Blong Wol, ol man oli faet long fasin we i moa nogud, oli kilim moa man, mo spolem plante moa samting, bitim bifo. Taem oli faet long 1914 kasem 1918, oli yusum ol posen gas, ol plen, ol sip we oli save haed aninit long solwora, ol tank, mo ol bigfala masket we man i sut wetem (cannon), mo ol otomatik masket. Hemia fastaem we oli bin yusum ol tul olsem, mo fastaem we oli mekem wan bigfala faet olsem. Twante eit nesen oli joen long faet ya. Be i no ol soldia nomo we oli faet, oli pulum ol man olbaot tu blong joen long faet ya. Namba blong ol man we oli ded mo oli kasem kil i bitim mak. Moa long naen milyan soldia oli ded. Mo fulap long ol narafala man tu oli ded mo oli kasem kil. Taem faet ya i finis, pis i no moa stap long wol. Bitim 50 yia biaen long faet ya, wan haeman blong gavman blong Jemani, (Konrad Adenauer) i talem se: “I stat long 1914, seftaem mo kwaet taem i lus long laef blong ol man.” !Tru ya, man we i ron long hos we i red olsem faea i kasem paoa blong tekemaot pis long wol ya!

17. ?Afta Faswan Bigfala Faet Blong Wol, olsem wanem “bigfala naef blong faet” i tekem laef blong plante moa man?

¹⁷ Nao i olsem we man we i ron long red hos i wantem mekem plante moa blad i ron. Taswe hem i resis i go long Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol. Long faet ya, oli yusum ol tul blong faet we oli moa nogud bakegen. Namba blong ol man we oli ded mo oli kasem kil long faet ya i fo taem antap long namba blong Faswan Bigfala Faet Blong Wol. Long 1945, i gat tu nyuklia bom i bosta long Japan. Wantaem nomo, oli spolem laef blong plante taosen man. Long Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol, man we i ron long red hos i spolem laef blong 55 milyan man. Be long tingting blong hem i no naf yet. Ol tru ripot oli talem se i gat bitim 19 milyan man we “bigfala naef blong faet” i kilim olgeta, i stat long Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol, i kam kasem naoia.

18, 19. (a) Ol man we oli ded long ol faet biaen long Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol oli no pruvum se teknik blong ol ami i gud. ?Be oli pruvum wanem? (b) ?Wanem denja i stap fored long ol man tede? ?Man we i Ron long waet hos bambae i mekem wanem blong blokem?

¹⁸ ?Yumi save talem se ol faet ya oli pruvum bigfala waes blong teknik blong ol ami? No gat. Oli pruvum nomo se red hos ya we i no gat sore nating, hem i stap resis. ?Mo hem i stap resis i go wea? Sam man blong save oli talem se i mas gat wan mastik samtaem long ol 25 yia we oli kam, nao bambae wan nyuklia faet i kamaot from. Antap long samting ya, ol man oli naf blong mekem plan blong statem wan nyuklia faet tu. Yumi glad we Man we i Ron long waet hos, blong win long faet, hem i gat narakaen tingting.

¹⁹ Stampa blong ol faet ya, se ol man oli tinghae tumas long kantri blong olgeta mo oli no laekem nating ol man blong narafala kantri. From samting ya, i olsem we olgeta man long wol oli sidaon long wan nyuklia bom, we i rere blong faerap. Sipos ol nesen oli finis blong wokem ol nyuklia bom, be hemia i no naf, from we oli save yet olsem wanem blong wokem. Oli save wokem bakegen ol rabis nyuklia bom blong kilim ol man oli ded. Sipos oli mekem wan faet wetem ol narafala tul blong faet, kwiktaem nomo i save kam wan nyuklia faet. Fasin flas mo fasin blong no laekem nating ol man blong narafala kantri i fulap long ol nesen tede. Samting ya i save pulum olgeta blong spolem olgeta laef long wol. Man we i Ron long waet hos, hem nomo i naf blong blokem red hos we i resis i go. Yumi save bilif se Kraes we hem i King, bambae hem i ron long hos blong mekem tu samting: blong winim wol ya we i stap aninit long paoa blong Setan, mo blong stanemap wan nyufala fasin blong laef long wol, we i stanap long lav nomo. Stampa fasin blong nyufala wol ya, se lav blong God mo lav blong ol man raonabaot long yumi. Samting ya nao i save mekem pis i kam long wol. Be ol nesen oli no mekem olsem. Oli wokem plante nyuklia bom blong bambae narafala nesen i fraet long olgeta, i no kam mekem faet long olgeta. Fasin olsem long krangke taem blong yumi i no save putum pis nating.—Ol Sam 37:9-11; Mak 12:29-31; Revelesen 21:1-5.

[Bokis blong pija long pej 94]

Hem i Kasem Paoa Blong Mekem Pis i Finis Long Wol’

?Ol waes mo teknik blong man oli pulum hem long wanem rod? Wan nyuspepa long Toronto, Kanada (The Globe and Mail) Janewari 22, 1987, i talemaot toktok blong presiden blong International Development Research Centre, nem blong hem Ivan L. Head. Hem i se:

“Long evri fo sayentis mo man we i waes long ol nyufala teknik, we oli stadi dip blong traem faenem rod blong mekem wol i kam moa gud, wan i stap wok long ol tul blong faet. . . . Long 1986, oli spenem bitim 1.5 milyan dola evri menet long ol tul blong faet. . . . ?From ol save mo teknik we oli faenemaot, ol man oli moa sef? Ol nyuklia bom we ol bigfala nesen blong wol oli holem oli gat moa paoa i bitim olgeta tul blong faet blong Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol evriwan, mo 6,000 taem moa antap bakegen. Hemia i min se i olsem we oli save mekem 6,000 faet bakegen olsem Namba Tu Bigfala Faet Blong Wol. Long ol yia we oli pas i stat long 1945, i gat seven wik nomo, no ating i no kasem seven wik, we wol i gat pis long evri ples. Long ol yia ya i gat 150 faet we plante nesen mo man oli joen long olgeta, nating we Yunaeted Nesen i stanap. Samwe long 19.3 milyan man oli ded long ol faet ya. Bighaf blong olgeta oli ded from we ol nyufala teknik mo save oli wokem ol tul blong faet we oli strong moa blong kilim plante man i ded.”