Solomon we i raetem ol tok ya, i skelem laef blong ol man wetem wol ya. Mo hem i makem gud se wol ya i stap oltaem nomo, mo bambae i stap olwe. Hemia i defren olgeta long laef blong man we i sot tumas. Yes, ol taosen yia we oli pas kam kasem tede, ol man oli bon mo afta oli ded. Be wol ya i stap gud nomo, mo i gohed yet blong givim ol gudfala samting we ol laef samting oli nidim blong stap laef.

Laef long wol ya i jenis bigwan stat long Wol Wo Tu. Long samwe 70 yia nomo, ol man oli luk bigfala jenis long transpot, fasin blong raet mo toktok, long ol niufala teknoloji, mo long ekonomi blong kantri. Mo i gat plante samting tede we i mekem laef blong plante man i kamgud moa, we bifo, ol man oli no tingbaot nating se laef blong man bambae i kamgud olsem. Mo tu, namba blong ol man long wol i bigwan moa i bitim bifo.

Ol man oli yusum ol samting long wol ya blong mekem plante samting we i spolem wol bigwan. Ale, sloslo ol gudfala samting we oli sapotem laef, klosap oli no moa save wok gud tugeta. Hemia nao samting we sam saentis oli talem. Oli talem se yumi stap long wan taem we wol blong yumi i stap kasem ol bigbigfala trabol. Mo tu, oli talem se i no gat wan taem we wol i kasem ol trabol olsem.

Baebol i tokbaot wan taem we ol man bambae oli “spolem wol.” (Revelesen 11:18) Sam man oli stap tingting se taem ya, hemia taem blong yumi, be sam narafala oli ting se hem i wan narafala taem. ?Olsem wanem? ?Ol man bambae oli gohed blong spolem wol? ?I gat rod blong mekem wol ya i kamgud bakegen? ?Ol man bambae oli spolem wol ya fulwan?

?I GAT ROD BLONG MEKEM WOL YA I KAMGUD BAKEGEN?

?I gat rod blong mekem wol i kamgud bakegen? Ol saentis oli luk se ol jenis we oli stap kamaot long wol from ol wok blong man, i mekem i hadwok blong oli talem sipos wol bambae i kamgud bakegen, no nogat. From samting ya, oli fraet se maet wan dei, weta bambae i jenis wantaem nomo, nao wan bigfala disasta bambae i spolem gud wol ya.

Yu traem tingbaot long Wes Antaktik, we i gat ol bigfala aes we oli tik mo oli stap plante yia finis. Samfala oli ting se sipos wol i stap kam hot moa, bambae ol aes ya oli ronaot, mo oli no moa save kam strong bakegen. Oli talem se taem laet blong san i kasem aes, sloslo aes i stap ronaot i kam tintin moa. Ale, naoia laet blong san i save gotru long ol aes ya mo i kasem solwota. Nao taem solwota i kam hot, ol aes ya oli ronaot. Be sipos samting ya i hapen, bambae man i no save stopem. Ale, bambae level blong solwota i kam antap, mo i save mekem trabol long plante milian man.

OL MAN OLI SPOLEM Ol LAEF SAMTING MO HOM BLONG OLGETA