8. (a) ?Krae blong namba seven pupu i gat paoa olsem wanem long ol nesen? (b) ?Ol nesen oli kros long hu?

⁸ Be krae blong namba seven pupu i no mekem ol nesen oli glad. Stret taem i kam nao blong oli kasem kros blong Jeova. Jon i talem se: “Ol hiten man oli kros tumas, be naoia i taem blong kros blong yu i kamtru, naoia i taem blong jajem ol dedman. Naoia i taem blong givim pei long ol man blong yu, ol profet, wetem ol man blong yu, wetem olgeta we oli stap ona long nem blong yu, olgeta we oli haeman, wetem olgeta we oli no gat nem. Mo naoia i taem blong spolem ol man ya we oli stap spolem wol.” (Revelesen 11:18) I stat long 1914, olgeta nesen blong wol oli stap kros long olgeta bakegen, long Kingdom blong God, mo oli kros moa long tufala wetnes blong Jeova.—Revelesen 11:3.

9. ?Olsem wanem ol nesen oli stap spolem wol? ?From samting ya, God i tingting strong blong mekem wanem?

⁹ Long ol yia we oli pas finis, ol nesen oli stap spolem wol from we rul blong olgeta i nogud, mo oli stap faet. Be i stat long 1914, fasin blong spolem wol i kam antap bitim mak. Ol griri mo rabis fasin i mekem se plante haf blong wol i kam drae ples nomo, mo fulap gudfala graon i kam nogud. Ren we asid i stap long hem mo klaod we i fulap long rediesena i spolem fulap ples. Ol garen i no save gru gud from ol doti we oli sakem long graon. Win we yumi pulum mo wora we yumi dring oli doti. Ol doti blong ol faktri i spolem ol laef samting long graon mo solwora. Mo ol bigfala nesen oli save spolem wol ya olgeta wetem ol nyuklia bom we oli naf blong kilimaot olgeta man. Yumi glad tumas we Jeova bambae i “spolem ol man ya we oli stap spolem wol.” Bambae hem i mekem jajmen blong hem i kamtru long ol flas man ya we oli no ona long God, we oli stampa blong fasin blong spolem wol. (Dutronome 32:5, 6; Ol Sam 14:1-3) Blong panisim ol rabis man ya, Jeova i mekem namba tri trabol i kamaot long olgeta.—Revelesen 11:14.

!Trabol Long Ol Man Blong Spolem Wol!

10. (a) ?Wanem namba tri bigfala trabol? (b) ?Olsem wanem namba tri trabol ya i mekem ol man oli harem nogud moa i bitim sobodi?

¹⁰ Oraet nao, namba tri trabol i kamtru. !Hem i kam kwik! Hem i rod we Jeova i yusum blong spolem olgeta we oli stap spolem ‘ples we hem i putum leg blong hem antap long hem,’ hemia naesfala wol we yumi stap long hem. (Aesea 66:1) Kingdom blong Mesaea, no tabu tok haed blong God, i mekem trabol ya i kamtru. Ol enemi blong God, oli harem nogud finis from fas mo seken trabol. Samting ya i tru moa long ol lida blong Krisendom. Ol lokis mo ol soldia we oli ron long ol hos, olgeta nao oli mekem tufala trabol ya i kamaot long ol man ya. Be namba tri trabol, we Kingdom blong Jeova hem wan i mekem i kamtru, i mekem ol enemi ya blong God oli harem nogud moa, i bitim we oli kasem sobodi nomo. (Revelesen 9:3-19) Hem i laswan samting blong kilim i ded ol man we oli stap spolem wol, wetem ol bigman blong olgeta. Samting ya bambae i hapen taem ol jajmen blong Jeova oli kamtru fulwan long Amageden. I olsem profet tok blong Daniel i talem se: “Long taem blong ol king ya, God blong heven bambae i stanemap wan kingdom we neva i save brokdaon. Mo bambae kingdom ya i no save go long han blong narafala nesen. Bambae hem i smasem mo i finisim olgeta kingdom ya, mo hem nomo bambae i stanap olwe.” Olsem wan bigfala hil, Kingdom blong God bambae i rul antap long wol ya we i kam naes bakegen. Samting ya bambae i mekem hae rul blong Jeova i win mo i mekem ol man oli glad blong olwe.—Daniel 2:35, 44; Aesea 11:9; 60:13.

11. (a) ?Profet tok i talemaot wanem gudfala samting we oli mas kamaot sloslou? (b) ?Wanem i kamaot from gladhat blong Jeova? ?Olsem wanem? ?Mo hem i yusum hu blong mekem i kamaot?

¹¹ Sam gudfala samting we oli stap kamaot sloslou long dei blong Masta oli joen wetem namba tri trabol ya. Hemia i stret taem blong ‘jajem ol dedman, mo blong God i givim pei long ol man blong hem, ol profet, wetem ol [tabu] man blong hem, wetem olgeta we oli stap ona long nem blong hem.’ !Hemia i min se oli laef bakegen long ded! Long fashaf blong dei blong Masta, samting ya i kamtru long ol tabu man blong God we oli ded finis. (1 Tesalonaeka 4:15-17) Biaen, taem ol narafala tabu man oli ded, wantaem nomo oli laef bakegen, blong joen wetem fashaf blong grup ya. I gat sam narafala tu we oli kasem pei. Hemia ol slef blong God mo ol profet bifo mo ol narafala man we oli ona long nem blong Jeova. Sam long olgeta oli blong bigfala kampani we bambae oli laef tru long taem blong bigfala trabol long wol. Mo sam narafala oli “haeman, wetem olgeta we oli no gat nem,” we bambae oli laef bakegen long ded long Wan Taosen Yia Rul blong Kraes. Mesaea King blong God i holem ki blong ded mo Hades. From samting ya, rul blong Kingdom blong hem i mekem rod blong hem i givim laef blong olwe long olgeta we oli traehad blong kasem gudfala samting ya. (Revelesen 1:18; 7:9, 14; 20:12, 13; Rom 6:22; Jon 5:28, 29) Nating se oli kasem laef long heven we oli no save ded samtaem no laef blong olwe long wol, be presen ya blong laef i kamaot from gladhat blong Jeova nomo. !Taswe olgeta we oli kasem oli save gat tangkyu blong olwe!—Hibrus 2:9.

7. 1928 Detroet, Mijigan: Toktok blong daonem Setan mo blong leftemap Jeova, hem i talem klia se tabu King we God i putumap long 1914, bambae i spolem rabis ogenaesesen blong Setan mo mekem ol man oli fri.

[Bokis blong pija long pej 175]

Oli Stap Spolem Wol

“Evri tri seken sam bus i lus, saes blong hem i olsem graon we oli plei futbol long hem. . . . From we ol gudfala bus ya i stap lus, plante taosen tri mo anamol tu oli lus.”—Illustrated Atlas of the World (Rand McNally).

“Long ol tu handred yia we man i stap long ples ya, [hemia Gret Lek long Not Amerika] hem i kam olsem bigfala ples blong doti long wol, i bitim ol narafala ples blong doti.”—The Globe and Mail (Kanada).

Long Epril 1986 long wan faktri blong nyuklia paoa long Jernobil, Rasia, wan samting i bosta mo faea i stat. “Nyuklia akseden ya i bigfala . . . laswan we i bigfala olsem, hem i bom we i bosta long Hirosima mo Nagasaki.” Hem i sakem “moa nyuklia doti long skae, graon, mo wora, i bitim olgeta nyuklia tes mo bom we oli bosta finis.”—JAMA; The New York Times.

Long Minamata, Japan, wan faktri blong ol kemikol i letem wan kemikol (methylmercury) i ron i go long solwora. Samting ya i posenem ol fis mo sel, nao ol man we oli kakae olgeta oli kasem wan sik, hemia Minamata (MD). Hemia “wan sik we i kasem ol smosmol string blong bodi we oli mekem se man i save filim evri samting. . . . Kam kasem naoia [1985], 2578 man long Japan oli kasem MD.”—International Journal of Epidemiology.

[Bokis blong pija long pej 176]