Tingting Blong Wan Kristin Long Kastom Blong Berem Dedman

TAEM wan man we yumi laekem hem tumas i ded wantaem nomo, yumi harem nogud tumas from. Tingting blong yumi i trabol wantaem, mo biaen yumi stap gohed blong harem nogud tumas long filing blong yumi. Fasin ya blong wajem wan we yumi laekem tumas, i ded, afta we hem i bin harem nogud tumas from wan sik longtaem, i no wan nyufala samting, be filing blong sore mo soa we yumi harem long hat blong yumi no save lus.

Nating se wan we yumi laekem hem tumas i ded long wanem fasin, yumi rili nidim we narafala i givhan mo mekem tingting blong yumi i haremgud bakegen. Samfala man oli strong long ol kastom blong berem ol dedman, ol kastom we i no laenap wetem Baebol. Maet olgeta ya, oli save mekem i nogud long wan Kristin we filing blong hem i trabol. Samting ya i hapen plante taem long ol kantri blong Afrika mo tu long sam narafala ples long wol.

?Wanem i save givhan long wan Kristin we i stap harem nogud blong i no joen long ol kastom blong berem ol dedman, we oli no laenap wetem Baebol? ?Olsem wanem olgeta we yumi gat sem bilif, oli save givhan long wan we i kasem hadtaem ya? Olgeta we oli wantem se God i glad long olgeta, oli intres tumas long ansa blong ol kwestin ya. From we “prapa fasin blong ona long God ya we i Papa blong yumi, we hem i luk se i klin gud mo i stret gud, hemia. Man i mas goraon long ol pikinini we oli no gat papa blong olgeta, mo long ol widowoman, blong givhan long olgeta long ol trabol we i kasem olgeta. Mo i mas holem laef blong hem i klin we ol rabis fasin blong wol i no save spolem.”​—Jemes 1:​27.

Stampa Bilif Blong Olgeta

Stampa tingting we i joen wetem ol kastom blong berem ol dedman, hemia bilif ya se ol dedman oli gohed blong stap laef wetem ol bubu blong olgeta long wan ples we yumi no save luk. Blong kwaetem ol ded bubu ya, plante man we oli stap sore from hemia we oli lusum, oli ting se oli mas mekem sam kaen kastom. No maet oli fraet se bambae oli mekem se ol fren blong olgeta oli no glad long olgeta, from we ol fren ya oli bilif se sipos oli no mekem wan kastom, bambae ol dedman ya oli mekem trabol long olgeta.

Wan trufala Kristin i no mas fraet long man mo joen long ol kastom we God i no glad long olgeta. (Proveb 29:25; Matyu 10:28) Baebol i soem long yumi se ol dedman oli no save wan samting nating. Hem i talem se: “Ol man we oli laef oli save se bambae oli ded, be ol dedman oli no save wan samting nating . . . From we i no gat wok no plan no save no waes long Seol, ples ya we bambae yu yu go long hem.” (Eklesiastis 9:​5, 10) From samting ya, Jeova God i givim woning long ol man blong hem bifo se, oli no mas traem kwaetem ol dedman blong olgeta no toktok wetem olgeta. (Dutronome 14:1; 18:10-​12; Aesea 8:​19, 20) Ol trutok ya blong Baebol, oli agensem plante kastom we fulap man oli stap folem blong berem dedman.

?Olsem Wanem Long “Fasin Blong Klinim Long Saed Long Seks”?

Long sam kantri long sentrol Afrika, wan woman we we hasban blong hem i ded, i mas slip wetem wan we i stret famle wetem man blong hem. Sipos hem i no mekem olsem, oli bilif se dedman ya bambae i mekem trabol long famle blong hem. Oli kolem kastom ya se “fasin blong klinim long saed long seks.” Be Baebol i talem se, eni fasin blong seks afsaed long mared, hemia i “fasin blong slip olbaot.” From we ol Kristin oli mas no “mekem fasin nogud wetem woman,” oli gat strong tingting blong no folem kastom ya we i no kamaot long Baebol.​—1 Korin 6:​18.

Tingbaot wan wido we nem blong hem Mercy.a Taem hasban blong hem i ded long 1989, ol famle blong hem oli wantem se hem i mekem fasin ya blong “klinim long saed long seks” wetem wan man long famle blong man blong hem. Be hem i no wantem, hem i eksplenem se kastom ya i agensem loa blong God. Famle ya i kros tumas, ale oli tok nogud long hem, afta oli go. Wan manis biaen, oli spolem haos blong hem, oli karemaot evri kapa antap long haos blong hem. Oli talem long hem se “Skul blong yu bambae i lukaot long yu.”

Ol brata long Kongregesen i leftemap tingting blong Mercy mo tu oli bildim wan nyufala haos long hem. Ol man we oli stap raonabaot oli sapraes tumas. Ale sam long olgeta oli kam joen long wok ya. Wan waef blong jif we i Katolik, hem nao i faswan blong karem gras blong putum antap long haos. Fasin blong Mercy blong stap tru long God, i leftemap tingting blong ol pikinini blong hem. Stat long taem ya, fo long olgeta oli givim laef blong olgeta long Jeova God, mo i no longtaem i pas, wan long olgeta i joen long Ministeriol Trening Skul.

From kastom ya blong klinim long saed blong seks, sam Kristin oli agri taem narafala i fosem olgeta blong mared wetem wan we i no gat sem bilif. Eksampel, wan olfala blong 70 yia i maredem wan yangfala gel we i famle blong waef blong hem we i ded. Ating man ya i save eksplenem se hem i mekem fasin blong “klinim long saed long seks.” Be fasin ya i agensem advaes ya long Baebol se ol Kristin oli mas mared nomo wetem “wan man blong Masta blong yumi.”​—1 Korin 7:​39.

Ol Seremoni Blong Wekap Ful Naet

Long plante kantri, olgeta we oli stap sore, oli go hivap wanples long haos blong man we i ded mo oli wekap ful naet. Plante taem, long naet oli mekem bigfala kakae mo strongfala myusek. Oli bilif se samting ya i save kwaetem dedman ya mo protektem famle blong hem long nakaemas. Oli talem ol gudfala toktok blong mekem se dedman ya i glad long olgeta. Afta we wan man i givim wan tok, olgeta we oli stap krae, oli singim wan singsing blong jyos, ale biaen wan narafala i girap mo i givim wan narafala tok. Oli mekem olsem go kasem delaet.b

Wan trufala Kristin i no save joen long seremoni ya blong wekap ful naet, from we Baebol i talem se ol dedman oli no save givhan, no mekem trabol long ol man we oli laef. (Jenesis 3:​19; Ol Sam 146:​3, 4; Jon 11:11-​14) Baebol i agensem fasin blong wok wetem ol rabis speret. (Revelesen 9:​21; 22:15) Be maet wan Kristin woman we man blong hem i ded, i faenem se i had blong blokem ol narafala blong no mekem sam kastom we oli joen wetem rabis speret. Maet oli strong se oli mas mekem seremoni ya blong wekap ful naet long haos blong hem. ?Ol brata mo sista oli save mekem wanem blong givhan long Kristin ya we i stap sore, we ol narafala oli putum wan moa baden antap long hem?

Plante taem, ol elda long kongregesen oli bin givhan long wan Kristin famle we i stap harem nogud from wan we i ded. Blong mekem olsem, ol elda ya oli go toktok plante wetem ol narafala famle blong man ya we i ded mo ol man we oli stap long ples ya. Afta we oli harem ol toktok ya, oli agri blong livim haos ya wetem gudfala tingting. Mo oli kam wanples bakegen long nekis dei long sevis blong berem dedman ya. ?Be olsem wanem sipos samting ya i mekem se sam man oli wantem faet? Yes, faet i save kamaot sipos ol elda oli gohed blong tokbaot bisnes ya wetem olgeta. “Man blong wok blong Masta blong yumi, hem bambae i no man blong faet. Be hem i mas wan man blong mekem i gud long olgeta man.” (2 Timote 2:​24) Taswe sipos sam famle oli strong blong mekem seremoni ya, wan Kristin wido mo ol pikinini blong hem oli no save blokem olgeta. Be oli no joen long ol seremoni blong ol gyaman skul we narafala i mekem long haos blong olgeta. From we oli obei long oda ya blong Baebol se: “Bambae yufala i no go joen wetem ol hiten man blong mekem wok, we yufala i karem haf, olgeta oli karem haf”​—2 Korin 6:​14.

Rul ya i stret tu long taem blong berem ol dedman. Ol Wetnes blong Jeova oli no joen blong sing, prea, mo mekem ol kastom we wan lida blong wan gyaman skul i lidim. Sipos ol Kristin we oli famle blong hemia we i ded, oli ting se i gud blong go long wan sevis olsem, oli save go. Be oli no save joen long wosip we ol man ya oli mekem.​—2 Korin 6:​17; Revelesen 18:4.

Ol Sevis Blong Berem Dedman We Oli Soem Respek

Ol sevis we ol Wetnes blong Jeova oli mekem blong berem ol dedman, i no joen wetem kastom ya blong kwaetem ol dedman. Oli save givim wan tok long Baebol maet long Haos Kingdom, long haos blong kipim ol ded bodi, long haos blong dedman ya, no long beregraon. Risen blong tok ya i blong leftemap tingting blong olgeta we oli harem nogud from hemia we i ded. Tok ya i eksplenem wanem we Baebol i talem long saed blong ded mo hop blong laef bakegen. (Jon 11:25; Rom 5:​12; 2 Pita 3:​13) Oli save singim wan song we i stanap long Baebol, mo biaen oli finisim sevis ya wetem wan prea we i leftemap tingting.

I no longtaem i pas, i gat wan sevis olsem blong berem wan woman we i Wetnes blong Jeova. Wetnes ya we i ded, hem i smol sista blong Nelson Mandela, presiden blong Saot Afrika. Afta long sevis ya, presiden i talem bigfala tangkyu long brata we i givim tok. Plante haeman blong gavman mo sam narafala haeman tu oli stap long taem ya. Wan minista blong gavman i talem se: “Hemia wan taem blong berem dedman we i soem bigfala respek. Mi neva stap long wan taem olsem bifo.”

?I Stret Blong Putum Ol Klos Blong Soem Sore?

Ol Wetnes blong Jeova oli sore taem wan man we oli laekem tumas i ded. Olsem Jisas, oli save krae. (Jon 11:35, 36) Be oli no ting se oli mas mekem sam samting blong soem long ol narafala se oli sore. (Lukluk Matyu 6:​16-​18.) Long plante kantri, ol wido oli mas werem sam spesel klos blong kwaetem ol dedman. Oli mas werem ol klos ya blong sam manis no maet wan yia afta we man blong olgeta i ded. Taem hem i tekemaot ol klos ya, oli mas mekem wan bigfala lafet bakegen.

Oli ting se sipos wan man i no mekem sam samting blong soem se hem i sore, man ya i daonem hemia we i ded. From samting ya, long sam ples long Swasilan ol jif blong ol velej oli sakemaot ol Wetnes blong Jeova long prapa haos mo kantri blong olgeta. Nating se i olsem, oltaem ol brata mo sista blong yumi long saed blong speret we oli stap long ol narafala ples, oli givhan long ol Kristin ya we oli stap tru long God.

Hae Kot blong Swasilan i sapotem ol Wetnes blong Jeova long saed ya. Kot ya i talem se oli save gobak long haos mo kantri blong olgeta. Long wan narafala taem, kot i letem wan Kristin wido blong stap long graon blong hem, afta we hem i soem wan leta mo wan kaset we i karem ol tok blong hasban blong hem. Taem hem i laef yet, hem i talem klia se waef blong hem i no mas werem ol klos blong soem sore. Olsem nao, wido ya i save pruvum se hem i gat bigfala respek long hasban blong hem.

Gudfala frut i save kamaot sipos wan man i talem klia ol samting we oli narafala oli mas mekem taem hem i ded. Samting ya i moa impoten long ol ples we ol man oli stap folem ol kastom we oli no laenap wetem Baebol. Tingbaot eksampel blong Viktor, wan man we i laef long Kamerun. Hem i raetemdaon olgeta samting we ol man oli mas mekem long taem we hem i ded. Long famle blong hem, i gat plante man we ol man oli tinghevi long olgeta. Be ol man ya, oli laef long ol ples we i gat ol strong kastom long saed blong ded, olsem fasin blong wosip long bun blong hed blong ol dedman. From we famle blong Viktor i gat bigfala respek long hem, Viktor i kasem save se bambae oli mekem wosip long bun blong hed blong hem taem hem i ded. Taswe, hem i raetem daon klia ol rod we bambae ol Wetnes blong Jeova oli folem taem oli berem hem. Samting ya i mekem se i moa isi long woman mo ol pikinini blong hem, mo tu i givim wan gudfala wetnes long ol man long ples ya.

Ronwe Long Ol Kastom We Oli No Laenap Wetem Baebol

Samfala we oli gat save long Baebol oli fraet blong soem se oli defren. From we oli no wantem se narafala i mekem i nogud long olgeta, oli bin folem kastom ya blong wekap ful naet, jes blong mekem se ol man raonabaot long olgeta oli glad long olgeta. I tru se i no rong blong go luk mo leftemap tingting blong ol man we oli stap harem nogud. Be samting ya i no min se yumi mas mekem smol sevis long haos blong dedman ya evri naet bifo we yumi berem hem. Fasin ya i save mekem se sam man we oli stap long taem ya oli foldaon. From we maet oli save ting se yumi no rili bilif long samting we Baebol i talem long saed long ol dedman. ​—1 Korin 10:32.

Baebol i pulum ol Kristin blong putum wosip blong God long fasples long laef blong olgeta mo blong yusum taem blong olgeta long waes fasin. (Matyu 6:​33; Efesas 5:​15, 16) Be long sam ples, ol wok long kongregesen i bin stop blong wan wik no bitim wan wik from we oli mas go blong berem wan dedman. Problem ya i kamaot plante taem long Afrika. Wan ripot blong Saot Afrika i tokbaot wan taem we wan i ded se: “Namba blong ol man long trifala Kristin miting i godaon bigwan. I no gat man i kam long wok blong prij blong kolosap 10 dei. Ol Baebol stadi mo ol man blong wol tu oli sapraes mo tingting blong olgeta i foldaon, taem oli luk sam brata blong yumi we oli joen long kastom blong berem dedman.”

Long sam grup blong man, famle we i stap harem nogud i singaot sam fren i kam long haos blong olgeta blong oli mekem sam smol kakae afta we oli berem hemia we i ded. Be long plante ples long Afrika, plante handred man we oli bin go blong berem dedman ya oli kambak long haos we hem i ded long hem, mo oli mekem wan bigfala lafet. Mo tu long lafet ya, plante taem oli mekem sakrifaes wetem ol anamol. Samfala we oli joen wetem Kristin kongregesen oli bin folem kastom ya. Oli soem se oli stap holem yet ol lafet ya blong kwaetem ol dedman.

Taem ol Wetnes blong Jeova oli mekem sevis blong berem wan dedman, oli no askem long hemia we i stap harem nogud blong pem plante samting. Taswe i no nid blong mekem wan spesel plan blong olgeta we oli kam long taem ya oli givim sam mane blong pem olgeta sas samting we oli yusum blong berem dedman ya. Sipos sam pua wido oli no naf blong pem ol samting we oli rili nidim, i sua se bambae ol narafala long kongregesen oli glad blong givhan long ol wido ya. Sipos ol help we oli givim oli no naf, ol elda oli mekem plan blong givhan long olgeta we oli nidim help long saed long bodi.​—1 Timote 5:​3, 4.

I tru, i no olgeta kastom blong berem dedman we i no laenap wetem Baebol. Be sipos wan kastom i agensem ol rul blong Baebol, ol Kristin oli gat strong tingting blong mekem samting we i laenap wetem Baebol.c (Ol Wok 5:​29) Nating se oli mas kasem moa traem from, plante man blong God oli save talem se oli winim ol traem ya finis. Oli winim ol traem ya wetem paoa blong Jeova, God we i stampa blong leftemap tingting,’ mo wetem help blong ol Kristin we oli leftemap tingting blong olgeta taem oli gat trabol.​—2 Korin 1:​3, 4.

[Ol futnot]

[Bokis blong pija long pej 23]

Oli Kasem Blesing From We Oli Stanap Strong

Sibongili i wan Kristin wido long Swasilan, we hem i no gat fasin ya blong fraet long man. I no long taem i pas, afta we hasban blong hem i ded, hem i no wantem folem ol kastom we plante man oli ting se i blong kwaetem ol dedman. Eksampel, hem i no sevemaot olgeta hea long hed blong hem. (Dutronome 14:1) From samting ya, eit memba long famle blong hem oli kros tumas, nao oli holem hem, oli sevemaot olgeta hea blong hem. Mo tu, oli blokem ol Wetnes blong Jeova blong kam long haos blong Sibongili blong leftemap tingting blong hem. Be, sam narafala man we oli intres long mesej blong Kingdom, oli glad blong visitim hem mo oli givim long hem sam leta we ol elda oli raetem blong leftemap tingting blong hem. Long dei ya we Sibongili i mas werem sam spesel klos blong soem se hem i sore, wan samting blong sapraes i hapen. Wan memba long famle we oli respektem hem i mekem wan miting blong tokbaot from wanem Sibongili i no wantem folem kastom ya.

Sibongili i talem se: “Oli askem mi blong talem sipos skul blong mi i letem mi blong werem blak klos blong soem se mi stap sore. Afta we mi eksplenem tingting blong mi long saed ya, oli talem se bambae oli no fosem mi. Mi sapraes tumas taem oli talem sore long mi from we oli bin holem mi mo sevemaot olgeta hea blong mi. Olgeta evriwan oli askem mi blong fogivim olgeta.” Samtaem biaen, sista blong Sibongili i talem se ol Wetnes blong Jeova oli trufala skul, mo hem i askem olgeta blong stadi Baebol wetem hem.

Tingbaot wan narafala eksampel: Wan man Saot Amerika nem blong hem Benjamin, we i gat 29 yia i harem se papa blong hem i ded. Long taem ya, Benjamin nomo i Wetnes blong Jeova long famle blong hem. Taem oli stap mekem sevis blong berem papa blong hem, ol man oli ting se oli mas kam kolosap long hol mo sakem smol graon antap long bokis we dedman ya i stap insaed.d Afta we oli berem dedman ya, olgeta stret famle blong hem oli sevemaot olgeta hea long hed blong olgeta. From we Benjamin i no joen long kastom ya, ol man we oli stap raonabaot mo ol famle blong hem oli talem se speret blong papa blong hem bambae i panisim hem.

Benjamin i talem se: “From we mi trastem Jeova, i no gat wan samting i hapen long mi.” Famle blong hem i luk se i no gat wan samting i hapen long hem. Smoltaem biaen, sam long olgeta oli stat stadi Baebol wetem ol Wetnes blong Jeova mo oli tekem baptaes blong soemaot se oli givim laef blong olgeta long God. ?Olsem wanem long Benjamin? Hem i joen long fultaem wok blong prij. Long ol laswan yia we oli jes pas, hem i bin gat blesing ya blong wok olsem wan elda blong visitim ol kongregesen blong ol Wetnes blong Jeova.

[Futnot]

Miting We Oli Mekem Evri Yia Oktoba 3, 1998

MITING we ol memba blong Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania oli mekem evri yia, bambae i stap long Oktoba 3, 1998, long Haos Asembli blong ol Wetnes blong Jeova, 2932 Kennedy Boulevard, Jesi Siti, Nyu Jesi. Fastaem, ol memba nomo oli gat wan smol miting long kwota pas naen long moning, biaen bigfala miting ya bambae i stat long 10 klok moning.

Ol memba blong Kampani ya oli mas givim adres blong olgeta naoia long Ofis blong Sekretari, sipos adres blong olgeta i jenis long yia we i pas. Olsem nao, oli save kasem ol leta blong advaes mo ol pepa blong vot long Julae.

Ol pepa blong vot we bambae ol memba oli kasem semtaem wetem pepa blong talemaot miting long yia ya, oli mas kambak bakegen long Ofis blong Sekretari blong Sosaeti, bifo Ogis 1. Ol wanwan memba oli mas fulumapgud mo sanembak pepa ya kwiktaem, mo oli mas talemaot sipos oli save kam long miting ya no nogat. Ol save long pepa ya i mas klia long saed ya, from we oli dipen long samting ya blong kasem save stret se hu nao bambae i stap long miting ya.

Ating ful miting ya, hemia miting blong bisnes mo ol ripot, bambae i finis long wan klok long aftenun no smoltaem biaen. Bambae i no moa gat wan narafala miting long aftenun ya. From we i no gat plante jea, ol man we oli gat tikit nomo oli save joen long miting ya. Long yia ya, bambae oli no yusum telefon blong joenem miting ya i go long ol narafala ples, blong ol narafala man oli save lesin tu.