Sam Nius Blong Wol

◼ Wan woman we hem i Sekretari blong Transpot long Amerika, nem blong hem Maria Cino, i talem se: “Long Amerika wan samting we i kilim i ded moa man bitim ol narafala samting, hemia ol aksiden long trak taem man we i draevem trak hem i drong.” Long 2005, 39 pesen blong olgeta we oli ded long ol aksiden blong trak long Yunaeted Stet, oli ded from we man we i draevem trak hem i bin dring.—DIPATMEN BLONG TRANSPOT LONG YUNAETED STET.

◼ “Tede, long evri skwea kilometa blong solwota i gat bitim 18,000 pis blong plastik doti we i stap flot.”—ENVAERONMEN PROGRAM BLONG YUNAETED NESON.

◼ “Evri yia ol man long Yunaeted Stet oli spenem 500 milian aoa blong plei ol kompiuta gem long taem ya we oli sud stap wok. From samting ya, ol kampani oli lusum 10 bilian dola (1,120,000,000,000 vatu).” Antap long ol aoa ya i gat taem we oli “spenem long wok blong lukluk ol samting long Intenet we i no joen wetem wok blong olgeta.”—WEB SAET BLONG OL PROBLEM BLONG OL MANEJA.

Raf Fasin Agensem Ol Pikinini

Ol man blong World Health Organization oli talem se: “Plante pikinini oli fesem raf fasin evri dei long laef blong olgeta.” I no longtaem i pas, sekretari jenerol blong Yunaeted Neson i mekem wan ripot we i talem se: “Long 2002, 53,000 pikinini long wol oli lus from narafala man i kilim olgeta i ded.” Antap long hemia, plante milian pikinini oli mas wok olsem slef, no man i fosem olgeta blong mekem i nogud long saed blong seks blong kasem mane, no oli tekem ol doti pija blong olgeta long saed blong seks. ?I gat rod blong blokem ol rabis fasin olsem? Ripot blong sekretari jenerol i talem se: “Sam samting we i save protektem ol pikinini taem oli stap long haos mo long ol narafala ples tu, hemia se papa mama blong olgeta i lukaotgud long olgeta, tufala i gat wan gudfala fasin fren wetem olgeta, mo tufala i stretem olgeta wetem lav.”

!Ol Gudfala Fren Oli Save Mekem Laef i Longfala Moa!

Wan ripot long buk ya Journal of Epidemiology and Community Health i talem se, sipos man i gat ol gudfala fren maet samting ya i save mekem laef blong hem i longfala moa. Blong ten yia sam man i bin mekem wan stadi long 1,500 man Ostrelia we oli gat bitim 70 yia blong olgeta. Stadi ya i soem olsem wanem fasin fren we man i gat wetem narafala i save ademap sam moa yia long laef blong man. Olgeta we oli gat plante gudfala fren, namba blong olgeta we oli ded i daon 22 pesen long namba blong olgeta we oli no gat plante fren. Ripot ya i talem tu se, taem ol olfala oli gat ol gudfala fren, samting ya i save givhan blong mekem se “tingting blong olgeta i no foldaon, oli gat gudfala tingting long saed blong wanem we oli naf blong mekem, oli holem wan gudfala tingting long saed blong olgeta wan, oli save fesem ol problem mo oli gat gudfala tingting long saed blong ol samting we oli stap mekem, i min se oli harem se oli bos long laef blong olgeta.”

Ol Man Briten Oli Gat Tumas Kaon

Niuspepa ya blong London, The Daily Telegraph, i talem se: “Wan long evri tri man we oli gat wan akaon long bang oli stap laef long lon we oli askem long bang.” Ol 3.5 milian man we oltaem oli gat wan lon long bang, oli no gat tingting ya se lon i wan samting we yu askem nomo taem wan bigfala trabol i kasem yu. Oli tingbaot wan lon olsem wan samting we oli “mas gat.” Keith Tondeur, we i wan haeman blong kampani ya Credit Action, hem i talem se samting ya i kamaot from “ol man oli gat tingting ya se naoia nomo oli mas kasem samting we oli wantem.” Tondeur i givim woning se: “From we plante milian man oli wantem gat wan gudfala laef, oli stap spenem mane we oli no rili gat, mo from we plante man oli neva kasem tijing olsem wanem blong yusumgud mane, taswe oli no save nating hamas mane oli stap spenem blong gat wan gudfala laef olsem.”

Ol Plen We Oli Flae Long Naet Mo Problem Ya We Wol i Stap Kam Hot Moa

Buk ya Scientific American i tokbaot ol bigbigfala plen we oli flae long skae. Samtaem oli save mekem wan waet laen long skae we i luk lelebet olsem wan klaod. Buk ya i talem se klaod ya we ol bigbigfala plen i stap livim long skae i save afektem hot blong win. Long dei, ol klaod ya blong ol bigbigfala plen oli blokem hot blong san, taswe oli mekem win i kam moa kolkol. Be long naet ol klaod ya oli mekem i defren, oli blokem hot i stap aninit long olgeta, klosap long graon nomo. Ripot ya i talem se ol man Inglan we oli stadi long samting ya oli faenemaot se “60 kasem 80 pesen blong hot we i kamaot long olgeta plen, i kamaot long ol plen we oli flae bitwin 6 klok long naet mo 6 klok long moning, nating se wan plen nomo long evri fo plen i livim klaod ya long skae we i mekem win i kam moa hot.”