LONG Jenuware 2017, wan grup blong ol saentis oli talemaot wan rabis nius, se yumi jes kam klosap moa long wan bigfala trabol we wol i neva kasem bifo. Oli muvum han blong Klok Ya We i Makem En Blong Wol i go fored 30 seken, kasem tu minit haf bifo long 12 klok medel naet. !Hemia i min se i no gat wan narafala taem long ol 60 yia we i pas, we yumi klosap moa long wan bigfala trabol we i save spolem wol!

Long 2018, ol saentis bambae oli lukluk bakegen se yumi klosap olsem wanem long en blong wol. ?Klok Ya We i Makem En Blong Wol bambae i soemaot yet se wan trabol we yumi neva luk bifo, i klosap? ?Wanem tingting blong yu? ?Wol ya i stap go krangke? Maet yu luk se hemia wan had kwestin. Ol man we oli gat bigfala save tu oli gat ol defdefren tingting long saed ya. I no evriwan we oli bilif se yumi stap go from en blong wol ya.

Plante milian man oli bilif se fiuja bambae i gud. Oli talem se i gat pruf blong soemaot se ol man mo wol ya bambae oli no finis, be laef blong yumi bambae i kam gud moa. ?Yumi save trastem pruf ya? ?Wol ya i stap go krangke o nogat?

SIPOS yu stap wari o fraet from we yu harem tumas rabis nius tede, yu yu sem mak long plante narafala man. Long 2014, Barack Obama we i presiden blong Yunaeted Stet long taem ya i talem se, plante man we oli harem rabis nius oltaem oli ting se “wol ya i stap go krangke, mo man i no naf blong mekem wan samting blong stopem.”

Be afta we hem i talem ol tok ya, hem i toktok gud long saed blong ol plan we oli stap gohed blong stretem plante trabol long wol. Hem i tokbaot plan we sam gavman oli gat blong stretem ol trabol, i talem se hemia i “gud nius,” i “hop se bambae i wok,” mo hem i “stap tingting long gudfala saed” nomo. I olsem we hem i talem se sipos ol man we oli gat gudfala tingting oli traehad, oli save mekem wol ya i kam gud moa, mo blokem bigfala trabol we i save spolem wol ya.

Plante man oli gat sem tingting. Samfala oli trastem saens, mo oli bilif se ol saentis bambae oli wokem plante niufala samting kwiktaem blong stretem ol trabol. Wan man we i save gud wok ya blong putum bigfala save long wan smol samting olsem flas draev, i talem wetem strong tingting se long yia 2030, “save mo wok blong olgeta bambae i kam antap wan taosen taem moa, mo long 2045, bambae i kam antap wan milian taem.” Hem i gohed se: “Yumi stap gohed gud. Nating se ol trabol we yumi fesem oli stap kam bigwan moa, be yumi stap winim olgeta.”

?I tru se wol blong yumi i kam nogud tumas, nao yumi klosap long wan bigfala trabol we bambae i spolem fulwol? Sam saentis mo sam man blong politik oli traem blong givim hop, be plante man oli wari yet. ?From wanem?

OL BOM BLONG KILIM FULAP MAN I DED WANTAEM. Yunaeted Neson mo ol narafala grup olsem, oli traehad blong katemdaon namba blong ol niuklia bom long wol, be oli no save mekem. Sam stronghed lida oli laf long ol loa we ol grup ya oli putumap. Naoia, ol kantri we oli gat niuklia bom finis, oli stap hareap blong wokem ol niufala bom we oli save kilim plante moa man i ded wantaem. Mo ol kantri we bifo oli no gat ol bom, naoia oli gat naf bom blong kilim fulap man i ded wantaem.

Ol niuklia bom we ol kantri oli stap wokem, oli mekem se wol ya i kam wan ples we i denja tumas, nating se ol man oli talem se i gat “pis.” Wan buk (Bulletin of the Atomic Scientists) i talem se: “Sipos wan dei i gat ol bom we oli no nidim man blong mekem oli bosta be oli folem wan program nomo, hemia bambae i wan bigfala trabol bitim mak.”

SIK I STAP KAM BIGWAN MOA. Ol saentis oli traehad blong mekem sam samting blong givhan long helt blong man, be oli no save winim evri sik. Ol man oli stap kasem ol bigfala sik from hae blad presa, man i fatfat tumas, doti long win, mo drag, mo ol sik ya oli stap kam antap moa tede. Plante moa man oli ded from kansa, hat atak o strok, mo sik blong suga, hemia ol sik we oli no kasem long narafala man. I gat ol narafala sik tu, olsem sik long tingting. Mo i no longtaem i pas, ol man oli sek long tu bigfala sik ya Ebola mo Zika, we oli save pas i go kwiktaem long ol man, mo oli spolem laef blong plante man. Bigfala poen se: !Ol man oli no naf blong winim ol sik, mo i luk olsem se sik bambae i neva finis!

OL MAN OLI SPOLEM WOL. Ol faktri oli stap sakem plante doti i go long win. Evri yia, plante milian man oli stap ded from we oli pulum doti win ya.

Ol man, ol vilej, mo ol grup we oli wok blong gavman, oli stap gohed blong sakem ol doti blong toelet, ol doti blong hospital, ol meresin we oli yusum long garen, ol plastik, mo ol narafala doti, i go long solwota. Wan buk (Encyclopedia of Marine Science) i talem se: “Ol doti ya oli posenem ol fis mo ol gras we i gru long solwota, mo i posenem tu ol man we oli kakae ol samting ya.”

Antap long hemia, yumi sot long ol klin wota blong dring. Wan man Inglan we i raetem ol buk blong saens, Robin McKie, i givim woning se: “Long evri ples long wol bambae i gat hadtaem blong kasem wota.” Ol man blong politik oli talem se ol man nao oli stamba blong trabol ya, mo i wan bigfala denja long laef blong ol man.

OL DISASTA OLI SPOLEM OL MAN. Ol hariken, waelwin, mo etkwek, oli mekem se bigfala wota i ron, ol hil oli brobrok, mo oli spolem ol ples. Ol disasta ya oli kilim i ded plante moa man i bitim bifo, mo plante moa oli kasem bigfala trabol from. Wan stadi we U.S. National Aeronautics and Space Administration i mekem, i soemaot se bambae i kam mowas yet. Bambae “ol hariken oli kam bigwan moa, ples bambae i hot bitim mak we plante man bambae oli ded from, mo rentaem mo draetaem bambae i kam moa nogud.” ?Olsem wanem? ?Bambae ol disasta ya oli spolem olgeta man?

Maet yu tingbaot sam narafala trabol we oli save spolem laef blong ol man. Be sipos yu tingbaot ol trabol nomo, bambae yu neva faenem ansa blong ol kwestin long saed blong fiuja. Mo tu, samfala oli talem se, bambae yu no faenem ansa sipos yu lesin long ol man blong politik mo ol saentis. Be olsem yumi tokbaot finis, plante man oli faenem ol gudfala ansa long ol kwestin long saed blong trabol long wol mo fiuja. ?Oli faenem ol ansa ya wea?

Yu traem tingbaot ol profet tok ya blong Baebol:

• “Bambae ol kantri oli faet agensem ol narafala kantri, mo ol kingdom oli faet agensem ol narafala kingdom. Mo olbaot long wol bambae kakae i sot mo graon i seksek.”—Matiu 24:7.

• “Long ol las dei, laef bambae i strong tumas mo bambae i had blong winim ol trabol. Bambae ol man oli tingbaot olgeta nomo, oli laekem mane tumas, oli tok flas, tingting blong olgeta i go antap tumas, oli tok nogud long ol narafala, oli no obei long papa mo mama blong olgeta, oli no save talem tangkiu, mo oli no gat fasin blong holemstrong long ol narafala. Bambae oli no gat sore, oli no wantem lesin long narafala, oli spolem nem blong narafala, oli no save bos long tingting blong olgeta, oli wael olgeta, mo oli no laekem ol gudfala fasin. Bambae oli putum ol fren blong olgeta long han blong ol enemi, oli stronghed, oli flas gogo tingting blong olgeta i go antap tumas, oli laekem moa ol samting we oli save harem gud long hem i bitim we oli lavem God.”—2 Timoti 3:1-4.

Maet sam man oli talem se ol profet tok ya oli tokbaot wan wol we i stap go krangke. I tru, yumi save talem olsem, from we ol man oli no naf blong stretem ol trabol. Baebol i talem se ol man oli no gat waes mo paoa we i naf blong finisim ol trabol blong olwe. Ol vas ya oli soemaot samting ya:

• “I gat rod i stap we man i ting se i stret gud, be hem i rod blong ded nomo.”—Ol Proveb 14:12.

• “Sam man oli gat paoa, mo ol narafala man oli stap aninit long olgeta, oli stap harem nogud.”—Prija 8:9.

• “I no gat man i save kam bos long laef blong hem.”—Jeremaea 10:23.

Sipos ol man oli gohed blong mekem olsem oli wantem, i save gat wan bigfala trabol i kamaot we i spolem fulwol. !Be bambae samting ya i no hapen! ?From wanem? Baebol i talem se:

• God i “putum wol ya i stap strong long fandesen blong hem, we bambae hem i no save muf nating.”—Ol Sam 104:5.

• “Ol man oli bon long wol ya, oli stap smoltaem nomo, nao oli ded . . . be wol ya, hem i stap sem mak nomo, i no jenis nating.”—Prija 1:4.

• “Ol stret man ya bambae oli tekem graon ya i blong olgeta, mo bambae oli stap long hem gogo i no save finis.”—Ol Sam 37:29.

• “Bambae i gat plante kakae long ples ya, we bambae ol hil oli fulap gud long hem.”—Ol Sam 72:16.

Ol tok ya blong Baebol oli givim ol klia ansa. Ol samting olsem doti long win, no gat naf kakae mo wota, mo bigfala sik, bambae oli no kilim olgeta man i ded. Wan niuklia bom bambae i no spolem fulwol. ?From wanem? From we God i bos long fiuja blong wol ya. I tru, God i letem ol man oli jusum rod we oli wantem, be bambae oli kasem nogud frut from. (Galesia 6:7) Wol ya i no olsem wan trak we i stap spid i godaon long bigfala hil mo i no gat brek. God i makem finis taem we bambae hem i stopem ol man, blong oli no moa spolem wol ya mo olgeta bakegen.—Ol Sam 83:18; Hibrus 4:13.

Be God bambae i mekem sam moa samting bakegen. Bambae i mekem se “pis i fulap” long wol. (Ol Sam 37:11, NW) Hemia sam nomo long ol gudfala samting we plante milian man oli lanem, taem oli stadi Baebol wetem ol Witnes blong Jehova.

Ol Witnes blong Jehova oli olsem wan bigfala famle long fulwol, sam oli yangfala sam oli olfala, mo oli kamaot long ol defdefren laen. Oli wosipim wan tru God nomo we Baebol i talem se nem blong hem Jehova. Oli no fraet long samting we i save hapen long fiuja, from we Baebol i talem se, Jehova ‘i mekem skae wetem olgeta samting we i stap long hem. Hem i wokem wol ya, mo i mekem i strong, blong i save stap longtaem. Hem i no mekem blong i ples nating nomo, hem i mekem blong man i save stap long hem. Mo hem i talem se, “Mi nao mi Hae God. I no gat narafala god i stap.”’—Aesea 45:18.