Stadi 34

Ol Pijatok We Oli Stret

1, 2. ?Ol pijatok oli stap mekem wanem long wan tok?

¹ Taem wan man blong givim tok i yusum ol pijatok, hem i rili makem ol pija we oli gat mining long tingting blong ol man we oli stap lesin long hem. Ol pijatok oli wekemap intres mo oli makemaot ol impoten poen. Oli mekem tingting blong man i wok mo mekem i isi blong kasem save long ol nyufala poen. Ol gudfala pijatok oli joenem waes we i save pulum tingting blong ol man wetem strong filing we i gat paoa long olgeta. Frut blong samting ya se mesej i kasem tingting wetem wan paoa we plante taem i strong blong mekem sipos yu jes talem nomo ol samting we oli tru. Be, samting ya i save kamaot nomo sipos ol pijatok oli stret. Ol pijatok oli mas stret long tok blong yu.

² Samtaem, yu save yusum wan pijatok blong blokem enikaen tingting we i save agens, long man we i stap lesin. Hem i save karemaot ol rong tingting bifo we yu talem wan bilif we i no laenap wetem bilif blong hem. Eksampel, maet yu talem se, “Wan papa i no save putum han blong pikinini blong hem long faea blong panisim hem.” Wan pijatok olsem blong tokbaot “hel” bambae kwiktaem i mekem man i luksave se bilif ya long saed blong “hel” i nogud mo biaen i isi moa blong hem i fogetem.

3-6. ?Weples yu save karem ol pijatok blong yusum?

³ I gat plante kaen pijatok. Oli save soemaot se tu samting, i sem mak, i defren, skelem tufala, wan i olsem narawan, ekspiryens, mo ol eksampel. Yu save jusum pijatok long eni samting. Maet oli pijatok blong ol laef samting we oli stap wokbaot no ol samting raonabaot long yumi we oli no stap wokbaot. Oli save stanap long ol wok blong ol man we oli stap lesin, no ol fasin blong man, ol samting insaed long haos, no wok blong ol man olsem long haos, sip, mo ol narafala samting olsem. Be, nating se yu yusum wanem kaen pijatok, yu mas jusum from we i stret long ples no taem ya we yu givim tok mo i stret long tok blong yu, i no jes from hem i wan pijatok we man blong givim tok i laekem tumas. No gat.

⁴ Be lukaotgud. Yu no spolem tok wetem tumas pijatok. Yusum pijatok, be yu no mas bitim mak.

⁵ Fasin blong yusum gud ol pijatok i olsem fasin blong droem pija. Hem i nidim gudhan mo ekspiryens. Oli save karem gudfala frut. Blong lanem fasin blong yusum ol pijatok yu mas lanem blong tingbaot ol samting long pijatok. Taem yu rid, makem ol pijatok we oli yusum. Taem yu lukluk ol samting, tingbaot olsem wanem oli laenap wetem Kristin laef mo minista wok. Eksampel, sipos yu luk wan flaoa we i drae mo i no moa strong, maet yu save tingting se, “Fasin fren i olsem wan flaoa. Blong kam strong hem i nidim wora.” Sam man tede taem oli luk mun oli stap tingbaot fasin ya we man i stap go long mun mo ol sta. Ol Kristin oli luk mun mo oli tingbaot hem olsem nambawan wok blong God, wan satelaet we hem i wokem, wan samting we i save stap blong olwe, samting we i gat paoa long laef blong yumi evri dei, i pulum solwora blong kam drae mo kam so.

⁶ Taem yu mekem rere wan tok, sipos yu no save tingbaot ol pijatok we oli isi, jekem ol haf long ol buk blong Watch Tower Society we i laenap wetem tok blong yu. Traem luk sipos i gat ol pijatok i stap. Tingbaot ol impoten wod long tok ya mo pija we oli kam long tingting blong yu. Wok long ol pija ya we oli kam long tingting blong yu. Be tingbaot, wan pijatok we i no stret hem i moa nogud bitim we yu no yusum pijatok. Taem yu tingbaot “Pijatok we i stret long tok,” we i stap long Pepa blong Givim Advaes, i gat sam haf blong samting ya we yu mas tingbaot.

7-9. ?From wanem ol pijatok we oli klia oli save karem moa frut?

⁷ I klia. Wan pijatok we i klia hem i isi blong rimemba. Hem i sapotem poen we yu tokbaot, be i no spolem tok, from hem i klia. Ol pijatok blong Jisas plante taem oli no longfala. (Eksampel, lukluk Matyu 13:31-33; 24:32, 33.) Blong pijatok i klia, man i mas kasem save long ol toktok blong hem. Sipos i nidim blong eksplenem wan pijatok, hem i gat tumas samting long hem. Tekemaot pijatok ya no yu mekem i klia moa.

⁸ Jisas i stap yusum ol smosmol samting blong eksplenem ol bigfala samting, ol samting we oli isi blong eksplenem ol samting we oli strong tumas blong kasem save. Wan pijatok i mas givim klia pija long tingting blong man, mo yu no talem plante samting wantaem. Pijatok i mas stret mo i tokbaot ol trufala samting. Ol pijatok olsem oli no save givim rong tingting.

⁹ Wan pijatok i stret moa sipos hem i laenap gud wetem tok we i eksplenem. Sipos sam haf blong pijatok ya oli no stret, i gud moa blong no yusum. Maet wan man bambae i tingbaot ol haf ya we oli no stret mo pijatok ya bambae i lusum paoa blong hem.

10, 11. Soemaot from wanem yu mas talem klia mining blong ol pijatok.

¹⁰ Mining i klia. Sipos yu no givim mining blong pijatok, maet sam man oli save kasem poen, be plante bambae oli no kasem. Man we i givim tok i mas holem pijatok ya i klia long tingting blong hem mo hem i save from wanem hem i yusum. Hem i mas soemaot ol impoten poen long pijatok ya. (Lukluk Matyu 12:10-12.)

¹¹ Yu save givim mining blong wan pijatok long plante rod. Yu save yusum blong stanemap wan rul we yu talem bifo no afta long pijatok ya. Yu save talem mining blong makem ol frut we bambae oli kamaot from poen we yu tokbaot long pijatok. No yu save givim mining taem yu pulum tingting blong man i go long ol poen we oli sem mak olsem long pijatok mo long poen we yu tokbaot.

12-14. ?Wanem bambae i givhan blong luksave se wan pijatok i stret no no gat?

¹² Makem ol impoten poen. No yusum pijatok from we i jes kam long tingting blong yu. Skelem tok ya blong save ol bigfala poen long hem mo biaen jusum ol pijatok blong givhan blong makemgud ol poen ya. Sipos yu yusum ol pijatok long ol smosmol poen, ol man we oli stap lesin maet oli tingbaot ol smosmol poen bitim we oli save tingbaot ol bigfala poen. (Lukluk Matyu 18:21-35; 7:24-27.)

¹³ Pijatok ya i no mas haedem poen we yu tokbaot. Maet ol man we oli lesin oli tingbaot pijatok ya nomo, be taem oli tingbaot pijatok ya oli mas tingbaot poen ya tu we pijatok i wantem makemaot. Sipos i no olsem, pijatok ya i kam impoten tumas nao poen i lus.

¹⁴ Taem yu mekem rere wan tok mo jusum ol pijatok, skelem olsem wanem pijatok ya i impoten wetem ol poen we yu wantem makemgud. ?Pijatok ya i givim moa paoa long ol poen ya? ?I makemaot klia ol poen ya? ?Hem i mekem ol poen oli isi moa blong kasem save mo tingbaot? Sipos no, pijatok ya i no stret.

15, 16. Eksplenem from wanem ol pijatok oli mas stret long ol man we oli lesin.

¹⁵ Ol pijatok oli mas stret long tok, be i no hemia nomo, oli mas stret long ol man we oli stap lesin. Poen ya i stap hem wan long pepa blong givim advaes olsem “Pijatok we i stret long man.” Taem Natan i go blong stretem Deved long sin we hem i mekem wetem Bat-Siba, hem i jusum pijatok blong wan pua man mo wan smol sipsip blong hem. (2 Sam. 12:1-6) I no se pijatok ya i waes nomo, be hem i stret tu long Deved, from we bifo Deved i wan man blong lukaot long sipsip. Hem i kasem poen kwiktaem.

¹⁶ Sipos plante long ol man we oli stap lesin oli olfala, yu no mas yusum ol pijatok we oli stret nomo long ol yangfala. Be long wan grup blong ol studen long kolej, maet pijatok olsem i stret gud. Samtaem yu save yusum pijatok long tu defren fasin taem yu tingbaot ol man we oli stap lesin, olsem ol olfala mo ol yangfala, ol man mo ol woman.

17-19. Blong pijatok oli stret long ol man we oli lesin, ?weples bambae yu yusum blong karem pijatok blong yu long hem?

¹⁷ Yusum ol samting we oli savegud. Sipos yu yusum ol samting kolosap long yu taem yu mekem ol pijatok, ol man we oli lesin long yu bambae oli kasem save long olgeta. Jisas i mekem samting ya. Long wan woman kolosap long wel, Jisas i tokbaot laef we bambae hem i givim i olsem wora. Hem i yusum ol smol samting we ol man oli stap yusum long laef, i no ol samting we ol man oli no savegud long olgeta. Ol pijatok blong hem oli givim wan pija long tingting blong ol man we oli stap lesin long hem, no ol pijatok ya oli pulum ol man blong oli tingbaot kwiktaem prapa ekspiryens blong olgeta long laef. Hem i yusum ol pijatok blong tijim man.

¹⁸ Sem mak tede. Maet ol waef we oli stap long haos oli save long saed blong ol bisnes, be i gud moa sipos yu eksplenem ol toktok blong yu wetem ol samting we oli kamaot long laef blong olgeta evridei, pikinini blong olgeta, wok blong olgeta long haos, mo ol samting we oli stap yusum long haos.

¹⁹ Ol pijatok we oli stanap long ol samting we i stret long manples nomo, oli save karem gudfala frut tu. Ol samting we oli hapen long eria we yu stap long hem, olsem ol nyus insaed long ol lokol nyuspepa, oli stret tu sipos oli gud blong tokbaot.

20-22. Talem sam denja we yu mas lukaotgud long olgeta taem yu yusum ol pijatok.

²⁰ Gud blong tokbaot. Eni pijatok we yu yusum i mas stret long wan storeyan long Baebol. Yes, ol pijatok oli no “doti lelebet” olsem long saed blong gudfala fasin. No talem ol tok we oli gat tu mining long hem sipos man i tekem i rong. Wan gudfala rul blong folem hemia se: Sipos yu no sua long pijatok, no yusum.

²¹ Ol pijatok oli no mas agensem eni man we i stap lesin long yu, antap moa hemia olgeta we oli jes stat blong joen. From samting ya, i nogud blong tokbaot bilif no ol samting we oli agensem bilif blong narafala, we oli no bigfala poen long tok blong yu. Eksampel, yu no save yusum eksampel blong blad transfyusen no fasin blong salut long wan flag sipos ol samting ya oli no bigfala poen long tok ya. Maet man i save tingbaot samting ya mo i save foldaon tu from. Sipos wan poen long tok blong yu i blong tokbaot olgeta bisnes olsem, hemia i defren. Nao yu gat jans blong pruvum ol poen ya mo pulum ol man we oli lesin long yu blong oli bilivim. Be yu no spolem tok blong yu from yu letem ol pijatok blong yu oli stikim tingting blong ol man we oli lesin long yu nao oli agensem ol impoten trutok we yu stap tokbaot.

²² Taswe yu mas yusum fasin luksave taem yu jusum ol pijatok blong yu. Mekem sua se ol pijatok blong yu oli stret. Bambae oli olsem sipos oli stret long tok blong yu mo tu long ol man we oli stap lesin long yu.