Ach Ngaselo Seni Aurek —Eu Mettoch A Wesewesen Awora Alillis
“Oupwe feito rei, ami meinisin mi pekus o chouchou, o ngang upwe asosokemi.”—MATTU 11:28.
1, 2. (a) Met a nom lon ewe Paipel a tongeni ekisalo aurek? (b) Ifa sopwochun an Jises kewe asukul?
NEMAN kopwe tipeeu ngeni pwe a ngau ika a kon watte ach aurek; pun ina eu mettoch epwe eriaffoukich. Me ren ewe Paipel, chon fonufan ra fokkun choutiu ren ar kewe osukosuk pwe ina ra mwotoresin witiwiti ewe fansoun ar repwe ngaselo seni manauer mi ur ren aurek ikenai. (Rom 8:20-22) Nge ewe Paipel a pwal aiti ngenikich ifa ussun sipwe tongeni akukkulaalo ach aurek iei mwo. Ena ngaselo a feito seni ach lefareni ewe fon me leenien appiru seni emon anuwol mi manau 2,000 ier me loom. Atewe emon chon taiku, nge lap seni meinisin a tongei aramas. An kewe kapas ra achungu letipen aramas, ra alisata ar kewe osupwang, ra alisi chokkewe mi apwangapwang, me ra auruuru ekkewe mi letipechou. Lap seni ena, a fen alisi chommong le tikeri met ra achocho ngeni lon pekin ngun. A ina ussun ar ra ngaseseni aurek mi watte, ussun chok en mi tongeni.—Luk 4:16-21; 19:47, 48; Jon 7:46.
2 Ei mwan, Jises seni Nasaret, ese fen emmwen me ren ewe sukul tekia ekkoch ra kutta lon Rom, Atens, are Alexandria. Iwe nge, aitian kewe mi itefoulo. Mei wor itelaper: ewe muu Kot epwe nounou le nemeniochu fonufan. Jises a pwal awewei kapasen emmwen mi lamot fan iten manauach—ekkewe kapasen emmwen mi chuen wor auchear ikenai. Chokkewe mi kaeo me apwonueta alon minne Jises a asukula ra kuna mwo nge feioch iei, me ewe feioch a kapachelong ina kisikisiloon aurek. Kesap pwal pwapwaesini ena?
3 Neman kopwe tipemwaramwar. ‘Emon mi fen manau me loom loom epwe tongeni wor lamotan ngeni manauei ikenai?’ Iwe, auselinga an Jises kewe kapas mi murinno: “Oupwe feito rei, ami meinisin mi pekus o chouchou, o ngang upwe asosokemi. Oupwe pwilitalong ai iok, o kaeo seniei, pun ngang mi mosonoson me tipetekison; iwe, oupwe kuna asosoon ngunumi. Pun ai iok mi murinno, o osei a pwas.” (Mattu 11:28-30) Ifa weween an kapas? Sipwe atittinafichi ekkeei kapas me kuna ifa ussun ra suuki ewe aal ngeni ach ngaselo seni ewe aurek mi eriaffoukich.
4 Jises a fos ngeni chommong mi achocho le fori minne mi pwung nge ra fen ‘choutiu’ pokiten ekkewe nouwisin Chon Jus ra achouuretiu ren eu lamalam a fen wiliiti eu oser mi chou. (Mattu 23:4) Ekkewe nouwis ra fori alluk mi nemeni arapakan kinikinin manauer meinisin. Kesap epinekkum ika ka rongorong “kesap” fori ei are ena fansoun meinisin? An Jises etiwetiw a sokkolo lapalapan me a emmweniir ngeni enlet, ngeni pwung, me ngeni amurinnoloon manauer ren ar auseling ngeni i. Ewer, repwe silei ewe Kot mi enlet ren ar auselinga Jises Kraist, pun lon Jises, aramas—me loom me iei—ra kuna lapalapen Jiowa. Jises a apasa: “Ewe mi kunaei a fen kuna ewe Sam.”—Jon 14:9.
A Kon Watte Aurek Lon Manauom?
5 Neman kopwe ekieki ussun ena kapas eis pokiten ka fen choutiu ren met a fis lon om angang are lon om famili. Are kopwe tongeni osukosuk ren pwal ekkoch wiisom kewe. Ika ina, ka ussun chok ekkewe aramas Jises a fen chuuri me alisi. Ren chok awewe, ekieki mwo weiresin an emon kutta tufichin manauan. A weires ngeni chommong le fori ikenai, ussun chok aramas ra weires le kutta tufichir lon ranin Jises we.
6 Me loom, emon chon angang epwe angang 12 awa lon eu ran, 6 ran lon eu wiik, nge epwe angei efou moni silifer chok fan iten an angang unusen ewe ran. (Mattu 20:2-10) Ifa watteen ena peioff lupwen sipwe alollo ngeni om peioff are peioffun chienom kewe? A weires ach sipwe alollofengenni peioff me loom loom ren peioffun ikenai. Sipwe tongeni alollofengenni met emon epwe tongeni mooni ren an peioff. Emon soukaeo a apasa pwe, lon ranin Jises, emon epwe angang eu awa ren an epwe mooni eu pilawa a ffor ren ruaanu kap pilawa mi amas. Pwal emon soukaeo a apasa pwe liwinin eu kap wain epwe wewe ngeni ruu awaan an emon angang. Kopwe kuna seni ei poraus pwe aramas lon ena fansoun ra angang weires unusen ewe ran ren ar repwe chok atufichi manauer. Ra fen osupwangen eu ngaselo me eu asoso ussun chok kich. Ika mei wor om angang, neman kopwe meefi an ewe boss erianuk le alapalo met ka fori atun ka angang. Fan chommong sise tawe le ekiekifichi me pwungupwungoch won mettoch mi lamot. Ka mochen asoso.
7 A ffat pwe an Jises etiwetiw ngeni chokkewe “mi pekus o chouchou” eu etiwetiw chon loom repwe fen mochen etiwa. (Mattu 4:25; Mark 3:7, 8) Me kopwe chechchemeni met Jises a pwonei: “Upwe asosokemi.” Ena pwon a pwoppwonuta ikenai. Epwe tongeni weneitikich ika sia “pekus o chouchou.” Epwe pwal tongeni weneiti attongach kewe ika nonnomur a ussun we chok.
8 Mei wor pwal ekkoch mettoch aramas ra choutiu ren. A weires ikenai an aramas amaaraata semirit. Pwal mwo nge manauen emon semirit mi tongeni weires. Choochoon chokkewe mi apwangapwang lon pekin inis me lon pekin memmeef a chochchommongolo me ese lifilifil ierir. Ttamen manauen aramas a ekis langattamelo nge ekkewe chinnap ra chuen kuna chommong osukosuk ikaamwo ika ekkewe tokter ra angangoch.—An Salomon Afalafal 12:1.
Pwilitalong Ewe Iok
9 Ka fen kuna pwe lon ekkewe kapas seni Mattu 11:28, 29, Jises a apasa: “Oupwe pwilitalong ai we iok, o kaeo seniei.” Lon ena fansoun, emon mwan a tongeni meefi pwe a ussun ita angang fan eu iok. Seni loom loom, eu iok a liosueta angang mi chou are angangen chon kichiniwel. (Keneses 27:40; Lifitikos 26:13; Tuteronomi 28:48) Chommong leiin ekkewe chon angang Jises a fos ngeni ra wesewesen angang fan eu iok ren ar repwe uwei pisek mi chou. Ar kinamwe are kinaan uweer me afareer a alongolong won ifa ussun ewe chon ffor a alapalapa ewe iok. Neman Jises a fen foffori iok pun i emon taiku, me epwe fen silei ifa ussun epwe tongeni alapalapa ewe iok pwe epwe kirokiroch. Neman epwe filiti ngeni unuchen man are mangaku ewe leeni epwe pacheri uwen are afaren aramas pwe ar angang epwe kinamwe.
10 Lupwen Jises a apasa: “Oupwe pwilitalong ai iok,” neman a eani awewe pwe i emon mi angangoch le fori me awora iok mi kirokiroch ngeni uwen me afaren emon chon angang. Iwe, Jises a pwal apasa: “Osei mi pwas.” Weween an kapas pwe an emon angang fan ewe iok ese ngau, me ewe angang esap angangen chon kichiniwel. Pwungun pwe, ren an etiwa ekkewe chon auseling le pwilitalong an we iok, Jises ese apasa pwe repwe muttir ngaselo seni ar kewe osukosuk meinisin. Iwe nge, ewe ekiek mi sokkolo Jises a awora epwe wato eu asoso. Ar siwili lapalapen manauer me ar angang epwe pwal angaseerelo. Lon kapas mi titchik, eu apilukuluk mi ffat me lukuchar epwe ekisalo ewe aurek lon manauer.
Kopwe Tongeni Kuna Asoso
11 Chemeni mwo pwe Jises ese apasa pwe aramas repwe chok siwili ar iok. Rom epwe chuen nemeni fonuer, ussun chok ekkewe muun ikenai ra nemeni leenien Chon Kraist. An muun Rom angei takises esap morolo. Epwe chuen wor osukosuk ren moni me pochokkulen inisir. Tipis me inis mi apwangapwang epwe chuen efeiengaua aramas. Nge repwe tongeni asoso ika repwe etiwa an Jises asukul me sipwe tongeni fori ussun we chok ikenai.
12 Eu lesen mi lamot lon an Jises kapas awewe ussun ewe iok a pwalo lon ewe angangen foruloon chon kaeo. Esor tipemwaramwar pwe ewe angang mi lamot seni meinisin ngeni Jises a weneiti an asukula aramas, me lupwen a asukuleer a menlapei Muun Kot. (Mattu 4:23) Iwe, lupwen a apasa, ‘pwilitalong an we iok,’ an emon fori epwe kapachelong an fiti Jises lon ena esin angang. Ekkewe ruaanu puken kapas allim ra pwaralo ifa ussun Jises a amwokutu aramas le siwili ar angang, och mettoch mi fokkun lamot lon manauen chommong leiir. Chechchemeni met Jises a ereni Piter, Antru, Jemes, me Jon: “Oupwe feito mwiri, o upwe fori ami chon attauato aramas.” (Mark 1:16-20) Jises a fen aiti ngeni ekkena chon atau ifa ussun repwe menemenoch ika repwe fori ewe angang mi akkom lon manauan, ren emmwen me ren an we alillis.
13 Ekkoch leiin ekkewe Chon Jus mi rongorong ra weweiti ewe poraus me ra apwonueta alon. Sasingii lon ekiekum ewe poraus sia allea lon Luk 5:1-11 ussun met a fisita kukkungeni ewe noom. Fomon chon atau ra fen angang weires unusen ewe pwiin nge rese liap. Muttir chok, a wor chommong iik lon ewe cheew! Ese fis pokiten ar seroch; a fis pokiten an Jises alillis. Lupwen ra nennelong winifonu, ra kuna eu pwiin aramas mi mochen rongorong an Jises afalafal. Met a fis a fen alisata ar weweiti met Jises a ereni ekkewe fomon: “Seni iei kopwe liapeni aramas.” Met ra fori? “Iwe, lupwen ra ineiti ewe fonu, ra chok likitalo mettoch meinisin, o ra tapwelo mwirin.”
14 Kopwe tongeni fori ussun we chok. A chuen fiffis ewe angangen asukula aramas ussun ewe enlet lon Paipel. Orun wonu milion aramas ra fen etiwa an Jises etiwetiw le ‘pwilitalong an we iok’ me ra wiliiti “chon attauato aramas.” (Mattu 4:19) Ekkoch ra achocho ngeni ren unusen ar fansoun; ekkewe ekkoch ra fori lupwen rese angang. Meinisin ra meefi pwe ar fori ena angang a ngeniir eu asoso, me a kisikisilo ewe aurek lon manauer. A weneiti ar fori och mettoch ra pwapwaesini, ar esile ngeni aramas ewe kapas allim—“ewe kapas allim ussun ewe mu.” (Mattu 4:23) Mi apwapwa ach esile ngeni aramas kapas allim nge akkaewin ei kapas allim. Longolongun ewe poraus mi alukuluku aramas pwe repwe tongeni ekisalo aurek lon manauer a nom lon ewe Paipel.—2 Timoti 3:16, 17.
15 Pwal mwo nge chokkewe mi keran poputa le kaeo ussun Muun Kot ra feioch seni an Jises asukul a weneiti ifa ussun repwe manaueni manauer. Chommong mi tongeni enletin apasa pwe an Jises asukul a fen asosoou manauer me a alisiir le siwili manauer. Kopwe tongeni pwisin kuna ena ren om atittina ekkewe kapasen emmwen fan iten manauen aramas lon ekkewe porausen manauen Jises me lon porausen an angangen afalafal, akkaewin ekkewe Puken Kapas Allim makkeien Mattu, Mark, me Luk.
Ewe Aal Ngeni Asoso
16 Lon 31 C.E., Jises a eani eu afalafal mi itefoulo tori ach ei fansoun. A kan eiten ngeni ewe Afalafal Won Ewe Chuuk. A mak lon Mattu sopwun 5 ngeni 7 me Luk sopwun 6, me a menlapei chommong leiin an Jises kewe afalafal. Kopwe tongeni kuna pwal ekkoch leiin aitien Jises kewe lon ekkewe puken Kapas Allim. Chommong leiin ekkewe poraus lon mi mecheres, nge ach apwonuureta a tongeni weires. Pwata kesap alleani ekkena sopwun me ekkekieki ussur? Mut ngeni manamanen ekiekin an epwe etipetipa om ekiek.
17 Sipwe tongeni atettenliochu aiten Jises kewe lon sokkopaten kokkot. Sipwe akkota ekkewe asukul mi lamot pwe epwe wor eu fan iten iteiten ran lon eu maram. Sipwe achocho ngeni ach apwonuureta lon manauach. Ifa ussun? Iwe, kesap muttir atoleer chok. Chemeni mwo ewe nouwis mi wouoch a tingorei Jises Kraist: “Meeta upwele fori pwe upwe alemwiri manau esemuch?” Lupwen Jises a enniwili ekkewe mettoch mi lamot lon an Kot kewe Alluk, ewe mwan a polueni pwe a fen apwonuureta. Nge, a pwal silei pwe a pwal wor met epwe fori. Jises a apasa pwe epwe alapalo an achocho le apwonueta alon an Kot kewe kapasen emmwen le wiliiti noun Jises chon kaeo. A ussun ita pwe ewe mwan ese mochen fori ena. (Luk 18:18-23) Ina popun, emon mi mochen kaeo an Jises we asukul ikenai epwe chechchemeni pwe mi sokkolo an emon tipeeu ngeni an Jises asukul me an wesewesen apwonueta alor, ewe mettoch a tongeni ekisalo aurek.
18 Ren om kopwe poputa le atittina me apwonueta an Jises asukul, nengeni ewe aewin poraus lon ewe pwor. A weneiti Mattu 5:3-9. Pwungun pwe kich meinisin mi tongeni eani chommong awa ren ach sipwe ekkekiekifichi ewe fon mi amwarar a kawor lon ekkena wokisin. Met kopwe apwungu ussun lapalapen om ekiek ika kopwe nengeni ir meinisin? Ika kese mochen kkuf ren ewe aurek lon manauom a pop seni chommong osukosuk, met epwe alisuk? Ifa ussun kopwe amurinnolo nonnomum ika kopwe alapalo om kutta mettochun ngun, me mut ngeniir le auralo ekiekum? Kopwe tongeni ekisalo om loliileniesini och mettoch ren om kopwe alapalo om ateneki mettochun ngun? Ika kopwe tongeni fori, om pwapwa epwe lapelo mwo nge iei.
19 Mei wor pwal och mettoch kopwe tongeni fori. Pwata kesap fos ussun ekkena wokisin ren pwal emon leiin noun Kot kewe chon angang, neman puluwom, aramasom, are chiechiom? (An Salomon Fos 18:24; 20:5) Chemeni mwo pwe ewe nouwis mi wouoch a eani kapas eis ngeni emon—Jises—ussun eu poraus mi lamot. Poluen an kapas eis a tongeni alapalo an tufichin pwapwa me manauattam. Lupwen kopwe fos ngeni chienom, an we alillis esap lollo ngeni an Jises; iwe nge, ami porausfengen ussun an Jises asukul epwe efeiochukemi me ruuemon. Sotun fori muttir chok.
20 Nengeni sefalli ewe pwoor, “Asukul Mi Alisuk.” Ekkeei asukul ra tettel pwe kopwe tongeni ekieki ussun eu iteiten ran. Kopwe akkom alleani minne Jises a fen apasa lon ekkewe wokisin. Mwirin, ekkekiekifichi ussun an kewe kapas. Pwungupwung won ifa ussun kopwe apwonuureta lon manauom. Ika ka meefi pwe ka foffori, iwe, kopwe pwungupwung won ifa ussun kopwe alapalo om manaueni manauom me ren ewe asukul seni Kot. Sotuni le apwonueta ewe asukul lon ena ran. Ika a weires om weweiti are kuna ifa ussun kopwe tongeni apwonueta, angang sefal won lon pwal eu ran. Chemeni mwo pwe kesap unusen apwonueta mwen om kopwe angang won pwal eu asukul. Sorotan ewe ran, poputa won pwal eu asukul. Le muchuloon eu wiik, kopwe enniwili sopwochum ren om lefareni ruaanu are limu leiin an Jises kewe asukul. Lon ewe oruuen wiik, kopwe apacha pwal ekkoch, ran me ran. Ika ka kuna pwe ka fen tumunungau le apwonueta ekkoch ekkewe asukul, kesap letipechou. Chon Kraist meinisin ra fori ussun we chok. (2 Kronika 6:36; Kol Fel 130:3; An Salomon Afalafal 7:20; Jemes 3:8) Fori ussun we chok lon ewe aulungatin me aruaanun wiik.
21 Mwirin eu maram, neman kopwe fen pwungupwung won meinisin ekkewe 31 poraus. Ese lifilifil fitu ka fen ekiek won, met kopwe meefi seni om achocho le fori? Ese fen lapelo om pwapwa me neman om kinamwe? Ika a ekis chok om feffeita, ese mwaal kopwe meefi pwe om aurek a kisikisilo, are kopwe fen amurinnolo ifa ussun kopwe manaueni manauom fan ena aurek, me epwe fen pwalo ngonuk eu kokkot kopwe apwonueta ren om kopwe pwal ekisalo ewe aurek. Kesap monuki pwe a chuen wor chommong poraus Jises a asukula ngeni aramas nge rese makketiu lon ewe tettellin poraus. Pwata kese kutta ekkoch me leiir me sotun le apwonuureta?—Filipai 3:16.
22 Kopwe tongeni kuna pwe an Jises we iok ese unusen pwas, nge a wesewesen eu iok mi kirokiroch. Choun an kewe asukul me ewe wiis chon kaeo ese kon chou. Mwirin orun 60 ierin an Jon we angang, ewe aposel Jon, chienen Jises mi achengicheng, a tipeeu ngeni ena. “Pun iei weween ewe tongen Kot, pwe sipwe alleasochisi an kewe alluk, o an kewe alluk rese mo chourek.” (1 Jon 5:3) Kopwe tongeni lukulukoch ussun chok Jon. Ren om eoreni le apwonueta an Jises kewe asukul, kopwe kuna pwe met a efisi aurek fan iten chommong aramas, esap kon lien aosukosukok. Kopwe kuna pwe ka fen ekis ngaselo. (Kol Fel 34:8) Iwe nge, mei wor pwal eu poraus a weneiti an Jises we iok mi kirokiroch sipwe ekieki. Jises a pwal fos ussun an “mosonoson me tipetekison.” Ifa lamoten ei poraus lon ach kaeo ussun me akkappiru Jises? Sipwe kaeo ussun ena lon ewe lesen mwirin.—Mattu 11:29.
Met Kopwe Polueni?
• Met popun sipwe kutta alillis seni Jises lupwen sia kutta ach ngaselo seni aurek?
• Ewe iok a liosueta met, me pwata?
• Met popun Jises a etiwa aramas le pwilitalong an we iok?
• Ifa ussun kopwe kuna asoso lon pekin ngun?
3. Ifa an Jises etiwetiw mi amwarar?
4. Jises a fos ngeni io, me met popun epwe tongeni weires ngeniir le fori alon an tingor?
5, 6. Kopwe alollofengenni nonnomun me peioffun chon angang lon ranin Jises we me ikenai?
7. Ifa ussun aramas ra polueni an Jises poraus?
8. Ifa ussun tumunun semirit me apwangapwangen chinnap ra tongeni alapalo aurek?
9, 10. Me loom, ewe iok a liosueta met, me met popun Jises a etiwa aramas le pwilitalong an we iok?
11. Met popun Jises ese apasa pwe sipwe chok siwili ach kewe iok?
12, 13. Ifa ewe poraus Jises a menlapei a tongeni alapalo ach asoso, me ifa ussun ekkoch ra polueni?
14. (a) Ifa ussun sipwe tongeni kuna asoso ikenai? (b) Ifa ewe kapas allim mi asosoou aramas Jises a esilefeili?
15. Ifa ussun kopwe tongeni kuna feioch seni an Jises asukul ussun manauen aramas?
16, 17. (a) Ia kopwe kuna me ie ekkoch me leiin an Jises kewe auskul mi lamot? (b) Met a lamot ika kopwe kuna asoso seni om apwonueta an Jises kewe asukul?
18. Awewei ifa ussun kopwe alamota ewe pwoor.
19. Met kopwe fori ren om kopwe alapalo om weweoch?
20, 21. Ifa ewe kokkot kopwe fiti ren om kopwe kaeo ussun an Jises we asukul, me ifa ussun kopwe tongeni silei ika ka feffeita?
22. Met epwe tongeni pop seni om apwonueta alon an Jises kewe asukul, nge ifa pwal och mettoch sipwe ekkekieki?
[Blurb on page 26]
Ewe lesenin ier fan iten Chon Pwarata Jiowa lon ewe ier 2002: “Oupwe feito rei, . . . me upwe asosokemi.”—Mattu 11:28.
[Box/Picture on page 24,25]
Asukul Mi Alisuk
Ikkefa ekkewe poraus mi murinno kopwe kuna lon Mattu sopwun 5 tori 7? A makkeelong lon ekkeei sopwun ekkewe asukul mi pwalo won eu ppan lon Kalili ren ewe Sense Mi Lapalap, Jises. Kose mochen kopwe alleani ekkewe wokisin mi mak fan seni pwisin noum Paipel, me pwisin eisinuk ekkewe kapas eis.
1. 5:3-9 Met ei poraus a affata ngeniei ussun lapalapen ai ekiek? Ifa ussun upwe tongeni alapalo ai pwapwa? Ifa ussun upwe tongeni alapalo ai achocho ngeni minne mi lamot ngeniei lon pekin ngun?
2. 5:25, 26 Met a murinno seni ai appiru ewe ngunun anini a nom ren chommong aramas?—Luk 12:58, 59.
3. 5:27-30 Met an Jises kewe kapas ra menlapei ussun ekiek mi limengau? Ifa ussun ai ti seniei ekkena epwe alisata ai pwapwa me kinamwe?
4. 5:38-42 Met popun upwe sotun ti seniei etipetipaen fonufan le angang ngeni fisiitaan letipei?
5. 5:43-48 Ifa ussun upwe feioch seni ai chiechioch me ekkewe aramas ir ussun chok chon oputaei me loom? Ifa ussun ai fori epwe ekisaalo are awesaalo aurek?
6. 6:14, 15 Ika use mochen omusalo tipisin aramas fan ekkoch, eli ua ina ussun pokiten ua lolowoiti are songeiti ewe aramas? Ifa ussun upwe siwil?
7. 6:16-18 Ua kan ekkekieki foutei me lukun lap seni lapalapei me lon? Ita upwe ekkekieki met?
8. 6:19-32 Met epwe tongeni pop seni ai ekkekieki moni me pisek? Ai ekkekieki met epwe alisata ai ekiekoch?
9. 7:1-5 Ifa ussi lupwen ua nonnom ren aramas mi akkapwungu me akkakappi aramas? Met popun a lamot pwe usap ina ussun?
10. 7:7-11 Ika likiitu a murinno lon iotek, a pwal murinno lon pwal ekkoch kinikinin manauaei?—Luk 11:5-13.
11. 7:12 Ua silei ewe Alluk mi ussun chok Kolt nge, ifa ussun upwe apwonueta lon ai kewe foffor ren aramas?
12. 7:24-27 Pokiten wiisei le emmweni manauei, ifa ussun upwe ammonlata fan iten fansoun osukosuk me fitikoko watte. Met popun upwe ekieki ussun ei sokkun poraus iei?—Luk 6:46-49.
Pwal ekkoch asukul upwe tongeni ekieki ussun:
13. 8:2, 3 Ifa ussun upwe pwaralo ai tongei chokkewe mi riaffou, ussun chok Jises a foffori?
14. 9:9-38 Ifa lamoten pwaloon umoumoch lon manauei, me ifa ussun upwe tongeni alapalo ai pwaralo?
15. 12:19 Pokiten ai kaeo seni ei oesini ussun Jises, ua sotun le ti seniei anini?
16. 12:20, 21 Ifa murinnoon ai usap achoualo aramas ren ai fos are foffor?
17. 12:34-37 Met ua kan fos ussun? Lupwen ua unguti efou kurukur, chonun kurukur a towu, iwe, met popun upwe ekieki ussun met a nom lon ngang, masouen letipei?—Mark 7:20-23.
18. 15:4-6 Seni an Jises kewe fos, met upwe tongeni fori le alisi ekkewe mi chinnap?
19. 19:13-15 A lamot ai achocho le fori met?
20. 20:25-28 Met popun esor aucheaan ach cheei wiis mi tekia me nemenem? Ifa ussun upwe tongeni appiru Jises lon ei pekin?
Pwal ekkoch poraus Mark a makkeetiu:
21. 4:24, 25 Ifa lamoten lapalapen ai foffor ngeni aramas?
22. 9:50 Ika ai kapas me foffor mi murinno, ikkefa ekkewe uwa mi murinno epwe uwaani?
Ekkoch asukul Luk a makkeetiu:
23. 8:11, 14 Met epwe pop seni ai mut ngeni loliilenin, moni, me kunou ar repwe nemeni manauei?
24. 9:1-6 Inaamwo ika Jises a tongeni apochokkula chon semmwen nge met a kon lamot seni ena?
25. 9:52-56 Ua muttir le song? Ua sotun le ti seniei ai mochen eniwili ngeni aramas ar ingau?
26. 9:62 Ifa ussun upwe ekieki ussun wiisei kewe mi weneiti Muun Kot?
27. 10:29-37 Ifa ussun upwe anneta pwe ngang chon orun aramas, esap emon ese ekieki ussur?
28. 11:33-36 Met upwe tongeni siwili lon manauei pwe epwe mecheresilo?
29. 12:15 Ifa ewe riri lefiilen manauach me pisekich?
30. 14:28-30 Ika ua ekiekifichi won met upwe filata, met esap toriei, me ifa ewe feioch upwe angei?
31. 16:10-12 Ikkefa ekkewe feioch upwe angei seni ai manau fan tuppwol?
[Pictures on page 22]
Ewe angang mi amanaua aramas a fiffis fan an Jises iok a asosokich