Pwapwaiti An Jiowa Pwung
“Eman mi eani pwung me kirikiroch epwe manauatam, epwe kuna pwung me iteuoch.”—AN SALOMON FOS 21:21.
1. Ikkefa ekkewe fofforun aramas ikenai mi efeiengau?
“EMON aramas a ekieki pwe ewe al a fetal won a pwung, nge lesopolan ewe al a ale ngeni mala.” (An Salomon Fos 16:25) Met ren pwungun ei mwiitun seni Paipel a awewei lapalapen manauen chommong aramas ikenai! Lape-ngeni aramas ra chok ekiekin fori minne mi pwung me rer, nge ra tunalo an aramas kewe osupwang. (An Salomon Fos 21:2) Ra apasa pwe ra alleasochisi allukun ewe fonu nge fansoun meinisin ra kutta ifa ussun ekkena alluk resap kon pinei met ra mochen fori. Iwe, a pop seni ena eu mwichen aramas mi kaimufesen me osukosuk.—2 Timoti 3:1-5.
2 Fan iten feiochuch—me fan iten kinamween me lukulukochun aramas meinisin—a fokkun lamot ngenikich eu alluk mi pwung, eu alluk aramas meinisin repwe etiwa me alleasochisi. A chok ffat pwe aramas rese tufichin fori ena sokkun alluk, ese lifilifil watteen ar tipatchem are letip wenechar. (Jeremaia 10:23; Rom 3:10, 23) Ika mei wor ena esin alluk, ia sipwe kuna me ie me epwe ifa ussun lapalapan? Eli iei ewe kapas eis mi lamot sipwe eani, Ika mei wor ena esin alluk, kopwe unusen pwapwa le alleasochisi?
Kukkutta Ewe Alluk Mi Pwung
3 Ren ach sipwe kuna ewe alluk aramas meinisin repwe etiwa mi efeiochu aramas meinisin, epwe lamot ach sipwe kutta alillis seni emon ese ppet ren an einang, eoreni, me muu me ese ppet ren an aramas kkotongau me apwangapwang. Esor ach tipemwaramwar pwe ewe mi murinno le eani ei wiis, ina i ewe Chon Forata mi lapalap seni meinisin, Jiowa Kot, ewe a apasa: “Pun usun lang a tekia seni fanufan, iei usun ai al ra tekia seni ami al kana, nge ai ekiek seni ami ekiek kana.” (Aisea 55:9) Pwal och, ewe Paipel a awewei pwe Jiowa “eman Kot mi allukuluk, esap wor an mwaal, a pwung o wenechar.” (Tuteronomi 32:4) Lon ewe Paipel, sia kukkuna ekkewe kapas “Kot mi pwung.” (Ekistos 9:27; 2 Kronika 12:6; Kol Fel 11:7; 129:4; Kolun Kechu 1:18) Ewer, sia tongeni kutta alillis seni Jiowa fan iten eu alluk mi murinno seni meinisin pokiten i mi tuppwol me pwung.
4 Chommong aramas rese saani are ra pwal mwo nge ekiekingau ussun aramas mi meefi pwe ir mi pwung are mi pin lap seni ekkewe ekkoch, pokiten pwe ra lukuluku ra pwung, are tipin ammafel me aucheani mettochun ngun. Iwe nge, ewe kapas “pwung” lon ewe Paipel a wewe ngeni wenechar, limoch, murinno, esor tipis; mi tipeeu ngeni ekkewe kapasen emmwen seni allukun Kot are ekkewe allukun aramas ussun minne mi pwung me mwaal; foffor mi murinno are wenechar. Kesap pwapwaiti eu alluk mi lapalapeni ekkeei lapalap mi murinno meinisin?
5 Ewe Encyclopaedia Judaica a apasa ussun ewe lapalapen pwung: “Pwung esap chok eu ekiek ese ffat nge a wesewesen wewe ngeni foffori minne mi wenechar me murinno lon riri meinisin lefilen aramas.” Ren chok awewe, an Kot pwung ese chok eu me lein lapalapan kewe mi monomon are eu lapalap a nom ren, ussun chok an pin me limelimoch. Nge, an pwung a pwarata lapalapan mi murinno me wenechar. Eli sipwe apasa pwe pokiten Jiowa mi pin me limelimoch, fofforun kewe meinisin me mettoch meinisin a feito seni mi chok pwung. Ussun chok met ewe Paipel a apasa, “Ewe SAMOL i mi pung lon an kewe al meinisin, o kirokiroch lon an kewe fofor meinisin.”—Kol Fel 145:17.
6 Ewe aposel Paul a menlapei ei mettoch lon noun we taropwe ngeni ekkewe Chon Kraist lon Rom. A makkei ussun ekkoch Chon Jus mi lukulukummang: “Pun rese mo sinei ewe pung mi popu seni Kot, o ra sotuni apwonueta pwisin ar pung, iwe, rese mo alleasochisi ewe pungun Kot.” (Rom 10:3) Pwata Paul a apasa pwe ekkena sokkun aramas “rese mo sinei ewe pung mi popu seni Kot”? Rese mwo kait me ren ewe Alluk, an Kot kewe alluk mi pwung? Ewer pwungun. Iwe nge, lape ngeniir rese weweiti pwe pwung eu alluk mi emmweniir lon ar foffor ngeni aramas nge esap eu lapalap aramas repwe tongeni lapalapeni ren ar achocho me angang weires le alleasochisi allukun ewe lamalam. Ussun chok ekkewe nouwisin lamalam lon ranin Jises we, rese weweiti wesewesen weween wenechar me pwung.—Mattu 23:23-28.
7 Nge an Jiowa pwung mi sokko seni ena pokiten a pwapwalo me sia wesewesen kuna lon an kewe foffor meinisin. Pokiten an Kot pwung, ese tongeni chok tunalo tipisin aramas mi pukun fofforingau, nge sap minne pwe esor an tong me i emon Kot mi tipepochokkul, emon sipwe niueiti me towau seni. An kewe foffor mi pwung a fen awora an aramas tufichin arap ngeni Kot me ar ngaselo seni uwan tipis. Ina popun, a fokkun murinno pwe Jiowa “eman Kot mi pwung are eman Chon Amanau.”—Aisea 45:21.
Pwung me Amanau
8 Ren ach sipwe weweiti ewe riri lefilen an Kot pwung me an kewe fofforun amanau mi tong, ekieki mwo ewe Alluk a ngeni ewe muun Israel me ren Moses. Esor tipemwaramwar pwe ewe Alluk mi pwung. Lon an Moses kewe saingoon kapas ngeni ekkewe Chon Israel, a achchema ngeniir: “Nge meni mwu mi watte a wor an alluk me pwuung mi fokun pwunguoch, usun ekei alluk meinisin ua aiti ngenikemi ikenai?” (Tuteronomi 4:8) Fitepuku ier mwirin, lon Israel King Tafit a apasa: “Ekkewe kapung an ewe SAMOL mi chok enlet, pwal fakkun pung.”—Kol Fel 19:9.
9 Me ren ewe Alluk, Jiowa a affata an kewe alluk mi unusoch ussun minne mi pwung me mwaal. Ewe Alluk a titchikin affata met ekkewe Chon Israel repwe fori, esap chok lon pekin lamalam nge pwal lon pekin business, chuufengen lon pupulu, foffor mi weneiti mongo me alimelim me, apwung. Ewe Alluk a pwal masou ren kapwung mi chou ngeni ekkewe chon atai alluk, fan ekkoch emon epwe nninniilo pokiten an tipis.a Nge an Kot kewe alluk mi pwung, mi makketiu lon ewe Alluk, ra kon sennuk me ir eu iok mi chouni aramas, me ra angei seniir ar ngaselo me pwapwa, ussun chok alon chommong aramas ikenai?
10 Chokkewe mi tongei Jiowa ra pwapwaesini an kewe alluk me kapasen emmwen mi pwung. Ren chok awewe, King Tafit, ese chok luku pwe an Jiowa kewe apwung mi enlet me murinno, ussun chok sia fen fos ussun, nge a pwal saani me kilisou fan iten ekkena apwung. A makketiu ussun an Jiowa kewe alluk me apwung: “Ir mi auchea lap seni gold, ewer, chommong gold mi ling; ir mi pwal ngar lap seni chonun pulech, pwal seni ekkewe sup mi supusuputiu seni ewe leenien pulech. Pwal eu, ra fonou noum chon angang; o liwin epwe feito ngeni ekkewe aramas mi amwochu ir.”—Kol Fel 19:7, 10, 11.
11 Fitepuku ier mwirin, Paul a apasa pwe aucheaan ewe Alluk mi lap seni meinisin. Lon noun we taropwe ngeni ekkewe Chon Kalesia, a apasa: “Iei usun ewe alluk a wiliti ach chon emmweni tori Kraist, pwe sipwe kuna pung ren luku.” (Kalesia 3:24) Lon ranin Paul we, emon chon emmwen ina emon chon angang are chon kichiniwel lon eu famili watte. A wiisen tumunu ekkewe semirit me paaniir lupwen ra feilo sukul. Ussun we chok ewe Alluk, a tumunu ekkewe Chon Israel seni ekkewe foffor me lamalam mi ppwor me limengau an ekkewe muu unukkur. (Tuteronomi 18:9-13; Kalesia 3:23) Pwal och, ewe Alluk a atufichi an Chon Israel miritiiti pwe ir chon tipis mi osupwangen omusamus me amanau. (Kalesia 3:19) Ewe kokkot fan iten asor a pwaralo ewe lamoten ewe moon kepich me a awora eu lios mi esinna ewe Messaia mi enlet. (Ipru 10:1, 11, 12) Iwe, Jiowa a pwarata an pwung ren ewe Alluk, nge a chuen ekkieki ifa ussun epwe kku manauen aramas me ar amanau.
Chokkewe Mi Pwung Me Ren Kot
12 Pokiten ewe Alluk Jiowa a awora mi pwung lon mettoch meinisin, ekkewe Chon Israel repwe tongeni uoch mwen mesen Kot ika ra alleasochisi. Moses a achchema ngeni ekkewe Chon Israel lupwen repwele tolong lon ewe Fonu Mi Pwonetiu: “Are aipwe tumwunuochu le aleasochisi ekei alluk meinisin me fan mesen ewe Samol mi Lapalap ach we Kot usun a alluk ngenikem, am aipwe pwung ren.” (Tuteronomi 6:25) Pwal och, Jiowa a fen pwon: “Iei mine oupwe fokun apwonueta ai kewe alluk me pwuung, pun are eman aramas epwe aleasochisiir, epwe manau. Ngang ewe Samol mi Lapalap.”—Lifitikos 18:5; Rom 10:5.
13 A mmen alolilen pwe ewe muun Israel ese “aleasochisi ekei alluk meinisin me fan mesen ewe Samol mi Lapalap,” ina popun rese angei ekkewe feioch Kot a pwoneer. Rese tongeni apwonueta an Kot kewe alluk meinisin pokiten an Kot Alluk mi unusoch nge ir rese unusoch. Weween pwe Kot ese pwung are mi ngau? Aapwi. Paul a makkei: “Iwe, meeta sipwe apasa, mi wor och ese pung ren Kot? Apwi, esap ina!” (Rom 9:14) Sia silei pwe mei wor aramas, mwen me mwirin a kawor ewe Alluk, nge ir mi pwung me ren Kot inaamwo ika ir rese unusoch me ra tipis. Ikkeei iten ekkoch ekkena aramas mi niueiti Kot, Noa, Eperiam, Jop, Reap, me Taniel. (Keneses 7:1; 15:6; Hiop 1:1; Isikiel 14:14; Jemes 2:25) Iwe, iei ewe kapas eis: Ifa ussun emon epwe tongeni pwung me ren Kot?
14 Lupwen ewe Paipel a apasa pwe emon mi “pwung,” ese wewe ngeni pwe esor tipisin are a unusoch. Nge, a wewe ngeni pwe emon a apwonueta wiisan ngeni Kot me aramas. Ren chok awewe, ewe Paipel a eita ngeni Noa “eman chon pwung” me “i chok a foforoch lein pilon kana” pokiten “a fori meinisin mine Kot a alluk ngeni.” (Keneses 6:9, 22; Malakai 3:18) Sekaraia me Elisapet, semen me inen Jon Papatais, “ir me ruemon mi pung mwen mesen Kot; ra fefetal lon ekkewe alluk meinisin, o pwal lon pungen ewe Samol, o rese mo mwalilo.” (Luk 1:6) Ewe Paipel a pwal eita ngeni Kornilios, emon esap Chon Israel mi wiiseni ewe wiisen sounfiu lon Italy, “emon mwan mi pung, mi niuokusiti Kot.”—Fofor 10:22.
15 Pwal och, pwung mi nonnom lon aramas a wesewesen riri ngeni minne a nonnom lon letipan—an luku me kilisou me tong fan iten Jiowa me an kewe pwon—nge esap chok an emon foffori met Kot a kutta seni. Ewe Paipel a apasa pwe Eperiem “a luku ewe Samol mi Lapalap o kuna pwung me ren Kot pokiten an lukuluk.” (Keneses 15:6) Eperiem ese chok luku pwe mei wor Kot nge a pwal luku an pwon ussun ewe “mwirimwir.” (Keneses 3:15; 12:2; 15:5; 22:18) Pokiten ena esin luku me foffor mi tipeeu ngeni luku, Jiowa mi tongeni chiechi me efeiochu Eperiem me ekkewe ekkoch aramas mi tuppwol inaamwo ika rese unusoch.—Kol Fel 36:10; Rom 4:20-22.
16 Iwe, pwung lon aramas a alongolong won luku lon an Jises asorun moon kepich. Paul a makkei ussun ekkewe Chon Kraist lon ewe aewin senturi: “Repwe kuna pung ren an we chen, usun chok och liffang, ren ewe ngaselo mi nom lon Kraist Jises.” (Rom 3:24) Paul a kapas ussun chokkewe mi kefilita pwe repwe chienen Kraist le alemwir lon Muun we lon lang. Nge an Jises asor mi awora ewe moon kepich a pwal suuk ngeni fite milion aramas ren ar tufichin uoch mwen Kot. Ewe aposel Jon a kuna lon eu langepwi “eu mwich mi fakkun lapalap, esor emon mi tongeni alleani iteiter, . . . ra ukkuta mwen ewe leenien motun king, o mwen mesen ewe Lam, ra ufouf mangaku pwechepwech mi langattam.” Ekkewe uf mangaku pwechepwech mi langattam ra liosueta ar limelimoch me pwung mwen Kot pokiten ra fen “sopuni o apwechepwechalo ufer mi langattam ren chaan ewe Lam.”—Pwarata 7:9, 14.
Pwapwaesini Lon An Jiowa Pwung
17 Inaamwo ika an Jiowa tongeikich ren kaworen Noun we, Jises Kraist pwe aramas repwe tongeni uoch mwen i nge, feiochun esap pukun tori aramas. Epwe lamot pwe emon epwe eani lukuluk lon ewe moon kepich, atipeeufengenni manauan ren letipen Kot, fangolo manauan ngeni Jiowa, me papataiselo. Mwirin, a lamot an emon kukkutta pwung, pwal ekkewe ekkoch lapalap lon pekin ngun. Paul a pesei ngeni Timoti, emon Chon Kraist mi papatais me mi apilukulukun manau lon lang: “Kopwe achocho ngeni minne mi pung, o ewe manau mi fich ngeni Kot; kopwe pwal achocho ngeni luku, me tong, me likiitu, me umoumoch.” (1 Timoti 6:11; 2 Timoti 2:22) Jises a pwal menlapei ewe lamoten ach akkangang lupwen a apasa: “Oupwe kuttafichi lom an mu o an pung.” Eli sia angang weires le kukkutta ekkewe feioch seni an Kot Muu, nge sia pwal angang weires le kukkutta an Jiowa alen pwung?—Mattu 6:33.
18 Pwungun pwe ese mecheres ach kukkutta pwung. A iei ussun pokiten oukich meinisin sise unusoch me a mecheres ach sipwe fori minne ese pwung. (Aisea 64:6) Pwal och, ekkewe aramas ra pwelifeilikich rese saani an Jiowa alen pwung. Nonnomuch a ussun chok nonnomun Lot, emon a nonnom lon ewe telinimw mi ngau itan Sotom. Ewe aposel Piter a awewei ewe popun Jiowa a tumunu Lot seni ewe feiengau epwe feito. Piter a apasa: “Pun atewe mi pung a kuna riaffou lon ngunun we mi pung ren ar kewe fofor mi ingau a kuna o rong, ran me ran, lupwen a nonnom leir.” (2 Piter 2:7, 8) Iwe, epwe och ika emon me emon leich epwe kapas eis: ‘Ua tipeeu lon letipei ngeni ekkewe foffor mi limengau sia kukkuna unukkuch? Ua meefi pwe a chok ekis ngau ekkewe minen apwapwa me urumot mi mwanesol aramas ra fokkun efich? Are ua riaffou ussun chok Lot ren ekkena fofforingau?’
19 Lon ekkeei ran mi efeiengau me osukosuk, ach pwapwaesini an Jiowa pwung epwe wato kinamwe me tumun. Ewe kapas eis: “SAMOL, io epwe siamu lon om we im mangaku, io epwe nonnom won om we chukuchukuta mi fel?” King Tafit a polueni: “Ekkena ir mi fefetal lon minne mi enlet, o forata minne mi pung.” (Kol Fel 15:1, 2) Ren ach kukkutta me pwapwaesini an Kot pwung, sipwe tongeni amwochu ach ririoch ngeni me sipwe sopweilo le kuna an chen me alillis. Iwe, sipwe menemenoch, me manauach epwe auchea me kinamwe. An Kot we Kapas a apasa: “Eman mi eani pwung me kirikiroch epwe manauatam, epwe kuna pwung me iteuoch.” (An Salomon Fos 21:21) Pwal och, ach achocho ren ukuukun ach tufich le fori minne mi wenechar me pwung lon ach angang meinisin epwe wewe ngeni chiechi ngeni aramas mi apwapwa me epwe amurinnoolo manauach—lon mettoch mi weneiti minne mi pwung me mwaal me lon pekin ngun. Ewe soumak kol mi fel a apasa: “Ra feioch ir mi akamwochu ekkewe allukun pung, ir mi fori minne mi pung fansoun meinisin.”—Kol Fel 106:3.
[Footnotes]
a Ika en mi mochen alleani titchikin masouen ewe Allukun Moses, nengeni ewe poraus itelapan “Some Features of the Law Covenant,” lon ewe puk Insight on the Scriptures, volume 2, pekin taropwe 214-20, forien Chon Pwarata Jiowa.
Kopwe Tongeni Awewei?
• Met ena pwung?
• Ifa ussun amanau mi riri ngeni an Kot pwung?
• Ifa longolongun an aramas kukkuna pwung me ren Kot?
• Ifa ussun sipwe tongeni pwapwaesini an Kot pwung?
2. Met a fokkun lamot ika aramas repwe feioch?
3. Io mi fich ngeni kaworen ewe alluk mi murinno mi efeiochu aramas meinisin, me met popun?
4. Met weween ewe kapas “pwung”?
5. Awewei met ewe Paipel a apasa ussun pwung.
6. Met Paul a apasa ussun ekkoch Chon Jus mi lukulukummang lon ranin we, me met popun?
7. Ifa ussun a pwalo an Jiowa pwung?
8, 9. Ifa ussun ewe Alluk a pwaralo an Kot pwung?
10. Met meefien chokkewe mi tongei Jiowa ussun an kewe alluk?
11. Ifa ussun ewe Alluk a wiliiti ewe “chon emmweni tori Kraist”?
12. Met ekkewe Chon Israel ra tongeni angei ika ra alleasochisi ewe Alluk?
13. Ese pwung an Jiowa kutta seni noun kewe aramas ar repwe alleasochisi ewe Alluk mi pwung? Awewei mwo.
14. Met weween alon ewe Paipel lupwen a apasa pwe aramas mi “pwung”?
15. Pwung a riri ngeni met?
16. Luku lon ewe moon kepich a uwani met?
17. Ikkefa ekkewe mettoch sipwe fori ren ach kutta minne mi pwung?
18. (a) Pwata ese mecheres ach sipwe kutta minne mi pwung? (b) Met sipwe tongeni kaeo seni met Lot a fori?
19. Ikkefa ekkewe feioch repwe torikich ika sia pwapwaesini an Kot pwung?
[Pictures on page 11]
King Tafit a pwarata an saani an Kot kewe alluk seni lon letipan
[Pictures on page 12]
Noa, Eperiam, Sekaraia me Elisapet, me Kornilios ir aramas mi pwung me ren Kot. En mi silei pwata?