Noun Jiowa Kewe Chon Angang Mi Pwapwa
“Ra pwapwa ir mi silei pwe ra osupwang lon pekin ngun.”—MATTU 5:3, NW.
NOUN Jiowa kewe aramas ra fokkun aucheaani ar pwapwa. Ewe soumak kol mi fel Tafit a esilei: “Ekkewe aramas mi ani SAMOL ar Kot repwe pwapwa!” (Kol Fel 144:15) Weween pwapwa, pwe sia meefi menemenoch. Ewe pwapwa mi lap seni meinisin—ewe pwapwa a tori alollolun nonnomuch—a feito seni ach silei pwe Jiowa a efeiochukich. (An Salomon Fos 10:22) Ena esin pwapwa a pwalo ren ach chiechioch me Semach lon lang me ach foffori minne letipan. (Kol Fel 112:1; 119:1, 2) Iwe, Jises a eiteitatiu tiu popun sia tongeni pwapwa. Ach atittina ekkeei popun fan iten pwapwa are feioch, lon ei lesen me lon ewe lesen mwirin, epwe alisata ach miritiiti ukuukun ewe pwapwa a tongeni nom rech ika sia angang fan tuppwol ngeni Jiowa “ewe Kot mi pwapwa.”—1 Timoti 1:11, NW.
Sia Silei Ach Osupwang Lon Pekin Ngun
2 Lon 31 C.E., Jises a eani eu me lein ekkewe afalafal mi kon itefoulo seni meinisin. Aramas ra kan eita ngeni ei afalafal ewe Afalafal Won Ewe Chuuk pokiten Jises a afalafal seni won eu chuuk unukkun ewe Noomun Kalili. Alon ewe Kapas Allim Mattu a makkei: “Lupwen [Jises] a kuna ekkewe aramas, a feita won ewe chukuchukuta. Iwe, a mottiu, o mwirin, noun chon kaeo ra feilo ren. Iwe, a suuki auan o a afalafaler, a apasa: ‘Ra pwapwa ir mi silei pwe ra osupwang lon pekin ngun, pun nour ewe muun lang.’ ” Iei weween eu me eu kapas lon fosun Krik: “Pwapwa ekkewe mi woungau ngeni ngun,” are “Pwapwa ekkewe aramas mi tingormau fan iten ewe ngun.” (Mattu 5:1-3, Kingdom Interlinear; footnote)
3 Lon an we afalafal won ewe chuuk, Jises a affata pwe emon epwe pwapwa ika a silei pwe a osupwang lon pekin ngun. Chon Kraist mi tipetekison ra silei pwe ir chon tipis, me ra tingormau ngeni Jiowa fan iten omusamusen ar kewe tipis fan alillisin an Jises asor, ewe moon kepichilo. (1 Jon 1:9) Ina ussun ra kuna kinamween letip me pwapwa enlet. “Mi feioch [pwapwa, NW] emon are an fofor ingau a fen musulo, are an tipis a fen pwoluelo.”—Kol Fel 32:1; 119:165.
4 Sileen ach kewe osupwang lon pekin ngun a amwokutukich le akkalleaani ewe Paipel. A amwokutukich le angei unusen ewe feioch seni ewe mongo lon pekin ngun mi kawor lon ewe fansoun a fich ngeni, ren ewe “chon angang mi tuppwel o tipatchem,” me a amwokutukich le fiffiti ekkewe mwich mi kawor fan iten chon Kraist. (Mattu 24:45; Kol Fel 1:1, 2; 119:111; Ipru 10:25) Tong fan iten chon oruch a alisata ach weweiti pwe aramas ra pwal osupwang lon pekin ngun me a amwokutukich le afalafala me asukula ewe kapas allim ussun ewe Muu fan tinikken. (Mark 13:10; Rom 1:14-16) Lupwen sia aiti ngeni aramas ekkewe poraus mi enlet lon Paipel, sia pwapwa. (Fofor 20:20, 35) Ach pwapwa a lapalapalo lupwen sia ekkekieki won ewe apilukuluk mi amwarar ewe Muu a wato. Fan iten ewe “mwich kisikis,” ekkewe chon Kraist mi kepit, apilukulukun ewe Muu a wewe ngeni manau esemuch lon lang me wiiser lon an Kraist we Muu. (Luk 12:32; 1 Korint 15:50, 54) Fan iten “ekkewe ekkoch siip,” a wewe ngeni manau esemuch lon eu paratis won fonufan fan nemenemen ewe Muun lang.—Jon 10:16; Kol Fel 37:11; Mattu 25:34, 46.
Ifa Ussun Ir Mi Letipeta Repwe Pwapwa
5 Neman a ussun ita pwe ekkeei kapas ra ufengen. Jises a apasa: “Ra feioch [pwapwa, NW] ir mi lolilen [letipeta, NW], pun repwe kuna aururun letiper.” (Mattu 5:4) Ifa ussun emon a tongeni letipeta me pwapwa lon eu chok fansoun? Ren ach sipwe weweiti weween an Jises poraus, a lamot ach silei met sokkun letipeta Jises a fos ussun. Ewe chon kaeo Jemes a awewei pwe sipwe lolilen are letipeta pokiten kich chon tipis. A makkei: “Ami chon tipis, oupwe limeti poumi; o ami chon tipemwaramwar, oupwe alimalima letipemi. Oupwe eriaffoukemi o lolilen o kechiu. Oupwe siwili ami takir ngeni lolilen.” (Jemes 4:8-10) Chokkewe mi wesewesen choutiu pokiten ir chon tipis, ra kuna aururun letiper lupwen ra silei pwe ar kewe tipis mi tongeni muselo ika ra eani lukuluk won an Kraist we asor, ewe moon kepichilo, me pwarata pwe ra fen aier ren ar foffori letipen Jiowa. (Jon 3:16; 2 Korint 7:9, 10) Iei ussun repwe tongeni chiechioch me Jiowa me apilukuluk ngeni manau esemuch atun repwe angang me mwareiti i feilfeilo. Ina eu mettoch a wato pwapwa mi alollon lon letiper.—Rom 4:7, 8.
6 An Jises poraus a pwal weneiti chokkewe mi letipeta pokiten lapalapen ei fonufan mi ngau. Jises a apasa pwe ewe oesini lon Aisea 61:1, 2 a weneiti i: “Iwe, Ngunun Kot ewe Samol mi Lapalap a nonnom woi, pun a awisaei pwe upwe aronga ngeni chon mwelele pworausen manau. A tinieito pwe upwe achipa chon luketatakis, . . . Iwe upwe achipa meinisin mi letipeta.” Ena wiisen Jises a pwal weneiti ekkewe chon Kraist mi kepit mi chuen nonnom won fonufan mi fori ena angang ren alillis seni chiechier, ekkewe “ekkoch siip.” Ir meinisin ra fiti ewe angangen esissina eu esissin won chamwen “chokewe mi letipeta o kechu ren ekewe fofor mi anioput ra fis lon [Jerusalem mi rikilo, a liosueta Kirisentom].” (Isikiel 9:4) Ewe “kapas allim ussun ewe mu” a aururu ekkena aramas mi letipeta me lolilen. (Mattu 24:14) Ra pwapwa lupwen ra silei pwe ekiselo chok an Setan otot mi ngau epwe siwil ngeni an Jiowa fonufan sefo mi pwung.
Pwapwa Ir Mi Mosonoson
7 Jises a sopweilo an Afalafal Won Ewe Chuuk ren an apasa: “Ra feioch [pwapwa, NW], ir mi mosonoson, pun repwe fonueni fonufan.” (Mattu 5:5) Fan ekkoch aramas ra eani ekiek pwe mosonoson a pwaralo pwe emon mi apwangapwang. Iwe nge, esap ina ussun. Iei met emon sou kaeo Paipel a apasa ussun ewe kapas a chiyaku ngeni “mosonoson”: “Ewe lapalap mi auchea seni meinisin ren ekkan mwan mi [mosonoson], pwe atewe a unusen nemeni manauan. Ese wewe ngeni apwangapwang me wiliwilikkis, tong fan iten mettoch meinisin, are falafalelo. A wewe ngeni pochokkul sia unusen nemeni.” Jises a apasa: “Ngang mi mosonoson me tipetekison.” (Mattu 11:29) Iwe nge, Jises a pwora le fiu fan iten ekkewe popun alongolongun alluk mi pwung.—Mattu 21:12, 13; 23:13-33.
8 Iwe, mosonoson a riri ngeni ach nemeni meefiach me fofforuch kewe. Paul a apachalong mosonoson me nemenem won meefiach lupwen a makkei porausen “ewe uwan Ngun.” (Kalesia 5:22, 23) Sia amaaraata mosonoson ren alillis seni ngun mi fel. Mosonoson eu lapalapen chon Kraist mi efisata kinamwe lefiler me chon lukun me lefiler me chon ewe mwichefel. Paul a makkei: “Oupwe pwilitalong womi umoumoch, kirokiroch, tipetekison, mosonoson, o songomang. Oupwe songomangfengen lefilemi o omusamusfengen, are emon a tipi ngeni emon. Usun chok ach Samol a fen omusakemi, ami oupwe pwal omusamusfengen.”—Kolose 3:12, 13.
9 Iwe nge, mosonoson ese chok weneiti ach chiechi ngeni aramas. Ren ach pwisin anomukich fan an Jiowa pwungun nemenem, sia pwarata pwe sia mosonoson. Jises Kraist ewe leenien appiru mi lamot. Lupwen a nonnom won fonufan a pwaralo mosonoson me a unusen anomu pwisin i fan letipen seman. (Jon 5:19, 30) Jises a akkomw le alemwiri ewe fonufan pun i a seikita Sou Nemenemen fonufan. (Kol Fel 2:6-8; Taniel 7:13, 14) Mei wor 144,000 “chienen Kraist le alemwir,” ra filita seni fonufan ren ar repwe “wisen samoluni fonufan.” (Rom 8:17; Pwarata 5:9, 10; 14:1, 3, 4; Taniel 7:27) Kraist me chiechian kewe repwe nemeni fite, fite milion aramas mi mosonoson ussun chok siip. Ei oesini mi pwapwa epwe pwonueta won ekkena aramas: “Nge ir mi mosonoson repwele fonueni ewe fonu, o repwe pwapwaesini chommongun ar pisek [chommongun kinamwe, NW].”—Kol Fel 37:11; Mattu 25:33, 34, 46.
Ra Pwapwa Ir Mi Echik Ngeni Minne Mi Pwung
10 Iei mwo pwal eu popun fan iten pwapwa Jises a fos ussun won ena chuuk lon Kalili: “Ra feioch, ir mi echik me kaka ngeni minne mi pung, pun repwe mot.” (Mattu 5:6) Jiowa a isetiu ewe aukuuk fan iten pwung. Iwe, chokkewe mi echik me kaka ngeni pwung ra ussun ita echik me kaka ngeni an Kot emmwen. Ra fokkun meefi pwe ir chon tipis me rese unusoch me ra mochen uoch mwen mesen Kot. A ifa me watteen ar pwapwa lupwen ra kaeo lon an Kot we Kapas pwe ika ra aier me tingor omusamus ren alillisin an Jises asor, repwe tongeni uoch fan pwung mwen mesen Kot!—Fofor 2:38; 10:43; 13:38, 39; Rom 5:19.
11 Jises a apasa pwe repwe pwapwa pokiten repwe “mot.” (Mattu 5:6) Chon Kraist mi kepit mi filita le “samoluni fonufan” ren Jises lon lang ra iteni aramas mi pwung fan iten manau. (Rom 5:1, 9, 16-18) Jiowa a mwuuti ir me ra wiliiti noun kewe lon pekin ngun. Ra wiliiti chon alemwir fengen me Jises, me ra seikita king me samol fel lon ewe Muun lang.—Jon 3:3; 1 Piter 2:9.
12 Chiechien ekkewe mi kepit resaamwo iteni aramas mi pwung fan iten manau. Iwe nge, me ren Jiowa, ir aramas mi pwung pokiten ar lukuluk won chchaan Jises. (Jemes 2:22-25; Pwarata 7:9, 10) Pokiten ir chiechien Jiowa, ir aramas mi pwung me ra tongeni kuna manau seni “ewe riaffou mi lapalap.” (Pwarata 7:14) Ar kaka ngeni pwung epwe unusen wesilo lupwen ra wiliiti chon ewe fonufan sefo “ikewe pung epwe nom ie,” fan ewe “lang sefo.”—2 Piter 3:13; Kol Fel 37:29.
Pwapwa Ir Mi Umoumoch
13 Jises a sopweilo an Afalafal Won Ewe Chuuk ren an apasa: “Ra feioch, ir mi umoumoch, pun repwe kuna umoumoch.” (Mattu 5:7) Lon eu imwen kapwung, emon sou kapwung a umoumoch ika ese apwungu ewe chon tipis ren unusen liwinin an tipis mi mumuta me ren alluk. Iwe nge, lon ewe Paipel, ekkewe kapas mi chiyaku ngeni “umoumoch” ra kan weneiti pwaraloon kirokiroch are tong mi angasalo emon mi osupwang. Ina popun aramas mi umoumoch ra kan pwaralo ar umoumoch ren foffor. Liosun pwaraloon umoumoch ngeni emon mi osupwang, a kawor ren an Jises kapas awewe ussun ewe re Sameria.—Luk 10:29-37.
14 Ren ach sipwe meefi ewe pwapwa a tori aramas mi umoumoch, sipwe alisi aramas fan kirokiroch. (Kalesia 6:10) Jises a tongei ekkewe aramas a kuneer. “A kuna eu pwin aramas mi chommong, o a fakkun tongei ir, pun ra usun chok siip esor chon maser. Iwe, a popueta afalafaler chommong mettoch.” (Mark 6:34) Jises a silei pwe aramas ra kon osupwangen alillis lon pekin ngun lap seni pwal och sokkun alillis. Sia pwal tongeni pwaralo pwe kich aramas mi tong me umoumoch ren ach awora minne aramas ra osupwang ren lap seni meinisin—ewe “kapas allim usun ewe mu.” (Mattu 24:14) Sia pwal tongeni awora alillis lon pekin aion ngeni chienach chon Kraist mi chinnap, mi masen, me mi ma seniir puluwer lupwen ra osupwang me sia tongeni “auruuru aramas mi chouchou.” (1 Tesalonika 5:14, NW; An Salomon Fos 12:25; Jemes 1:27) Sipwe pwapwa lupwen sia fori ina ussun me pokiten ach foffori ena, Jiowa epwe umoumoch ngenikich.—Fofor 20:35; Jemes 2:13.
Limoch Lon Letip Me Kinamwe
15 Iei met Jises a era ussun ekkewe awonuen me afisuen popun fan iten pwapwa: “Ra feioch, ir mi limelimoch letiper, pun repwe kuna Kot. Ra feioch, ir mi chon efisata kinamwe, pun repwe eiten ngenir noun Kot.’ ” (Mattu 5:8, 9) Letip mi limelimoch ese chok limoch lon ekiek me foffor nge a pwal limoch lon pekin ngun me a unusen tongei Jiowa. (1 Kronika 28:9; Kol Fel 86:11) Aramas mi kinamwe ra kinamwefengen me chiener kewe chon luku me chon orur kewe ika a tufich ngeniir. (Rom 12:17-21) Ra “kukkuta kinamwe, o tapwelo mwirin.”—1 Piter 3:11.
16 Ngeni chokkewe mi kinamwe me limoch lon letiper, a wor ewe pwon pwe epwe “eiten ngenir noun Kot” me “repwe kuna Kot.” Chon Kraist mi kepit ra up seni ngun me Jiowa a mwuutiir. A ussun ita pwe ir “noun Kot” lupwen ra chuen nom won fonufan. (Rom 8:14-17) Lupwen ra manausefal me ra nonnom ren Kraist lon lang, repwe angang mwen Jiowa me repwe wesewesen kuna i.—1 Jon 3:1, 2; Pwarata 4:9-11.
17 Ekkewe “ekkoch siip” mi kinamwe ra angang ngeni Jiowa fan ewe Chon Masen Siip Mi Murinno, Kraist Jises. Jises a wiliiti ‘Semer Tori Feilfeilo.’ (Jon 10:14, 16; Aisea 9:6, NW) Jiowa epwe mwuuti meinisin mi pworacho ngeni ewe sossot mwirin an Kraist Nemenem Ren Engerou Ier. Repwe wiliiti noun kewe won fonufan me “repwe eti noun Kot kewe lon ewe ngas mi ling.” (Rom 8:21; Pwarata 20:7, 9) Lupwen ra ekieki ussun ena poraus, ra eiten ngeni Jiowa Semer, pun ra fen fangolo manauer ngeni, me I popunlapen manauer. (Aisea 64:8) Ussun chok Jop me Moses, ra “kuna Kot” ren mesen ar luku. (Hiop 42:5; Ipru 11:27) Ren ‘mesen letiper’ pwal ren sile mi enlet ussun Kot, ra miritiiti lapalapen Jiowa kewe mi amwarar me ra achocho le appiru i ren ar foffori letipan.—Efisus 1:18; Rom 1:19, 20; 3 Jon 11.
18 Sia fen kaeo pwe ekkewe aramas mi silei pwe ra osupwang lon pekin ngun, ekkewe mi letipeta, ekkewe mi mosonoson, ekkewe mi echik me kaka ngeni pwung, ekkewe aramas mi umoumoch, ekkewe mi limelimoch lon letiper, me ekkewe mi efisata kinamwe ra kuna pwapwa mi enlet lon ar angang ngeni Jiowa. Iwe nge, ena esin aramas mei wor chon koputer me ra tongeni kuna riaffou mwaal. Weween pwe epwe pout seniir ar pwapwa? Ina ewe kapas eis epwe polu lon ewe lesen mwirin ei.
Enniwili Ewe Poraus
• Menni pwapwa a tori aramas mi silei pwe ra osupwang lon pekin ngun?
• Ifa ussun aramas mi letipeta ra kuna auruuruun letiper?
• Ifa ussun sia tongeni pwaralo pwe sia mosonoson?
• Met popun sipwe umoumoch, limelimoch lon letipach, me kinamwe?
[Ekkewe kapas eis fan iten ewe lesen]
1. Ifa weween pwapwa mi enlet, me met ena pwapwa a pwari ngenikich?
2. Ineet Jises a fos ussun pwapwa, me met a apasa akkom?
3. Ifa ussun tipetekison a alisata pwapwa?
4. (a) Ifa ussun sia tongeni pwaralo pwe sia silei watteen ach osupwang me an aramas osupwang lon pekin ngun? (b) Met a alapalo ach pwapwa lupwen sia silei pwe sia osupwang lon pekin ngun?
5. (a) Met weween ewe poraus “ir mi lolilen” are letipeta? (b) Ifa ussun aramas mi letipeta repwe kuna auruuruun letiper?
6. Met popun ekkoch ra letipeta, me ifa ussun ra kuna auruur?
7. Ewe kapas “mosonoson” ese wewe ngeni met?
8. Mosonoson a riri ngeni met, me met popun a mmen watte lamoten ei lapalap lon ach chiechi ngeni aramas?
9. (a) Pwata mosonoson ese chok weneiti ach chiechi ngeni aramas? (b) Ifa ussun ir mi mosonoson repwe “fonueni ewe fonufan?
10. Ifa ussun aramas mi ‘echik me kaka ngeni pwung’ repwe motulo?
11, 12. (a) Ifa ussun chon Kraist mi kepit repwe iteni aramas mi pwung? (b) Ifa ussun an chiechien ekkewe mi kepit kaka ngeni pwung epwe wesilo?
13, 14. Met sokkun foffor repwe pwaralo pwe kich aramas mi umoumoch, me ifa ach feioch?
15. Ifa ussun sia tongeni kinamwe me limelimoch lon letipach?
16, 17. (a) Met popun aramas mi kepit ra iteni “noun Kot,” me ifa ussun ra “kuna Kot”? (b) Ifa ussun ekkewe “ekkoch siip” ra “kuna Kot”? (c) Ifa ussun me ineet ekkewe “ekkoch siip” repwe wesewesen wiliiti “noun Kot” kewe?
18. Me ren ekkewe fisu popun fan iten pwapwa sia fen kaeo, io kewe ra kuna pwapwa enlet ikenai?
[Lios lon pekin taropwe 8]
“Ra pwapwa ir mi silei pwe ra osupwang lon pekin ngun”
[Lios lon pekin taropwe 8]
“Ra pwapwa ir mi umoumoch”
[Lios lon pekin taropwe 8]
“Ra pwapwa ir mi echik me kaka ngeni pwung”