Armaketon Än Kot Maun Le Asopwalo Maun Meinisin
“Ra ekieki pwe a fokkun ngaü ar repwe nielo aramas; ina minne, lon ekiekiir nge maun a fokkun annou me rese weweiti ika pwata a fis, pun lon fosun fönüer, ese wor eü kapas mi wewe ngeni maun.” —PWORAUSEN EKKEWE CHON INUIT SENI EWE FÖNÜ GREENLAND ME REN EMÖN RE NORWAY ITAN FRIDTJOF NANSEN LON 1888.
IÖN esap pwapwa le nonnom lein eü mwichen aramas ikewe ie ra “nnou me rese weweiti” maun ie? Itä iön esap äneänei eü otot ikewe ie ese wor ewe kapas maun pun rese mammaun? A fokkun weires sipwe lükü pwe epwe tongeni wor ena sokkun otot, äkkäeüin ika sia alonga ach äpilükülük woon aramas pwe repwe wisen aworato.
Iwe nge, lon oesinien Aisea we, Kot pwisin a pwonei pwe epwe wesewesen apwönüetä ena otot: “Repwe amani nöür ketilas o awili ngeni pisekin tuw pwül, nge wokur siles repwe awili ngeni naifen otot. Ekewe mwü resap chüen maunfengen, resap pwal chüen kaiö maun.”—Aisea 2:4.
Ren an epwe pwönütä ena pwon, epwe fis eü siwil watte pun woon fönüfan, mei wor 20 million nöün sounfiu mi akkangang me 20 som maun ra fiffis iei. Nge esap itä ämäirü ngenikich pwe ewe Kot mi fokkun lapalap, Jiowa, epwe tongeni angolong lon mwökütükütün aramas. Än Jiowa föri ena epwe muchulo lon met ewe Paipel a eita ngeni Armaketon.—Pwäratä 16:14, 16.
Inaamwo ika aramas ra nöünöü ewe kapas “Armaketon” lon ekkewe ier mi chök kkanoto pwe epwe esissillatä eü maun woon kensi pakutang epwe kküü unusen fönüfan, nge eü puken aweween fos a äkkäeüin aweweei ewe fos iei ussun: “Ewe leeni ikewe ie epwe fis eü watteen me amuchüloon maun lefilen öch me ngaü.” Iwe, kapas eis, öch epwe tongeni akkufu ngaü, are, ena sokkun maun eü chök än aramas anchang?
Sipwe fokkun lükülük pwe ewe Paipel a ekkenniwili an kapas ussun sopwoloon föfföringaü. Ewe sou köl a oesini: “Ekewe chon tipis repwe rosola seni won fanüfan, nge ekewe aramasangau repwe mochola.” (Kölfel 104:35) Ewe puken Än Salomon Fos a apasa: “Pun ekewe chon pwüng repwe fanüeni ewe fanü, pwal ekewe aramas mi wenechar repwe nonom lon. Nge ekewe aramasangau repwe kärila seni ewe fanü, pwal chokewe resap allükülük repwe üttütä seni me lon, usun irä ra üttütä seni pwül.”—Än Salomon Fos 2:21, 22.
Ewe Paipel a pwal affata pwe ekkewe mi ngaü resap tipemecheres le fangetä ar nemenem; ina popun, a lamot epwe fis eü amuchüloon maun pwe Kot epwe amoielo meinisin minne mi ngaü, pachelong ngaüen maun. (Kölfel 2:2) A fokkun lamot ewe it Armaketon ewe Paipel a nöünöü fän iten ei maun mi sokkolo watteen.
Ekkewe Maun loom Ra Fis Arap Ngeni Mekito
Ewe kapas “Armaketon” a wewe ngeni “Chukun Mekito.” Lon uruwo, chommong maun ra fis lon ewe telinimwen loom itan Mekito, fitifengen me ewe lemoolun Jesreel, nge lon eü me eü ekkena maun, eü pekin a unusen akkufu ewe eü pekin. Emön sou käeö uruwo itan Eric H. Cline lon ewe puk The Battles of Armageddon (Ekkewe Maunen Armaketon) a makkei: “Lon uruwo, ekkewe maun mi fiffis lon Mekito me ewe lemoolun chuuk itan Jesreel ra kküü nonnomun manauen aramas meinisin.”
Pokiten leenian na mi lamot lon pekin maun, a kon chommong maun ra fis lon Mekito me ewe lemool ünükkün lon ekkewe 4,000 ier ra lo. Emön sou käeö uruwo a älleäni, iwe, a fis 34 maun ikewe ie!
Ese mwääl, ewe kapas “Armaketon” a liosutiu ren met a fis lon uruwoon Mekito me leenian na mi aüchea lon pekin maun. Inaamwo ika ena kapas a pwä fän eü chök lon ewe Paipel, nge äweween lon ewe puken Pwäratä a fokkun ffatöch pwe Armaketon epwe kküü iteitan mönümanau meinisin woon fönüfan.
Armaketon Me Ren ewe Paipel
Inaamwo ika a ffat iö a win lon ewe maun a fis arap ngeni Mekito, nge ese wor eü me leir a awesalo föfföringaü. Ese wor eü maun a fis ikewe ie fän iten minne mi öch epwe unusen akkufu minne mi ngaü. Pwüngün, pwe ena sokkun maun epwe chök popu seni Kot. Fän eü, Jises a apasa, “Esor emon mi murinno, pwe ewe chok emon, iei i Kot.” (Luk 18:19) Ina minne, ewe Paipel a titchiki pwe Armaketon, ina än Kot maun.
Lon ewe Paipel, ewe puken Pwäratä a apasa pwe “ekkewe king won unusen fonufan” repwe amwichafengenni iir “ngeni maun lon ewe ran mi lap, ranin Kot mi Lapalap.” (Pwäratä 16:14) Ewe oesini a pwal erä: “Iwe, ra amwichafengenni ir lon ewe leeni itan Armaketon lon kapasen Ipru.” (Pwäratä 16:16) Mwirin, Pwäratä a aweweei pwe “ekkewe kingen fonufan, eti nour kewe sounfiu” repwe “mwichfengen pwe repwe maun ngeni atewe mi momot won ewe ors, o pwal ngeni noun kewe sounfiu.” (Pwäratä 19:19) Ei chon wawa oris ese esissillatä emön lükün chök Jises Kraist.—1 Timoti 6:14, 15; Pwäratä 19:11, 12, 16.
Met sia weweiti seni ekkeei wokisin? Sia weweiti pwe Armaketon, ina ewe maun lefilen Kot me ekkewe aramas mi älleäsolap. Pwata Jiowa me Nöün we Jises repwe eäni ena sokkun maun? Ren eü popun, Armaketon epwe “atai ekkewe chon atailo fonufan.” (Pwäratä 11:18) Pwal och, epwe wato eü otot mi kinamwe, “usun an [Kot] we pwon, sia witiwiti . . eü fonufan sefo, ikewe pung epwe nonnom ie.”—2 Piter 3:13.
Sipwe Wesewesen Lükü pwe Armaketon Epwe Fis
Pekin iö sipwe peni lon ei maun? Lap ngenikich sia mwittir ekieki pwe kich sia peni minne mi mürinnö. Nge ifa ussun sipwe tongeni silei? Ewe soufos Sefanaia a pesekich: “Oupwe föri minne a pwüng o atekisonakemi.” (Sefanaia 2:3) Ewe aposel Paul a apasa pwe letipen Kot pwe “aramas meinisin repwe küna manau, repwe pwal silei ewe let.”—1 Timoti 2:4.
Iei ewe äeüin mettoch sipwe föri fän iten amanau, sipwe käeö ewe enlet ussun Jiowa me an we kokkot pwe epwe amoielo föfföringaü seni fönüfan. Ewe oruuen mettoch, sipwe föfföri minne mi pwüng, iwe, epwe aworato än Kot feiöch me tümün.
Ika sia föri ekkeei kinikin mi lamot, sisap niuokkus le wikkiti Armaketon, ewe maun epwe wesewesen asopwalo än aramas kewe maun. Atun epwe wes ena maun, aramas ekis meinisin repwe ekieki pwe maun mi fokkun annou me rese fokkun weweiti ika pwata a fis. “Resap pwal chüen kaiö maun.”—Aisea 2:4.
[Sasing lón pekin taropwe 5]
Atun Armaketon epwe wes, aramas ekis meinisin repwe ekieki pwe maun mi fokkun annou me rese weweiti ika pwata a fis