14 Ka teie juures elav muulane valmistagu paasaohver Jehoovale.+ Ta tehku seda paasapüha määruste ja korra järgi.+ Üks ja sama määrus kehtigu teil nii muulasele kui ka iisraellasele.””+

16 Rutt aga vastas: „Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja sinust lahkuksin, sest kuhu lähed sina, sinna lähen ka mina, ja kus veedad öö sina, seal veedan öö ka mina. Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal.+

15 Siis läks ta kogu oma saatjaskonnaga tagasi jumalamehe juurde,+ astus tema ette ja teatas: „Nüüd ma tean, et maa peal pole Jumalat mujal kui ainult Iisraelis!+ Palun võta vastu oma sulase kingitus!”

32 Aga kui võõramaalane, kes ei ole su Iisraeli rahva hulgast, kuid kes tuleb kaugelt maalt sinu suure nime,+ vägeva käe ja väljasirutatud käsivarre pärast, tuleb ja palvetab selle koja poole,+ 33 siis kuula taevast, oma elupaigast, ning tee kõike, mida see võõramaalane sinult palub, et kõik maa rahvad saaksid teada sinu nime,+ kardaksid sind nagu su Iisraeli rahvas ja saaksid teada, et sinu nimi on pandud sellele kojale, mille ma olen ehitanud.

27 Seepeale ta läks ning nägi seal ühte Etioopia õukonnaametnikku*, etiooplaste kuningannale, kandakele,* alluvat võimukandjat, kes vastutas kogu tema vara eest. See oli käinud Jeruusalemmas Jumalat kummardamas.+