39 Läinud veidi maad edasi, langes ta põlvili, kummardas maani ja palvetas:+ „Mu isa, kui võimalik, siis mingu see karikas*+ minust mööda. Ometi ärgu sündigu mitte minu, vaid sinu tahtmine.”+

42 „Isa, kui see on sinu tahe, siis võta see karikas minult ära. Siiski ärgu sündigu mitte minu, vaid sinu tahtmine.”+

38 sest ma ei ole tulnud taevast alla,+ et teha enda tahtmist, vaid selle tahtmist, kes on mu läkitanud.+

7 Kristus esitas maa peal elades valju hüüdmise ja pisaratega anumisi ja palveid+ sellele, kes võis teda surmast päästa, ja teda võeti kuulda tema jumalakartuse pärast.