162. laul

„Kuuluta sõna”!

(2. Timoteosele 4:2)

1. „Sõna kuuluta,” nii saime

volituse Loojalt me.

Aeg on antud nüüd,

mil võime kuuletuda temale.

„Sõna kuuluta,” ta käsib.

Alandlikke õpeta.

Ära karda, ära väsi,

kuuluta sa kogu maal.

2. „Sõna kuuluta” ning jaga,

olles valmis vastama igale,

kes teada tahab lootusest,

mis leidnud sa.

„Sõna kuuluta”, kui näib ka —

aeg ei ole kohane.

Seda volitust nüüd täida,

looda sa Jehoovale.

3. „Sõna kuuluta” ning aita,

et kõik kuuleks — tähtis see!

Kiirelt kurjus kasvab aina,

selle lõpp nüüd läheneb.

„Sõna kuuluta”, too pääste

endale ja teistele.

„Sõna kuuluta”, sest ausse

Looja nimi seatakse.