KAANETEEMA | MIKS OLLA AUS?
Kas ausus on moest läinud?
Hitoshi töötas Jaapanis ühe personaliotsingufirma raamatupidamisosakonnas. Kui ta koos oma ülemusega finantsaruannet üle vaatas, käskis see tal aruande andmeid võltsida. Hitoshi selgitas, et oma südametunnistuse pärast ei saa ta tööd ebaausalt teha. Selle tulemusel ähvardas ülemus ta vallandada ja lõpuks ta kaotaski oma töö.
Järgmiste kuudega Hitoshi lootus uut tööd leida muudkui kahanes. Ühel tööintervjuul mainis Hitoshi, et ta ei taha teha tööl midagi ebaausat. Intervjueerija kostis selle peale: „Sul on mingi kummaline mõtteviis!” Hitoshi pereliikmed ja sõbrad õhutasid teda pidama kinni oma otsusest tegutseda alati ausalt, aga Hitoshis endas tekkisid kahtlused. Ta ütles: „Mõtlesin, et kas usu pärast ausaks jääda oli ikka hea mõte.”
Hitoshi lugu on järjekordne meeldetuletus sellest, et mitte igaüks ei hinda ausust. Mõned võivad seda koguni puuduseks pidada, seda eriti äriringkondades. „Mind ümbritsevad ebaausad inimesed,” ütles üks naistööline Lõuna-Aafrika Vabariigist. „Mõnikord on surve massiga kaasa minna väga suur.”
Üks tänapäeval iseäranis laialtlevinud ebaaususe vorme on valetamine. Massachusettsi Amhersti ülikooli psühholoog Robert Feldman järeldas oma paari aasta taguses uurimuses, et ligi 60 protsenti täiskasvanuist valetab kümneminutilise vestluse jooksul vähemalt korra. „See oli päris üllatav tulemus,” ütles Feldman. „Me ei arvanud, et valetamine on niivõrd igapäevane.” Kas pole kummaline, et kuigi enamik inimesi ei salli, et neile valetatakse, on valetamine siiski üks levinumaid kombeid maailmas?
Miks on valetamine, varastamine ja teised ebaaususe vormid tänapäeval nii tavapärased? Kuidas mõjutab ebaausus ühiskonda tervikuna? Ja veelgi olulisem küsimus: kuidas me ise saame sellist ebaausust vältida?