23. õppetund

Hääletugevus ja pausid

1., 2. Miks me peame piisavalt valjusti rääkima?

¹ Kui teised sind vabalt ei kuule, läheb sinu sõnade väärtus kaduma. Kui sa aga räägid liiga kõvasti, võib see kuulajaid ärritada ja juhtida nende tähelepanu eemale headest mõtetest, mis sa oled ette valmistanud. Seda, et meil on vaja kanda hoolt küllaldase hääletugevuse eest, võib näha paljudes kuningriigisaalides, kus koosolekutel tagumistes ridades istujad sageli ei kuule neid, kes esimestes ridades kommentaare teevad. Ka ei räägi laval kõneleja vahel küllalt kõvasti, mistõttu tal ei õnnestu oma kuulajaskonda innustada. Põlluteenistuses olles kohtame inimesi, kes halvasti kuulevad, ning inimeste kodus ja ka väljas rääkides peame ületama müra. Kõik see näitab, et me peame õigele hääletugevusele hoolsat tähelepanu pöörama.

² Piisavalt valjusti, et see oleks hästi kuulda: Otsustades, kui valjusti rääkida, on kõige parem esmalt uurida küsimust: kas hääl oli piisavalt tugev? See tähendab, kas sind oli kuulda viimases reas, ilma et see oleks ees istujatele liiga vali olnud? Selle uurimisest peaks algajale õpilasele küllalt olema, kuid edasijõudnud peaksid pürgima meisterlikkusele ka järgmistes aspektides. Kooli ülevaataja peaks otsustama, millises ulatuses igale õpilasele selle kõneomaduse kohta nõu anda.

3.—10. Millised asjaolud aitavad meil kindlaks määrata seda, kui valjusti me peaksime rääkima?

³ Olukorrale kohandatud hääletugevus: Kõneleja peab võtma arvesse mitmesuguseid olukordi, milles ta räägib. See laiendab ta vahetegemisvõimet, teeb teda paindlikumaks ning võimaldab tal hõlpsamini kuulajaskonnani jõuda ja nende huvi ülal hoida.

⁴ Tingimused erinevad saalide ja kuulajaskonna suuruse osas. Et olla olukorra peremees, pead sa kontrollima oma hääletugevust. Kuningriigisaalis on vaja kõnelda valjema häälega kui vasthuvitatu korteris. Kui aga kuulajaskond koosneb väiksest grupist saali esiosas, nagu näiteks põlluteenistuskoosoleku puhul, on tarvis rääkida vaiksemalt kui täissaalis teenistuskoosolekul.

⁵ Kuid ka need tingimused pole püsivad. Nii saalis sees kui ka sellest väljas võib tekkida ootamatult müra. Auto möödasõit, läheduses sõitev rong, valjud loomade häälitsused, laste nutt, hilinejad — kõik see nõuab sinult hääletugevuse muutmist. Kui sellisele mürale tähelepanu ei pöörata ja seda oma hääle tugevusega tasa ei tehta, jääb midagi, võib-olla isegi tähtis punkt, kuulmata.

⁶ Paljudel kogudustel on helivõimendusseadmed. Kui nende kasutamisel ei olda küllalt hoolikas ja hääle tugevus kõigub suuresti valju ja vaikse vahel, siis võib-olla on vaja õpilasele nõu anda, sest ta ei arvestanud neid tingimusi. (Vaata 13. õppetundi mikrofonide kasutamisest.)

⁷ Mõnikord võib kõnelejal lihtsalt tema hääle eripära tõttu õige hääletugevuse omandamine raske olla. Kui sinul on selline probleem, et su hääl lihtsalt ei kanna, siis kooli ülevaataja võtab nõu andmisel seda arvesse. Ta võib soovitada teatud harjutusi või harjutuste kompleksi, mis aitab sul häält arendada ja tugevdada. Hääle eripära kohta antakse aga nõu eraldi ja sinu hääletugevuse vaatlusel seda ei rõhutata.

⁸ Iga kõne puhul ei saa kõiki võimalikke olukordi hinnata. Nõu peaks antama parajasti ettekantava kõne kohta, mitte aga iga olukorra kohta, mis võiks esile tulla. Kui aga paistab olevat vajalik, võib kooli ülevaataja õpilast hoiatada võimalike raskuste eest, millesse ta võib eriolukordades sattuda, kuigi ettekantud kõne eest sai õpilane kiita ja nõuandelehele hinde „H”.

⁹ Kuidas saab õpilane kindlaks teha, kas tema hääletugevus on küllaldane? Üheks parimaks baromeetriks on kuulajaskonna reaktsioon. Kogenud kõneleja jälgib oma sissejuhatuse ajal saali lõpus istujaid, ja nende näoilme ja üldise hoiaku järgi võib ta kindlaks teha, kas nad kuulevad teda hästi. Vastavalt sellele võib ta oma hääletugevust muuta. Kord saali „tunnetuse” juba omandanud, ei ole tal enam raskusi.

¹⁰ Veel üks võimalus on jälgida sama programmi teisi kõnelejaid. Kas neid on hästi kuulda? Kui valjusti nad räägivad? Kohanda oma hääletugevus vastavalt sellele.

11., 12. Miks on tähtis, et sinu hääletugevus vastaks materjalile?

¹¹ Materjaliga sobiv hääletugevus: Hääletugevuse arutluse seda aspekti ei tohi segi ajada modulatsiooniga. Siinkohal me oleme huvitatud vaid hääletugevuse kohandamisest just arutletavale materjalile. Näiteks Pühakirjast hukkamõistva sõnumi ettelugemisel on õpilase hääletugevus teistsugune kui siis, kui ta loeb nõuannet vendadevahelise armastuse kohta. Võrdle samuti Jesaja 36. peatüki 11. salmi 12. ja 13. salmiga ning pööra tähelepanu sellele, kui erinevalt neid mõtteid tõenäoliselt väljendati. Kuigi hääletugevus peab olema materjalile kohandatud, ei tohi sellega kunagi liialdada.

¹² Et otsustada, kui kõvasti tuleb rääkida, analüüsi hoolega oma kõne materjali ja eesmärki. Kui sa soovid oma kuulajaskonna mõtteviisi muuta, siis ära peleta neid liialt tugeva häälega eemale. Kui sa aga soovid neid ergutada elavale tegevusele, siis võid ehk rääkida valjemini. Kui materjal nõuab jõulisust, siis ära nõrgenda seda, rääkides liialt vaikselt.

13.—16. Selgita, milline väärtus on pausidel.

¹³ Kõne esitamisel on õigel kohal peetud pausid peaaegu niisama tähtsad kui piisav hääletugevus. Ilma nendeta võib kergesti juhtuda nii, et sinu väljendustest ei saada aru ja peamised punktid, mis peaksid kuulajaskonnale meelde jääma, ei avalda püsivat mõju. Pausid annavad sulle kindluse ja tasakaalu, aitavad paremini hingamist reguleerida ning kõne rasketes osades rahulikkust säilitada. Pausid tõendavad kuulajaskonnale, et sa oled olukorra peremees, et sa pole ülemäära närviline, et sa arvestad kuulajaskonnaga ning et sul on öelda midagi, mida neil on sinu meelest tarvis kuulda ja meelde jätta.

¹⁴ Algaja kõneleja peaks võimalikult kiiresti omandama oskuse mõjusaid pause teha. Kõigepealt pead sa olema veendunud, et see, mida sa tahad öelda, on tähtis ja sa tahad, et see meelde jäetaks. Last korralekutsuv ema ütleb vahel enne märkuste tegemist midagi, mis äratab lapse tähelepanu. Ta ei räägi sõnagi enne, kui laps talle täit tähelepanu ei pööra. Alles siis ütleb ta seda, mis tal meeles mõlgub. Ta tahab olla kindel, et laps ei ignoreeri tema juttu, vaid jätab selle meelde.

¹⁵ Mõned inimesed ei tee kunagi pause, isegi igapäevases kõnes mitte. Kui ka sinul on selline probleem, siis pead sa seda kõneomadust arendama, et sa muutuksid põlluteenistuses tõhusamaks. Seal me räägime vestluse vormis. Pauside tegemine nõnda, et korterivaldaja sind ei katkestaks, vaid kuulaks ja ootaks, eeldab õiget liiki pause. Kuid vilumus ning oskus pause teha on tähtis ja kasulik nii inimestega vesteldes kui ka laval olles.

¹⁶ Mõnes kõnes on õigete pauside tegemisega tõsiseid raskusi sellepärast, et kasutatakse liiga palju materjali. Hoidu sellest. Jäta aega pausideks; need on väga olulised.

17.—21. Selgita pauside tähtsust kirjavahemärkide kohal.

¹⁷ Pausid kirjavahemärkide kohal: Pause tehakse kirjavahemärkide kohal lihtsalt mõtteselguse pärast; et eraldada seotud mõtted; et tuua välja sõnaühendid, osalaused, lauselõpud ja lõigud. Sageli võib selliseid muudatusi rõhutada hääle kõrguse ja kiiruse muutmisega, kuid pausidki on kõnelemisel tõhusad suulised kirjavahemärgid. Ja samuti nagu komad ja semikoolonid on lauseosade eraldamisel eri tähendusega, peaksid ka pausid vastavalt nende kasutamisele olema erinevad.

¹⁸ Vales kohas tehtud pausid võivad lause mõtte täiesti teiseks muuta. Selle näiteks on Jeesuse sõnad Luuka 23:43 (NW): „Tõesti ma ütlen sulle täna, minuga sa oled Paradiisis.” Kui koma või paus oleks asetatud sõnade „sulle” ja „täna” vahele, oleks selle tulemuseks täiesti teine mõte, nagu seda tunnistab selle kirjakoha tuntud valetõlgendus. Õigete mõtete edasiandmiseks on õiged pausid niisiis hädavajalikud.

¹⁹ Õpi improviseeritud kõnes suuliselt kirjavahemärke väljendama selle abil, et jälgid lugemisel kõiki kirjapandud märke. Ainsaks kirjavahemärgiks, mida lugemisel võib vahel ignoreerida, on koma. Tihti jääb endal valida, kas mingi koma puhul teha paus või mitte. Kuid kindlasti võta arvesse semikooloneid, punkte, jutumärke ja ka taandridu.

²⁰ Käsikirja või mingi piibliosa lugemisel võid leida, et on kasulik teha sinna märke. Kohta, kus on tarvis teha lühike paus (võib-olla vaid viivitus), tõmba sõnaühendite vahele väike vertikaaljoon; kaks joont või „X” tähistavad pikemat pausi.

²¹ Kui sa ettelugemist harjutades leiad, et mõned laused tekitavad raskusi ja sa teed korduvalt ebaõiges kohas pause, siis võid kõik sõnaühendi moodustavad sõnad omavahel pliiatsijoonega siduda. Hiljem, lugemisel, ära tee pausi ega viivitust enne, kui oled seotud sõnade reas viimaseni jõudnud. Nii teevad paljud kogenud kõnelejad.

22.—24. Miks on vaja uutele mõtetele üleminekul paus teha?

²² Pausid üleminekul ühelt mõttelt teisele: Ühelt peamiselt punktilt teisele üleminekul annab paus kuulajaskonnale võimaluse järele mõtelda. Lisaks sellele väldime niiviisi arusaamatusi. See võimaldab mõtetel järele jõuda, suuna muutust tunnetada ja uue esitatava mõtte arengut jälgida. Paus mõtete üleminekul on kõnelejale niisama tähtis kui autojuhile sõidu aeglustamine pöörde tegemiseks.

²³ Improviseeritud kõne puhul peab materjal olema jaotatud kõneplaanis nii, et peamiste punktide vahel oleks võimalik pausi teha. Sel ei tarvitse ettekande terviklikkust või seostatust rikkuda, kuid mõtted peavad olema nii hästi üles ehitatud, et sa võid teatud mõtte kulminatsioonipunkti viia, peatuda ja seejärel uuele mõttele üle minna. Kui tarvis, võid sa sellised kulminatsioonipunktid ja üleminekud isegi kõneplaanis meeldetuletuseks ära märkida.

²⁴ Mõtete üleminekul on pausid tavaliselt pikemad kui kirjavahemärkide kohal; siiski ei tohiks kõnes liiga pikki pause pidada, et esitus loiuks ei muutuks. Pealegi jätaksid need kunstliku mulje.

25.—28. Selgita, kuidas pauside kasutamine aitab meil mingit punkti rõhutada ja ka häirivate olukordadega toime tulla?

²⁵ Pausid rõhutamiseks: Rõhutamiseks peetud paus on tavaliselt pingepaus. Ta kutsub esile ootuse või annab kuulajaskonnale võimaluse järele mõelda.

²⁶ Paus tähtsa punkti ees kutsub esile ootuse. Paus selle järel võimaldab mõttel täies tähenduses meelde kinnituda. Need kaks pauside kasutamise viisi pole ühesugused, seepärast pead sa otsustama, kumb on antud juhtumil kohasem või kas tuleks kasutada mõlemat.

²⁷ Rõhutavate pauside arvu peaks piirama ja neid peaks kasutama ainult kõige tähtsamate mõtteavalduste puhul, muidu läheb nende väärtus kaduma.

²⁸ Olukorrast tingitud pausid: Mõnikord tuleb kõnelejal vahelesegamise tõttu momendiks peatuda. Kui häiring pole eriti tõsine, nii et sa võid tugevama häälega jätkata, siis on see muidugi kõige parem. Kui aga häiring on nii tõsine, et see võib kõne esitamist täielikult segada, siis pead sa tegema pausi. Niisugusel juhul hindab kuulajaskond sinu tähelepanelikkust. Pealegi ei kuula nad sel juhul nagunii, sest ajutise vahelesegamise tõttu on nende tähelepanu kõrvale juhitud. Seepärast kasuta kindlasti pausi tõhusalt, et kuulajaskond saaks täit kasu kõigest heast, mis sa neile teatada tahad.