MATTEUSE EVANGEELIUM
19. peatüki kommentaarid
üle Jordani Juudamaa piirialadele. Võib tõlkida ka „Juudamaaga piirnevale alale teisel pool Jordanit”. Ilmselt mõeldakse Peread, Jordani jõest ida poole jäävat ala, eriti seda osa Pereast, mis piirnes Juudamaaga. Jeesus naasis Galileasse alles pärast oma ülesäratamist. (Vt lisa A7 kaarti 5.)
hoiab ühte. Vastav kreeka verb tähendab sõna-sõnalt „kokku liimima; tugevasti kokku siduma; klammerduma”. Siin kasutatakse seda ülekantud tähenduses, et näidata, kui tugev on mehe ja naise vaheline side.
üks. Sõna-sõnalt „üks liha”, võib tõlkida ka „üks ihu” või „üks inimene”. Vastav kreeka väljend on otsetõlge tekstis 1Mo 2:24 olevast heebrea väljendist. Sellega luuakse pilt kõige lähedasemast sidemest kahe inimese vahel. Sellega ei mõelda üksnes seksuaalsuhteid, vaid seda, et kahest inimesest saavad truud ja lahutamatud kaaslased. Niisuguse liidu lõhkumine tooks kannatusi mõlemale poolele.
lahutustunnistuse. Nõudes lahutust kaaluvalt mehelt ametliku dokumendi koostamist ning tõenäoliselt ka rahva vanematega nõupidamist, andis Moosese seadus talle aega sellise tõsise otsuse üle järele mõelda. Selle seadusesätte mõte oli ilmselt ennetada rutakaid lahutusi ning pakkuda naistele õiguslikku kaitset. (5Mo 24:1.) Kuid Jeesuse päeviks olid usujuhid teinud lahutuse saamise väga kergeks. Esimesel sajandil elanud ajaloolane Josephus, kes oli ka ise lahutatud variser, mainis, et lahutus on lubatud „ükskõik mis põhjusel (ja meestel leidub selleks palju põhjusi)”. (Vt Mt 5:31 kommentaari.)
kes lahutab naise endast. Vt Mr 10:12 kommentaari.
hooruse. Kr porneía. (Vt Mt 5:32 kommentaari ja „Sõnaseletusi”.)
kohitsetuid. Sõna-sõnalt „eunuhhe”. Siin nii sõna otseses mõttes kui ka ülekantud tähenduses. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Eunuhh”.)
on ise ennast kohitsenud. Võib tõlkida ka „on otsustanud elada nii, nagu nad oleksid kohitsetud”. Siin ei räägita kohitsemisest sõna otseses mõttes, vaid otsusest jääda vallaliseks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Eunuhh”.)
On üksainus, kes on hea. St on üksainus, kes otsustab, mis on hea – Jumal. Nende sõnadega tunnustab Jeesus, et Jehooval on ainsana õigus määrata, mis on hea ja mis halb. Ja selle on Jumal lasknud piiblisse kirja panna. (Mr 10:18; Lu 18:19.)
ligimest. Vt Mt 22:39 kommentaari.
Jeesus kostis. Jeesus nägi selle noore mehe siirust ja tundis tema vastu armastust. (Mr 10:21.) Jeesus ilmselt mõistis, et jüngriks saamiseks peab see mees olema ennastohverdavam, sest ta ütles: „Müü oma vara ja anna raha vaestele.” Peetrus ja teised said öelda, et nad olid oma vara maha jätnud ja järgnenud Jeesusele, aga sellele mehele oli varandus tähtsam. (Mt 4:20, 22; Lu 18:23, 28.)
täiuslik. Vastav kreeka sõna tähendab „täielik”, „terviklik” või ka „veatu” võimukandja seatud normide järgi. (Vt Mt 5:48 kommentaari.) Siin mõeldakse, et ainelise vara tõttu ei olnud mehe jumalateenimine täielik. (Lu 8:14.)
Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.
kaamelil on kergem minna läbi nõelasilma. Jeesus kasutab mõtte ilmestamiseks hüperbooli. Just nagu kaamelil on võimatu minna läbi nõelasilma, on rikkal võimatu saada Jumala kuningriiki, kui ta peab rikkust tähtsamaks kui oma suhteid Jehoovaga. Jeesus ei mõelnud, et ükski jõukas inimene ei pääse Jumala kuningriiki, sest ta lausus veel: „Jumalale on kõik võimalik.” (Mt 19:26.)
uueksloomise. Võib tõlkida ka „taasloomise”, „uuendamise”. Kreeka sõna palingenesía koosneb sõnadest pálin (jälle, uuesti, taas) ja génesis (sünd; teke). Muistne juudi kirjamees Philon kasutas seda sõna veeuputusjärgse taastamise kohta. Juudi ajaloolane Josephus kasutas seda pagendusjärgse Iisraeli ülesehitamise kohta. Siin tähendab see aega, mil Kristus ja tema kaasvalitsejad uuendavad maa, nii et see saab taas täiuslikuks, nagu see oli enne inimeste patustamist.
Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.
mõistate kohut. See on kooskõlas teiste kirjakohtadega, mis näitavad, et Kristuse kaasvalitsejad mõistavad koos temaga kohut. (1Ko 6:2; Ilm 20:4.) See kombinatsioon pole ebatavaline, sest piiblis on mainitud valitsejaid, kes mõistsid kohut, ja kohtumõistjaid, kes valitsesid. Väljend „kohut mõistma” võib käia ka valitsemise kohta. (Koh 2:18; 10:2; Ob 21.)
sajakordselt. Mõnes käsikirjas on öeldud „palju kordi rohkem”. (Vrd Mr 10:30; Lu 18:30.)
pärib. Vt Mt 25:34 kommentaari.