MARKUSE EVANGEELIUM
9. peatüki kommentaarid
kõrgele mäele. See võis olla Hermoni mägi Filippuse Kaisarea lähedal. (Mr 8:27; vt Mt 16:13 kommentaari.) Hermoni tipp ulatub 2814 m üle merepinna. Jeesuse muutmine võis aset leida mõnel selle mäe kaljunukil. (Vt lisa B10.)
Ta muudeti. Vt Mt 17:2 kommentaari.
Rabi. Sõna-sõnalt „minu suur [isand]” (tuleb heebrea sõnast rav, mis tähendab „suur”). Rabi tähendas igapäevakeeles õpetajat. (Joh 1:38.)
hääl. Teine kolmest evangeeliumites kirjapandud juhtumist, kui Jehoova räägib inimestega otse. (Vt Mr 1:11 ja Joh 12:28 kommentaari.)
Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.
kõnevõimetuks tegev vaim. Sõna-sõnalt „keeletu vaim”. St kuri vaim ehk deemon, kes oli võtnud poisilt kõnevõime.
krambihoo. Selles olukorras põhjustas deemon krampe, mis sarnanesid langetõve krampidega. Siiski ei anna piibel mõista, nagu oleks langetõbi, samuti kurtus ja kõnevõimetus, tavaliselt deemonite põhjustatud. (Vrd Mr 9:17, 25.) Tekstis Mt 4:24 on eraldi nimetatud deemonitest vaevatuid ja langetõbiseid, mis näitab, et tegemist oli erinevate nähtustega. (Vt Mt 4:24 kommentaari.)
kõnevõimetuks ja kurdiks tegev vaim. Sõna-sõnalt „keeletu ja kurt vaim”. St kuri vaim ehk deemon, kes oli võtnud poisilt kõne- ja kuulmisvõime.
palve abil. Mõnes käsikirjas „palve ja paastumise abil”. Vanimad ja usaldusväärseimad käsikirjad paastumist ei maini. Ilmselt lisasid selle sõna paastumist propageerivad ümberkirjutajad. Nad lisasid paastumise mõtte ka mitmesse teise kohta. (Vt Mt 17:21 kommentaari.)
paneb patustama. Vastav kreeka verb on skandalízo ja see tähendab kellegi komistama panemist. Seda sõna kasutatakse piibli kreekakeelses osas piltlikus tähenduses. Siin salmis mõeldakse sellega mistahes mõttes komistuskiviks saamist kellelegi, kes soovib Jeesuse järel käia või temasse uskuda. Inimene võib kellegi teise tõttu komistada ehk patustada sellega, et rikub mõnd Jumala moraaliseadust, kaotab usu või hakkab uskuma valeõpetusi. (Vt Mt 18:7 kommentaari.) Väljend neist väikestest käib Jeesuse jüngrite kohta, kes on maailma silmis väikesed ehk tühised, kuid Jumalale väga kallid.
veskikivi. Vt Mt 18:6 kommentaari.
paneb sind pattu tegema. Võib tõlkida ka „sind patule ahvatleb”. Vastav kreeka verb on skandalízo. (Vt Mt 18:7 kommentaari.)
raiu see ära. Jeesus kasutas siin hüperbooli. Ta mõtles, et inimene peaks olema valmis loobuma isegi millestki nii kallist nagu käsi, jalg või silm, et mitte pattu teha. Ta ei soovitanud enesevigastamist ega andnud mõista, et jäse või silm võiks kellegi üle valitseda. (Mr 9:45, 47.) Jeesus tahtis öelda, et kiusatuse korral tuleks käituda nii, nagu seda kehaliiget polekski, millega patustada. (Vrd Kol 3:5.) Inimene peaks kõrvaldama oma elust kõik, mis võiks takistada tal elu saada.
Gehenna. Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”.
Mõnes käsikirjas on siin sõnad „kus vaglad ei sure ja tuli ei kustu”, aga neid ei ole vanades tunnustatud käsikirjades. Samasugune väljend on salmis 48, kus selle õigsuses ei kahelda. Võib arvata, et ümberkirjutajad lisasid selle väljendi salmi 48 eeskujul ka salmidesse 44 ja 46. (Vt lisa A3.)
paneb sind pattu tegema. Vt Mr 9:43 kommentaari.
Gehenna. Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”.
Vt Mr 9:44 kommentaari.
paneb sind pattu tegema. Vt Mr 9:43 kommentaari.
Gehenna. Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi.”
kus. Viitab Gehennale, mida mainitakse eelmises salmis. Nagu näitab Mt 5:22 kommentaar, oli Jeesuse ajaks Hinnomi orust (millest on tuletatud nimi Gehenna) saanud prügi põletamise paik. Öeldes, et seal vaglad ei sure ja tuli ei kustu, viitas Jeesus ilmselt prohvetiennustusele salmis Jes 66:24. See ennustus ei kirjelda inimeste piinamist, vaid räägib, mis juhtub nende inimeste laipadega, kes mässavad Jehoova vastu. Selle, milleni tuli ei ulatunud, hävitasid ussid ehk vaglad. Jeesuse sõnadest võib järeldada, et Jumala hukkamõist toob täieliku hävingu, mitte piinamise.
Selliseid inimesi peab tulega soolatama. Võib tõlkida ka „igaüht peab tulega soolatama”. Seda kõnekujundit saab mõista kahte moodi. 1) Kui see on jätkuks salmidele Mr 9:43–48, seostub see Gehenna hävitava tulega. Jeesus võis viidata Soodomale ja Gomorrale, mille muistne asupaik oli Surnumere (Soolamere) lähedal ning mille peale Jumal lasi „väävlit ja tuld sadada”. (1Mo 19:24.) Sel juhul tähendab see salm, et igaüht, kelle käed, jalad või silmad panevad teda ennast või kedagi teist pattu tegema, soolatakse Gehenna tulega ehk hävitatakse igaveseks. 2) Kui aga Jeesus ütles, et tulega soolatama peab igaüht, kellest ta rääkis salmis Mr 9:50, mõtles ta oma järelkäijate töötlemist tulega, mis on neile kasulik ja soodustab rahu. See tähendaks, et kõiki Jeesuse jüngreid puhastatakse Jehoova sõnaga, mis põletab ära igasuguse vale ja eksituse, ning tagakiusamise ja katsumustega, mis panevad proovile nende ustavuse ja pühendumuse ning muudavad need omadused veelgi ehedamaks. (Jer 20:8, 9; 23:29; 1Pe 1:6, 7; 4:12, 13.) Jeesus võis silmas pidada ka mõlemat mõtet korraga.
Sool. Soola kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka säilitamiseks. (Vt Mt 5:13 kommentaari.)
kaotab soolasuse. Võib tõlkida ka „kaotab oma toime”. Jeesuse päevil hangiti soola sageli Surnumerest ja see oli segunenud muude mineraalidega. Kui puhas sool eemaldati, jäi järele maitsetu ja kasutu aine.
Olgu teil soola enestes. Ilmselt mõtles Jeesus, et kristlases peaks olema piltlikku soola, mis teeks tema sõnad ja teod maitsekaks, hoolivaks ja lahkeks ning aitaks säilitada teiste elu. Paulus kasutab soola näidet samalaadselt salmis Kol 4:6. Võib-olla mõlkus Jeesusel mõttes apostlite vaidlus selle üle, kes neist on suurem. Kui inimeses on „soola”, on tema sõnad kergemini vastuvõetavad ning aitavad seega pidada omavahel rahu.