LUUKA EVANGEELIUM
4. peatüki kommentaarid
vaim juhtis ta. Vastega „vaim” tõlgitud kreeka sõna on pneúma ning sellega mõeldakse siin püha vaimu, st Jumala tegutsevat jõudu, mis võib mõjutada inimest toimima kooskõlas Jumala tahtega. (Mr 1:12; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaim”.)
Kurat. Vt Mt 4:1 kommentaari.
Inimese elu ei sõltu üksnes leivast. Võib tõlkida ka „Inimene ei ela üksnes leivast”. Jeesus tsiteerib siin piibliteksti 5Mo 8:3. Luukas paneb selle tsitaadi kirja lühemalt kui Matteus. Mõnes varases käsikirjas ja tõlkes aga lõpetatakse see tsitaat sõnadega „vaid igast sõnast, mida Jumal ütleb”, et Luuka kirjakoht sarnaneks paralleeltekstiga Mt 4:4. Kuid varasemad käsikirjad toetavad lühemat versiooni. Väärib siiski märkimist, et mitmes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (mida lisas C tähistatakse lühenditega J7, 8, 10, 14, 15, 17), kus on kasutatud pikemat versiooni, on seal ka tetragramm. Seda fraasi võiks tõlkida järgmiselt: „vaid kõigest, mis lähtub Jehoova suust”.
Kurat viis ta ühte kõrgesse paika. Paralleeltekst Mt 4:8 täpsustab, et Kurat viis Jeesuse „erakordselt kõrgele mäele”. Luukas paneb sündmused kirja teises järjekorras kui Matteus, aga paistab, et Matteuse järjekord on õige. (Mt 4:1–11.) Tundub loogiline, et kahel esimesel korral ründas Saatan Jeesust salakavalalt („Kui sa oled Jumala poeg ...”) ning alles seejärel otse, püüdes panna teda rikkuma kümnest käsust esimest. (2Mo 20:2, 3.) Samuti on loogiline järeldada, et Jeesus ütles sõnad „Mine minema, Saatan!” pärast Saatana kolmandat ehk viimast katset teda kiusatusse viia. (Mt 4:10.) Lisaks on õpetlased märkinud, et tekstis Mt 4:5 kasutab Matteus kreeka sõna, mille vasteks on „seejärel”. See võib osutada sellele, et Matteus pani sündmuste ajalisele järjestusele rohkem rõhku. Luukas kirjutas küll loogilises, aga mitte tingimata kronoloogilises järjekorras. (Vt Lu 1:3 kommentaari.)
näitas talle. Vt Mt 4:8 kommentaari.
kuningriike. Vt Mt 4:8 kommentaari.
korra kummardad. Vt Mt 4:9 kommentaari.
Jehoovat. Kirjakohas 5Mo 6:13, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)
templi katuserinnatisele. Vt Mt 4:5 kommentaari.
Jehoovat. Kirjakohas 5Mo 6:16, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)
sünagoogides. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sünagoog”.
nagu tal hingamispäeval tavaks oli. Pole tõendeid selle kohta, et enne Babüloonia vangipõlve oleksid juudid hingamispäeval sünagoogi kogunenud. Ent selline komme kujunes arvatavasti välja Esra ja Nehemja päevil. Ka Jeesus pidas sellest tavast kinni. Juba varajases nooruses käis ta koos perega Naatsareti sünagoogis. Kristlased hakkasid samuti järgima samasugust kommet jumalateenimiseks kokku tulla.
tõusis püsti, et pühakirja ette lugeda. Õpetlased on märkinud, et see on teadaolevalt varaseim kirjeldus sünagoogiteenistusest. Juudi pärimuse järgi algas teenistus tavaliselt sellega, et inimesed sisenesid hoonesse ja esitasid omaette palve. Pärast seda loeti peast ette tekstid 4Mo 15:37–41; 5Mo 6:4–9; 11:13–21. Seejärel esitati ühispalveid ja loeti vastavalt kavale ette mõni pentateuhi osa. Tekstis Ap 15:21 öeldakse, et 1. sajandil loeti Moosese raamatuid ette igal hingamispäeval. Järgmine osa teenistusest oli prohvetiraamatute lugemine, samuti toodi loetud osast välja õpetlik iva. Sellest räägib ilmselt ka Lu 4:16. Lugeja seisis tavaliselt püsti ja võib-olla sai ta ise valida, millist prohvetiraamatu osa lugeda. (Vt Ap 13:15 kommentaari.)
prohvet Jesaja rullraamat. Üks Jesaja raamatu Surnumere kirjarull koosneb 17 üksteise külge kinnitatud pärgamendilehest, nii et see on 7,3 m pikk ja sellel on 54 veergu. Naatsareti sünagoogis olev rullraamat võis olla umbes sama pikk. Kuna 1. sajandil polnud peatüki- ega salminumbreid, pidi Jeesus ilma nende abita leidma üles lõigu, mida ta lugeda tahtis. Fakt, et ta otsis välja koha, kus need prohvetlikud sõnad kirjas olid, näitab seda, et ta tundis Jumala sõna väga hästi.
Jehoova. Kirjakohas Jes 61:1, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)
ta on võidnud. Luukas tsiteerib siin Jesaja ennustust Septuagintast, kus esineb kreeka väljend tähendusega „ta on võidnud”. Jeesus aga luges seda ennustust heebreakeelsest tekstist (Jes 61:1, 2), kus verbi tähendusega „võidma” on kasutatud koos Jumala nimega, mis esineb nelja heebrea konsonandina (translitereeritult JHVH). Mitmes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (mida lisas C tähistatakse lühenditega J7, 8, 10, 14, 15) on selles salmis kasutatud Jumala nime ja see tekst kõlab: „Jehoova on võidnud”.
kuulutama vabastust vangistatuile. Jeesus tsiteerib siin Jesaja ennustust, mida mõned juudid võtsid sõna-sõnalt. (Jes 61:1.) Jeesuse teenistuse eesmärgiks aga oli vabastada inimesed patu köidikuist. Jesaja ennustus on ilmselt vihje vabastusaastale, mis toimus iga 50 aasta järel ja mil kuulutati vabastust kogu maal. (3Mo 25:8–12.) Jeesus seostas selle ennustuse oma teenistusega.
Jehoova. Kirjakohas Jes 61:2, kust see tsitaat on võetud, esineb heebreakeelses algtekstis Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)
Jehoova soosingu aastat. Võib tõlkida ka „Jehoovale meelepärast aastat”. Jeesus tsiteerib siin teksti Jes 61:1, 2 ja ütleb, et see käib tema kohta. Sellega ta näitab, et tema teenistusega algas „Jehoova soosingu aasta” ehk ajajärk, mil Jehoova osutab inimestele soosingut. Jeesus lõpetas lugemise enne, kui tekstis mainiti „Jumala kättemaksu päeva”, mis on võrdlemisi lühike. Ilmselt tegi ta seda selleks, et pöörata tähelepanu Jumala kättemaksu päevast märksa pikemale ajale, soosinguaastale, mil Jumal teeb head neile, kes temalt päästet otsivad. (Lu 19:9, 10; Joh 12:47.)
ja võttis istet. Sellega andis Jeesus mõista, et kavatseb rääkima hakata. Tavaliselt ei läinud see, kes oli sünagoogis koguduse ees lugenud, oma kohale tagasi. Ta hoopis istus sinna, kus kõik teda näha võisid, ja asus õpetama. (Vrd Mt 5:1 kommentaariga.)
ütlus. Võib tõlkida ka „vanasõna”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. See sõna võib tähendada „vanasõna; mõistujutt; võrdpilt; tähendamissõna; ütlus; näide”. (Vt Mt 13:3 kommentaari.)
oma kodukandis. Sõna-sõnalt „isakodus”, st Naatsaretis, Jeesuse kodulinnas. Selles salmis käib kreeka sõna patrís ilmselt suhteliselt väikese ala (Jeesuse ja tema pere kodulinna) kohta. Kuid sellega võib tähistada ka suuremat ala, nagu näiteks kodumaad või riiki. Tekstis Joh 4:43, 44 käib see sõna arvatavasti kogu Galilea kohta ja on tõlgitud kui „kodumaa”.
kolm aastat ja kuus kuud. Teksti 1Ku 18:1 järgi teatas Eelija põua lõppemisest „kolmandal aastal”. Mõned on seepärast väitnud, et Jeesuse sõnad lähevad vastuollu 1. Kuningate raamatuga. Ent lugu, mis on kirjas piibli heebreakeelses osas, ei näita, et põud kestis alla kolme aasta. „Kolmanda aasta” alguspunkt oli ilmselt see, kui Eelija Ahabile esmalt põuast teatas. (1Ku 17:1.) Tõenäoliselt tegi ta seda siis, kui kuivaperiood oli juba alanud. Harilikult kestis kuivaperiood kuni kuus kuud, kuid seekord võis see olla kestnud tavapärasest kauem. Lisaks ei lõppenud põud otsekohe, kui Eelija „kolmandal aastal” taas Ahabi ette ilmus, vaid alles pärast seda, kui Eelija oli Karmeli mäel Baali prohvetitega silmitsi seisnud. (1Ku 18:18–45.) Järelikult on Jeesuse siinsed sõnad, samuti tema poolvenna samasugused sõnad tekstis Jk 5:17 kooskõlas ajaarvestusega tekstis 1Ku 18:1.
Sareptasse. See Foiniika linn asus Vahemere rannikul Siidoni ja Tüürose vahel, seega mitteiisraellaste aladel. Seda nime mainitakse ka tekstides 1Ku 17:9, 10 ja Ob 20. Tänapäeva Liibanoni territooriumil Siidonist 13 km lõunaedelas asub Sarafandi linn. Muistne Sarepta võis olla selle lähedal. (Vt lisa B10.)
saanud puhtaks. Võib tõlkida ka „saanud terveks”. Siin mõeldakse seda, et Naaman sai pidalitõvest terveks. (2Ku 5:3–10, 14.) Moosese seaduse järgi tegi see haigus inimese rituaalselt ebapuhtaks. (3Mo 13:1–59.) Seepärast on selles salmis oleva kreeka sõnaga sageli tähistatud pidalitõbiste tervendamist. (Mt 8:3; 10:8; Mr 1:40, 41.)
et ta sealt alla tõugata. Hiljem talmudisse kirja pandud juudi pärimuse järgi tõugati süüdimõistetu vahel järsakult alla. Seejärel visati teda kividega, et olla kindel, et ta ikka surnud on. Pole teada, kas see vihane rahvahulk Naatsaretis tahtis just nii toimida, aga igal juhul soovisid inimesed Jeesust tappa.
Kapernauma. Tuleneb heebrea nimest, mis tähendab „Nahumi küla” või „lohutaja küla”. (Nah 1:1, allm.) Väga oluline linn Jeesuse maise teenistuse ajal. See paiknes Galilea mere loodekaldal ja seda nimetatakse kirjakohas Mt 9:1 Jeesuse „oma linnaks”. Kuna Kapernaum asus 200 m allpool merepinda ja Naatsaret 360 m üle merepinna, siis peab paika selles salmis öeldu, et Jeesus läks alla Kapernauma.
kelles oli rüve vaim, deemon. Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaim”.
Mis sa meist tahad, ... ? Vt Mt 8:29 kommentaari.
Siimoni ämma. St Peetruse ehk Keefase ämma. (Joh 1:42.) See on kooskõlas Pauluse sõnadega tekstis 1Ko 9:5, kus ta mainib, et Keefas on abielus. Ämm elas ilmselt Peetrusega koos ja nendega elas ka Peetruse vend Andreas. (Mr 1:29–31; vt Mt 10:2 kommentaari, kus selgitatakse apostli erinevaid nimesid.)
vaevas kõrge palavik. Matteus ja Markus ütlevad, et Peetruse ämm oli „pikali maas palavikus”. (Mt 8:14; Mr 1:30.) Ainult Luukas, võib-olla sellepärast, et ta oli arst, paneb kirja, kui tõsine naise seisund oli, öeldes, et teda vaevas kõrge palavik. (Vt „Luuka evangeeliumi tutvustust”.)
kuulutama head sõnumit. Kr euangelízomai. See verb esineb piibli kreekakeelses osas 54 korda, ja sageli Luuka kirja pandud tekstides. (Lu 1:19; 2:10; 3:18; 4:18; 8:1; 9:6; 20:1; Ap 5:42; 8:4; 10:36; 11:20; 13:32; 14:15, 21; 15:35; 16:10; 17:18.) On veel teine kreeka sõna kerýsso (jutlustama; kuulutama; teatama), mis on tekstides Mt 3:1; 4:17; 24:14; Lu 4:18, 19; 8:1, 39; 9:2; 24:47; Ap 8:5; 28:31; Ilm 5:2. Sõna kerýsso rõhutab tegevuse viisi: tegemist on ametliku sõnumi avaliku teadaandmisega. Sõna euangelízomai rõhutab sõnumi sisu: tegemist on hea sõnumiga. Nimisõna euangélion (hea sõnum) esineb piibli kreekakeelses osas 76 korda. (Vt Mt 4:23, 24:14 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Hea sõnum”.)
Jumala kuningriigist. Võib tõlkida ka „Jumala kuningavalitsusest”. Piibli kreekakeelse osa hea sõnum on otseselt seotud Jumala kuningriigiga, mis oli Jeesuse kuulutus- ja õpetustöö peamine teema. Kreeka väljend, mille vasteks on „Jumala kuningriik”, esineb Luuka evangeeliumis 32 korda, Markuse evangeeliumis 14 korda ja Matteuse evangeeliumis 4 korda. Matteus kasutab umbes 30 korda ka sünonüümi „taeva kuningriik”. (Vt Mt 3:2, 24:14 ja Mr 1:15 kommentaare.)