APOSTLITE TEOD
4. peatüki kommentaarid
templiülem. Mainitakse ka tekstides Ap 5:24 ja 26. Esimesel sajandil kuulus see ametikoht preestrile, kes oli oma võimu poolest ülempreestrist järgmine. Ta oli templis teenivate preestrite ülevaataja. Peale selle vastutas ta korra eest templis ja selle ümbruses ning selleks olid tema käsutuses leviitidest korravalvurid. Templiülemale allusid alama astme templiülemad, kellele omakorda allusid leviidid, kelle ülesandeks oli templiväravad hommikul avada ja õhtul sulgeda. Need leviidid valvasid templivaramut, hoidsid rahva seas korda ja jälgisid, et keegi ei siseneks piiratud ligipääsuga aladele. Leviidid olid jagatud 24 rühma, kes teenisid templis kordamööda. Iga rühm teenis seal kaks korda aastas nädal aega korraga. Tõenäoliselt oli igal rühmal oma ülem, kel tuli aru anda templiülemale. Templiülemad olid mõjukad mehed. Neid nimetatakse koos peapreestritega, kes sepitsesid vandenõu Jeesuse hukkamiseks. Sel õhtul, kui Jeesus reedeti, tulid nad koos korravalvuritega teda kinni võtma. (Lu 22:4 (vt kommentaari), 52.)
vanemad. Vt Mt 16:21 kommentaari.
peapreester Hannas. Rooma provintsi Süüria maavalitseja Quirinius nimetas Hannase ülempreestriks aastal 6 või 7 ning Hannas oli selles ametis kuni aastani 15. Ka pärast seda, kui roomlased ta ametist kõrvaldasid, oli tal endise ülempreestrina suur mõjuvõim ja tema arvamusel oli juudi ladvikus palju kaalu. Viis tema poega olid samuti mingil ajal ülempreestrid ja tema väimees Kaifas teenis ülempreestrina umbes aastatel 18–36. (Vt Lu 3:2 kommentaari.) Tekstides Joh 18:13 ja 19 räägitakse Hannasest kui peapreestrist (kr archiereús). Sama kreeka sõna kasutatakse nii ametisoleva ülempreestri kui ka teiste silmapaistvate preestrite, sealhulgas endiste ülempreestrite kohta. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Peapreester”.)
Kaifas. Ülempreester, kelle roomlased määrasid ametisse ilmselt aastal 18 ja kes oli ametis kuni aastani 36. Osava diplomaadina suutis ta oma positsiooni hoida kauem kui ükski tema eelkäijatest. Tema oli see, kes küsitles Jeesust ja andis ta üle Pilatusele. (Mt 26:3, 57; Joh 11:49; 18:13, 14, 24, 28.) See salm on Apostlite tegude raamatus ainus koht, kus mainitakse Kaifast nimeliselt. Mujal räägitakse temast kui ülempreestrist. (Ap 5:17, 21, 27; 7:1; 9:1.)
naatsaretlase. Vt Mr 10:47 kommentaari.
postil hukkasite. Võib tõlkida ka „posti külge panite”. (Vt Mt 20:19 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõnad „Piinapost” ja „Post”.)
nurga tipmiseks kiviks. Vt Mt 21:42 kommentaari.
kartmatust. Kr parresía (julge avameelsus, sõnajulgus; enesekindlus). Sama kreeka sõna on kasutatud tekstides Ap 28:31 ja 1Jo 5:14, kus see on tõlgitud vastetega „julgelt” ja „kindlad”. Nimisõna parresía ja verb parresiázomai (mis on tihti tõlgitud vastega „julgelt rääkima”) esinevad Apostlite tegude raamatus mitu korda ja seda just seoses algkristlaste julge kuulutustööga. (Ap 4:29, 31; 9:27, 28; 13:46; 14:3; 18:26; 19:8; 26:26.)
koolitamata. Kr agrámmatos (kirjatundmatu). Ilmselt viidatakse sellele, et apostlid polnud saanud väljaõpet rabide koolides, mitte et nad oleksid olnud kirjaoskamatud. Enamik 1. sajandi juute oskas lugeda ja kirjutada, osalt tänu sellele, et nad olid seda õppinud sünagoogides. Nagu Jeesus, polnud ka Peetrus ja Johannes käinud rabide koolides. (Joh 7:15.) Jeesuse päevil oli usueliit seisukohal, et üksnes nendes koolides võis saada usulist haridust. Saduseride ja variseride meelest polnud Peetrus ja Johannes pädevad rahvale Jumala seadust õpetama ja selgitama. Pealegi olid nad mõlemad pärit Galileast, kus enamik inimesi olid põlluharijad, karjakasvatajad või kalurid. Paistab, et juutide juhid ja ka teised Jeruusalemma ja Juudamaa elanikud põlastasid tolle kandi inimesi ning pidasid seepärast Peetrust ja Johannest koolitamata ja tavalisteks inimesteks. (Joh 7:45–52; Ap 2:7.) Jumal aga suhtus neisse hoopis teistmoodi. (1Ko 1:26–29; 2Ko 3:5, 6; Jk 2:5.) Oma maise teenistuse ajal andis Jeesus oma jüngritele nii teadmisi kui ka väljaõpet. (Mt 10:1–42; Mr 6:7–13; Lu 8:1; 9:1–5; 10:1–42; 11:52.) Kui ta oli üles äratatud, jätkas ta nende õpetamist püha vaimu kaudu. (Joh 14:26; 16:13; 1Jo 2:27.)
sanhedrinisaalist. Vt Lu 22:66 kommentaari.
kes oli ime läbi terveks tehtud. Võib tõlkida ka „kellele see tervendamise tunnustäht oli sündinud”. Kreeka sõna semeíon (tunnustäht) tähendab siin jumaliku väega tehtud imet.
Kõrgeim valitseja. Kr despótes. Selle sõna põhitähendus on „omanik, isand, peremees”. (1Ti 6:1; Tt 2:9; 1Pe 2:18.) Kui seda kasutatakse Jumala poole pöördumisel, nagu siin ning tekstides Lu 2:29 ja Ilm 6:10, on see tõlgitud vastega „kõrgeim valitseja”, kirjeldamaks Jumala kõrgeaulisust ja majesteetlikkust. Mõned teised piiblitõlked kasutavad vasteid Issand ja Valitseja. Mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes on sõna despótes vasteks adonaí (kõrgeim valitseja), kuid vähemalt ühes tõlkes on kasutatud tetragrammi.
Jehoova. Siin tsiteeritud kirjakoha L 2:2 heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi, mida tähistatakse nelja konsonandiga (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)
võitu. Võib tõlkida ka „messia”. Siin on kasutatud kreeka sõna christós. Tekstis L 2:2, mida siin tsiteeritakse, on heebrea sõna mašíah (võitu, salvitu), millest tuleb sõna „messias”. (Vt Lu 2:26, Joh 1:41 ja Ap 4:27 kommentaari.)
Herodes. St Herodes Antipas, Herodes Suure poeg. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.)
kelle sa oled võidnud. Võib tõlkida ka „kelle sa oled teinud messiaks”. Siin on kasutatud kreeka verbi chrío, millest tuleneb tiitel Christós (Kristus, messias). Chrío tähendab sõna-sõnalt kellegi peale õli valamist. Piiblis kasutatakse seda ainult piltlikus tähenduses. Sellega antakse edasi mõte, et Jumal valib inimese täitma mingit erilist ülesannet. Sama kreeka verb esineb ka tekstides Lu 4:18, Ap 10:38, 2Ko 1:21 ja Heb 1:9. Võidmise kohta kasutatakse piiblis ka teist kreeka sõna, aleípho, mis tähendab sõna otseses mõttes õli või salviga võidmist. Ihu võidi võida pärast pesemist, samuti ravieesmärgil. Ka surnukehi salviti enne hauda panemist. (Mt 6:17; Mr 6:13; 16:1; Lu 7:38, 46; Jk 5:14.)
Jehoova. See salm on osa palvest kõrgeima valitseja poole. (Ap 4:24b.) Vastega „kõrgeim valitseja” tõlgitud kreeka sõna on despótes ja seda kasutatakse Jumala poole pöördumisel ka tekstis Lu 2:29. Jeesuse kohta öeldakse siinses palves „sinu püha teenija”. (Ap 4:27, 30.) Selles palves tsiteerivad Jeesuse jüngrid teksti L 2:1, 2, kus esineb Jumala nimi. (Vt Ap 4:26 kommentaari.) Ja nende sõnad pane tähele nende ähvardusi, see tähendab sanhedrini ähvardusi, sarnanevad palvesõnadega, mis on kirjas tekstides 2Ku 19:16, 19 ja Jes 37:17, 20, kus samuti esineb Jumala nimi Jehoova. (Vt lisa C3 sissejuhatust; Ap 4:29.)
imesid. Vastav kreeka sõna võib tähendada ka ennet. (Vt Ap 2:19 kommentaari.)
anumise. Siin on kasutatud kreeka verbi déomai (anuma). Nimisõnaline vorm on déesis. Seda nimisõna kasutatakse piiblis ainult seoses Jumala poole pöördumisega. Näiteks esineb see tekstis Heb 5:7, kus öeldakse: „Kristus esitas maa peal elades valju hüüdmise ja pisaratega anumisi ja palveid sellele, kes võis teda surmast päästa.” See, et sõna „anumine” on selles tekstis mitmuses, näitab, et Jeesus anus Jehoovat rohkem kui korra. Näiteks Ketsemani aias tegi ta seda mitu korda väga pinevalt. (Mt 26:36–44; Lu 22:32.)
Jumala sõna. See väljend esineb Apostlite tegude raamatus palju kordi. (Ap 6:2, 7; 8:14; 11:1; 13:5, 7, 46; 17:13; 18:11.) Siin salmis mõeldakse sellega Jehoova sõnumit, mida kristlased kuulutasid, nimelt et Jumala eesmärgid teostuvad Jeesus Kristuse kaudu.
usklikel oli üks süda ja üks hing. See väljend rõhutab algkristlaste üksmeelt ja ühtsust. Tekstis Flp 1:27 esineb sarnane väljend „nagu üks hing”, mida võib tõlkida ka „ühise eesmärgi nimel”. Ka piibli heebreakeelses osas on kasutatud samalaadseid kõnekujundeid. Tekstis 1Aj 12:38, kus räägitakse iisraellaste üksmeelsusest, on algtekstis väljend „üks süda”. Sama väljend on ka salmis 2Aj 30:12 (allm). Tihtipeale on sõnu „süda” ja „hing” kasutatud koos ning sellega mõeldakse inimese kogu olemust. (5Mo 4:29; 6:5; 10:12; 11:13; 26:16; 30:2, 6, 10.) Siin salmis olevat kreeka fraasi on kasutatud analoogses tähenduses, et kirjeldada kristliku koguduse olemust. Seda võib tõlkida ka järgmiselt: „Usklikel oli sama meelsus ja eesmärk.” See viis täide Jeesuse palve, et tema järelkäijate seas valitseks ühtsus. (Joh 17:21.)
julgustuse poeg. Võib tõlkida ka „lohutuse poeg”. Joosepi-nimelise jüngri lisanime Barnabas tõlge. Kuna Joosep oli juutidel väga tavaline nimi, võisid apostlid anda talle lisanime selleks, et teda teistest samanimelistest jüngritest eristada. (Ap 1:23.) Sõnaga „poeg” väljendati mõnikord mingit inimese omadust või tunnusjoont. (Vt selle salmi kommentaari poeg.) Lisanimi Barnabas annab mõista, et ta oskas hästi teisi julgustada ja lohutada. Luukas kirjutab, et Barnabas saadeti Süüria Antiookia kristlaste juurde ja et ta „innustas [„julgustas”, P 1997] neid kõiki jääma Isandale kogu südamest ustavaks”. (Ap 11:22, 23.) Siin on kasutatud kreeka verbi parakaléo, mille nimisõnaline vorm paráklesis (julgustus, lohutus) on tekstis Ap 4:36.
poeg. Sõnaga „poeg” või „pojad” väljendati heebrea, aramea ja kreeka keeles mõnikord mingit inimese või inimrühma omadust või tunnusjoont. Näiteks väljend „vaprad mehed” (5Mo 3:18) on sõna-sõnalt tõlgituna „vapruse pojad”; „idamaalased” (Ii 1:3) on „idamaa pojad”; „võimatu inimene” (1Sa 25:17) on „paharetipoeg” (P 1997). Piibli kreekakeelses osas kasutatakse nende kohta, kes järgivad teatud põhimõtteid või ilmutavad teatud omadusi, selliseid väljendeid nagu „Kõigekõrgema pojad”, „valguse ja päeva pojad” ning „sõnakuulmatuse lapsed”. (Lu 6:35; 1Te 5:5; Ef 2:2, P 1988.)