APOSTLITE TEOD
22. peatüki kommentaarid
heebrea keeles. Vt Joh 5:2 kommentaari.
Gamaalielilt. Sõna-sõnalt „Gamaalieli jalge ees”. Gamaaliel oli Moosese seaduse õpetaja, keda mainitakse Apostlite tegude raamatus kaks korda, siin ja tekstis Ap 5:34. (Vt Ap 5:34 kommentaari.)
vanemate nõukogu. Kr presbytérion. Võib tõlkida ka „vanematekogu”. Kreeka sõna presbytérion on seotud sõnaga presbýteros (vanem mees), mis tähendab eelkõige meest, kes on ühiskonnas või koguduses vastutusrikkal positsioonil. See sõna võib viidata vanusele (nagu tekstides Lu 15:25 ja Ap 2:17), kuid mitte tingimata. Väljendiga „vanemate nõukogu” mõeldakse siin arvatavasti sanhedrini, Jeruusalemmas asunud juudi kõrgeimat kohut, kuhu kuulusid peapreestrid, kirjatundjad ja vanemad. Neid kolme rühma mainitakse sageli koos. (Mt 16:21; 27:41; Mr 8:31; 11:27; 14:43, 53; 15:1; Lu 9:22; 20:1; vt Lu 22:66 kommentaari.)
naatsaretlane. Vt Mr 10:47 kommentaari.
ei saanud aru, mida hääl mulle ütles. Sõna-sõnalt „ei kuulnud tema häält, kes minuga rääkis”. Tekstis Ap 9:3–9 jutustab Luukas, mis Paulusega teel Damaskusse juhtus. Luuka ja Pauluse öeldu üheskoos annavad juhtunust tervikpildi. Tekstis Ap 22:7 ütleb Paulus, et ta kuulis ja sai ka aru, mida hääl ütles. Ent tema kaaslaste kõrvu kostis see hääl ilmselt summutatult või moonutatult, nii et nad ei saanud öeldavast aru. (Vt Ap 9:7 kommentaari; vrd tekstidega Mr 4:33 ja 1Ko 14:2, kus kreeka sõna, mis tähendab sõna-sõnalt „kuulma”, on tõlgitud vastega „aru saama”.)
tulgu su nägemine tagasi. Sõna-sõnalt „vaata üles”. Vastav kreeka sõna tähendab „pilku ülespoole tõstma” (Mt 14:19; Lu 19:5), kuid see võib tähendada ka esmakordselt nägijaks saamist (Joh 9:11, 15, 18) või nägemise tagasi saamist (Mr 10:52; Lu 18:42; Ap 9:12).
pese ära oma patud, hüüdes appi tema nime. Patte ei saa ära pesta mitte ristimisveega, vaid Jeesuse nime appi hüüdes. Jeesuse nime appi hüüda tähendab Jeesusesse uskuda ja tõendada seda usku oma tegudega. (Ap 10:43; Jk 2:14, 18.)
sain ma nägemuse. Võib tõlkida ka „langesin ma transsi”. Kreeka sõna ékstasis kohta lisainfo saamiseks vt Ap 10:10 kommentaari. Mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (lisas C4 viidatakse neile lühenditega J14, 17, 22) on siin sõnad „tuli minu peale Jehoova käsi”, ühes (J18) aga „rüütas mind Jehoova vaim”.
sinu tunnistaja. Kreeka sõna mártys (tunnistaja) tähendab mingi teo või sündmuse pealtnägijat. Mõned 1. sajandi kristlased olid Jeesuse tegusid, surma ja ülesäratamist oma silmaga näinud ning võisid isiklike kogemuste najal selle kõige kohta tunnistust anda. (Ap 1:21, 22; 10:40, 41.) Need, kes hakkasid Jeesusesse hiljem uskuma, andsid tema kohta tunnistust selles mõttes, et rääkisid tema tegude, surma ja ülesäratamise tähendusest. (Ap 22:15.) Üks selliseid oli Stefanos, keda Paulus nimetab siin Jeesuse tunnistajaks. Stefanos oli sanhedrini ees Jeesusest võimsa kõne pidanud. Ta oli ka esimene, kes andis tunnistust sellest, et ülesäratatud Jeesus seisab taevas Jumala paremal käel, nagu oli ennustatud tekstis L 110:1. (Ap 7:55, 56.) Jeesusest tunnistuse andmise pärast kiusati kristlasi taga, neid arreteeriti, peksti ja koguni hukati (näiteks Stefanos ja apostel Jaakobus). Seepärast hakkas kreeka sõna mártys aja jooksul tähendama märtrit ehk inimest, kes andis tunnistust oma elu hinnaga, kes oli valmis pigem surema kui usust lahti ütlema. Kuna Stefanos oli esimene, kes Jeesusest tunnistusest andmise pärast tapeti, oli ta esimene märter. (Vt Ap 1:8 kommentaari.)
tuhatkonnaülem. Kr chilíarchos (kiliarh). Võib tõlkida ka „sõjatribuun”. Tuhatkonnaülem oli leegioni kõrgem ohvitser Rooma sõjaväes. (Vt Joh 18:12 kommentaari.) 56. aasta paiku oli Jeruusalemma garnisoni tuhatkonnaülem Claudius Lysias. (Ap 23:22, 26.) Nagu on näha Apostlite tegude raamatu peatükkidest 21–24, oli tema see, kes päästis Pauluse vägivaldse rahvahulga ja sanhedrini käest. Samuti saatis ta Pauluse salaja Kaisareasse ja kirjutas tema kohta kirja maavalitseja Felixile.
sadakonnaülemale. Võib tõlkida ka „tsentuuriole”. Tsentuurio oli umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes.
Rooma kodanikku. Võib tõlkida ka „roomlast”. See on teine kolmest ülestähendatud juhtumist, kus Paulus kasutas ära Rooma kodanikuõigusi. Rooma võimud tavaliselt juutide asjadesse ei sekkunud. Pauluse juhtumiga tegelesid nad seetõttu, et tema pärast läks linnas mölluks ja et ta oli Rooma kodanik. Rooma kodakondsus tagas inimesele teatud õigused ja privileegid kogu impeeriumis. Näiteks ei tohtinud Rooma kodanikku ilma süüdi mõistmata kinni siduda ega peksta, kuna nõnda koheldi vaid orje. (Kahe teise juhtumi kohta vt Ap 16:37 ja 25:11 kommentaari.)
ostsin endale kodanikuõigused. Võib tõlkida ka „ostsin endale kodakondsuse”. Nagu sellest loost näha, võis Rooma kodakondsust raha eest osta. Paulus ütles Claudius Lysiasele, et tema oli saanud Rooma kodakondsuse sündides, mis tähendab, et Rooma kodakondsus oli juba mõnel Pauluse meessoost esivanemal. Peale ostmise ja sünniga omandamise võis kodakondsuse saada ka muul moel. Nii üksikisik kui ka kogu linna või mõne piirkonna rahvas võis saada selle keisrilt autasuks, ehkki sellega ei kaasnenud ilmselt kõiki õigusi. Ori võis kodakondsuse saada, kui oli end vabaks ostnud või kui tema Rooma kodanikust omanik oli ta vabaks lasknud. Samuti said kodakondsuse Rooma abiväe erru läinud sõdurid. Kodakondsust võis ka pärida. Ilmselt ei olnud 1. sajandil Juudamaal kuigi palju Rooma kodanikke. Alles 3. sajandil said kodakondsuse kõik Rooma provintside elanikud.