APOSTLITE TEOD
24. peatüki kommentaarid
vanema. Mõeldakse juudi rahva juhte, keda mainitakse sageli koos peapreestrite ja kirjatundjatega. (Vt Mt 16:21 kommentaari.)
kõnemees. Võib tõlkida ka „advokaat”. Vastav kreeka sõna (rhétor) tähendas algselt kõnemeest, kuid hiljem lisandus sellele tähendus „kohtus kõneleja; advokaat”. Tertullus esitas Kaisareas maavalitseja Felixile juutide süüdistuse Pauluse vastu.
otsekui katk. Võib tõlkida ka „tülitekitaja”. Vastav kreeka sõna esineb piiblis veel vaid tekstis Lu 21:11, kus sellega mõeldakse päris katkusid, laialdase levikuga haigusi. Siin esineb see sõna ülekantud tähenduses.
kogu maailmas. Vt Lu 2:1 kommentaari.
naatsaretlaste. Vt Mr 10:47 kommentaari.
sekti. Kr haíresis, millest tuleb sõna „hereesia”. Selle algne tähendus paistab olevat „valik”. Selles tähenduses kasutatakse seda Septuagintas tekstis 3Mo 22:18, kus tolles tõlkes öeldakse, et iisraellased tõid ohvriande „omal valikul”. Piibli kreekakeelses osas tähendab sõna haíresis rühmitust, millel on kindlad veendumused ja õpetused. Näiteks kasutatakse seda sõna kahe peamise judaismi haru variseride ja saduseride kohta. (Ap 5:17; 15:5; 26:5.) Kristlasi kutsuti sektiks ilmselt seetõttu, et neid peeti judaismist lahkulöönud rühmituseks. (Ap 24:5, 14; 28:22.) Sõna haíresis on kasutatud ka kildkondade kohta, mis tekkisid kristliku koguduse sees. Jeesus rõhutas, et tema järelkäijate seas peaks olema ühtsus, ja palvetas selle eest. (Joh 17:21.) Koguduse ühtsust püüdsid hoida ka apostlid. (1Ko 1:10; Ju 17–19.) Nad mõistsid, et lõhed ja kildkonnad rikuksid ühtsuse. Seepärast omandas sõna haíresis negatiivse tähenduse. Erinevad vaated usuküsimustes tekitavad ägedaid vaidlusi, tülisid ja koguni vaenu. (Vrd Ap 23:7–10.) Sektantlus arvati patuse loomuse tegude hulka ja sellest tuli hoiduda. (1Ko 11:19; Ga 5:19–21; 2Pe 2:1.)
Mõnes kreekakeelses käsikirjas ja mõnes vanas tõlkes on salmides 6–8 veidi erinevas sõnastuses lisatud tekst, mida on tõlgitud näiteks nii: „ja tahtsime tema üle kohut mõista oma Seadust mööda. (7) Ülempealik Lüüsias tuli aga vahele ja kiskus ta meie käest ja viis ära, (8) käskides süüdistajaid tulla sinu juurde” (P 1997). Neid sõnu pole aga kõige vanemates ja usaldusväärsemates käsikirjades ning ilmselt ei olnud neid Apostlite tegude raamatu algtekstis. (Vt lisa A3.)
teenin. Vastav kreeka verb on latreúo, mis tähendab peamiselt „teenima” ja mida piibli kreekakeelses osas kasutatakse enamasti seoses jumalateenimisega (Mt 4:10; Lu 1:74; 2:37; 4:8; Ro 1:9; Flp 3:3; 2Ti 1:3; Heb 9:14; 12:28; Ilm 7:15; 22:3), sealhulgas teenistusega telkpühamus või templis (Heb 8:5; 9:9; 10:2; 13:10). Üksikutel juhtudel on seda sõna kasutatud ka seoses ebajumalateenimisega. (Ap 7:42; Ro 1:25.)
äratab üles. Siin esineb kreeka nimisõna anástasis, mis tähendab „ülestõusmine; tõusmine, püsti tõusmine”. Seda sõna kasutatakse piibli kreekakeelses osas umbes 40 korda surnuist ülesäratamise tähenduses. (Nt Mt 22:31; Ap 2:31; 4:2; 17:18, 32; 23:6; 1Ko 15:12, 13.) Septuagintas kasutatakse samatüvelist verbi tekstis Jes 26:19 fraasis „Sinu surnud ärkavad ellu”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ülesäratamine”.)
sadakonnaülemale. Võib tõlkida ka „tsentuuriole”. Tsentuurio oli umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes.
Drusillaga. Drusilla oli tekstis Ap 12:1 mainitud Herodese, s.o Herodes Agrippa I kolmas ja noorim tütar. Ta sündis arvatavasti aastal 38 ning oli Agrippa II, Berenike ja Mariamna III õde. (Vt Ap 25:13 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.) Maavalitseja Felix oli tema teine abikaasa. Drusilla oli kõigepealt abielus Süüria linna Emesa kuninga Azisusega, kuid ta lahutas end temast ning abiellus 54. aasta paiku Felixiga, olles sellal umbes 16-aastane. Võimalik, et Drusilla oli juures, kui Paulus rääkis Felixile õigusest, enesevalitsusest ja tulevasest kohtumõistmisest. (Ap 24:25.) Kui Felix andis ameti üle Festusele, jättis ta Pauluse vahi alla, „kuna ta soovis võita juutide poolehoidu”. (Ap 24:27.) On arvatud, et ta tahtis sellega teha meelehead oma noorele naisele, kes oli juut.