APOSTLITE TEOD
28. peatüki kommentaarid
Maltaks. Kreekakeelses tekstis on siin sõna Melíte, mida õpetlased on juba sajandeid pidanud Malta saareks. Laev, millel Paulus oli, kandus tugeva tuule mõjul lõuna poole: Väike-Aasia edelaservas asuva Knidose juurest tublisti edasi teisele poole Kreeta saart. (Ap 27:7, 12, 13, 21.) Ap 27:27 ütleb: „Tuul pillutas laeva Aadria merel siia-sinna.” Pauluse päevil nimetati Aadria mereks ka praegust Joonia merd ning Sitsiilia idaranniku ja Kreeta lääneranniku vahelist veeala. (Vt Ap 27:27 kommentaari.) On tõenäoline, et Kirdemaru (Ap 27:14) ajas laeva nii palju lääne poole, et see jooksis madalikule Sitsiiliast lõunas asuva Malta lähedal. Aastate jooksul on õpetlased pakkunud välja ka teisi teooriaid selle kohta, mis saart Melíte all mõeldakse. Näiteks on pakutud välja, et see on üks saar Kreeka läänerannikul asuva Korfu lähedal. Samuti on väidetud, et see käib Melite Illyrica kohta (praegune Mljet), mis asub praeguses Aadria meres Horvaatia ranniku lähedal. Ent sellest, millisena piibel laeva teekonda kirjeldab, pole loogiline järeldada, et laev jõudis tükk maad põhja pool asuva Korfu või Mljeti juurde. (Vt lisa B13.)
võõrast keelt rääkivad inimesed. Võib tõlkida ka „kohalikud elanikud”. Kr bárbaros. Mõnes tõlkes on see sõna tõlgitud vastega „barbarid”. Topelt bar-bar selles sõnas andis edasi mõtte kokutamisest, podisemisest, mõistetamatust kõnest. Seega käis sõna bárbaros algselt võõramaalase kohta, kes rääkis teist keelt. See ei tähendanud harimatut, kasvatamatut või toorest inimest ega väljendanud ka põlgust. Sõna bárbaros lihtsalt eristas muulast kreeklasest. Mõned juudi kirjamehed, kaasa arvatud Josephus Flavius, kasutasid seda sõna enda kohta. („Juudi muinsused”, 14. kd, 10. ptk, 1. lõik; „Apioni vastu”, 1. kd, 11. lõik.) Ka roomlased kutsusid end enne kreeka kultuuri omaksvõttu barbariteks. Kõnesolevas salmis kasutatakse sama sõna Malta elanike kohta, kes rääkisid ilmselt puunia keelt.
erakordselt lahked. Siin esineb kreeka sõna philanthropía, mis tähendab „inimesearmastus, inimsõbralikkus”. Selline lahkus väljendub külalislahkuses ja omakasupüüdmatus tegutsemises kaasinimeste heaks. Nagu see lugu näitab, võivad seda ilusat omadust ilmutada ka need, kes ei tunne Jehoovat. Teine näide on tekstis Ap 27:3, kus öeldakse, et sadakonnaülem Julius kohtles Paulust lahkelt (philanthrópos). Tekstis Tt 3:4 kirjeldatakse sõnaga philanthropía Jehoova tundeid ning see on tõlgitud fraasiga „armastus inimkonna vastu”.
rästik. Praegu Maltal enam rästikuid pole. Võimalik, et rästikud on Maltalt kadunud kliimamuutuste või inimasustuse tihenemise tõttu.
Õiglus. Kr díke. Selle sõnaga võidakse mõelda õigluse jumalannat või õiglust kui omadust. Kreeka mütoloogias oli Dike õigluse jumalanna nimi. Arvati, et Dike hoiab inimtegevusel silma peal ja kannab salajastest ülekohtutegudest peajumal Zeusile ette, et süüdlased saaksid teenitud karistuse. Malta elanikud arvasid, et Paulusel lasub mingi süü, mistõttu ta ei pääse jumaliku õigluse ja karistuse eest: ta elas küll üle laevahuku, kuid teda salvas rästik.
Zeusi pojad. Võib tõlkida ka „Dioskuurid” (kr dióskuroi). Kreeka ja rooma mütoloogias kaksikvennad Kastor (Castor) ja Polydeukes (Pollux). Nad olid jumal Zeusi (Jupiteri) ja Sparta kuninganna Leda pojad. Muu hulgas peeti neid meremeeste kaitsjateks, kes suudavad laevasõitjaid merel tekkivatest ohtudest päästa. See vöörikaunistust puudutav märkus on lisakinnitus selle kohta, et tegu on pealtnägija jutustusega.
Sürakuusa. Sadamalinn Sitsiilia kagurannikul, praegu tuntud kui Siracusa. Kreeka ajaloolase Thukydidese sõnul rajasid selle linna korintlased aastal 734 e.m.a. Sürakuusa oli paljude muistsete suurkujude, näiteks matemaatik Archimedese sünnipaik. Aastal 212 e.m.a vallutasid selle roomlased. (Vt lisa B13.)
Puteolisse. Praegune Pozzuoli. Sadamalinn, mis asus Roomast kagu pool, umbes 10 km Napolist lääneedelas. Puteoli sadamamuuli varemed on siiamaani alles. Josephus Flavius nimetab seda linna selle varasema nimega Dicaearchia ning ütleb, et seal oli juudi koloonia. („Juudi muinsused”, 17. kd, 12. ptk, 1. lõik.) Paulus jõudis Puteolisse 59. aasta paiku, kui ta oli teel Rooma, et keiser tema üle kohut mõistaks. Laev, millel ta oli, saabus Reegiumi (praegune Reggio di Calabria), Itaalia lõunatipus Sitsiilia vastas asuvasse sadamalinna, mis oli Puteolist umbes 320 km lõunakagus. Puteoli vendade pealekäimisel jäi Paulus koos oma kaaslastega nädalaks nende juurde. (Ap 28:14.) Sellest nähtub, et kuigi Paulus oli vang, oli tal mingil määral vabadust. (Vt lisa B13.)
Seejärel suundusime Rooma poole. Puteolist Rooma oli 245 km ja teekond võis kesta ligi nädala. Tõenäoliselt läks reisiseltskond kõigepealt Capuasse ja sealt mööda Appiuse teed (ld Via Appia) 212 km edasi Rooma. Appiuse tee sai nime Rooma riigimehe Appius Claudius Caecuse järgi, kes alustas selle ehitamist aastal 312 e.m.a. Lõpuks ühendas see Roomat Brundisiumiga (praegu Brindisi), kust avanes meretee itta. Suurem osa Appiuse teest oli sillutatud vulkaanilist päritolu kivimiplaatidega. Tee laius varieerus, olles kohati alla 3 m ja kohati üle 6 m lai. Üldiselt järgiti selle ehitamisel kriteeriumi, et vastassuundadest tulevad vankrid pääseksid takistamatult teineteisest mööda. Kohati võis teelt näha Vahemerd. Tee kulges osalt läbi Pontini soode, mistõttu oli sel teelõigul ühe Rooma kirjamehe sõnul palju sääski ja seal lehkas. Soos ehitati tee kõrvale kanal, et reisijad saaksid tulvavee ajal paadiga edasi liikuda. Pontini soodest põhja pool asusid Appiuse turuväljak (u 65 km Roomast) ning teeliste peatuspaik nimega Kolm Kõrtsi (u 50 km Roomast).
Appiuse turuväljakule. Võib tõlkida ka „Appiuse foorumile”. Ld Appii Forum. Appiuse turuväljak oli populaarne postijaam Appiuse teel, mis kulges Roomast Capua kaudu Brundisiumi (praegu Brindisi), ning see asus 65 km Roomast kagu pool. Nii Appiuse turuväljak kui ka tee said nime oma rajaja Appius Claudius Caecuse järgi, kes elas 4. ja 3. sajandil e.m.a. Harilikult peatusid Roomast tulijad esimese reisipäeva õhtul just Appiuse turuväljakul ja nii kujunes sellest kohast vilgas kaubalinn. Selle linna olulisust suurendas asjaolu, et see asus kanali ääres, mis kulges rööbiti Appiuse teega läbi Pontini soode. Teelisi olevat transporditud mööda seda kanalit öösel pargastega, mida vedasid muulad. Rooma luuletaja Horatius kirjeldab seda kui vintsutusrohket teekonda, kurdab konnade ja sääskede üle ning ütleb, et Appiuse turuväljak oli „tuubil paadimehi ja ihneid kõrtsmikke”. („Satiirid”, 1. kd, 5. ptk, lõigud 1–6.) Rooma vennad tulid kõiki neid ebameeldivusi trotsides Paulusele ja ta kaaslastele Appiuse turuväljakule vastu ning aitasid neil turvaliselt Rooma jõuda. Tänapäeval on muistse Appiuse foorumi asupaigas Borgo Faiti külake. (Vt lisa B13.)
Kolme Kõrtsi. Võib tõlkida ka „Tres Taberna”. Ld Tres Tabernas. See koht, mida on mainitud ka teistes muistsetes tekstides, asus Appiuse teel. See asus umbes 50 km Roomast kagus ja umbes 15 km kaugusel Appiuse turuväljakust. Seal võib tänini näha Rooma-aegseid varemeid. (Vt lisa B13.)
keisri. Vt Ap 26:32 kommentaari.
sellest sektist. Vt Ap 24:5 kommentaari.
andis ... põhjalikult tunnistust Jumala kuningriigist. Apostlite tegude raamatu kreekakeelses algtekstis kasutatakse sõnu mártys, martyréo ja diamartýromai (tunnistaja, tunnistust andma, põhjalikult tunnistust andma) ning teisi sarnaseid sõnu palju kordi. Üksnes Johannese evangeeliumis esineb neid veelgi rohkem. (Vt Joh 1:7 ja Ap 1:8 kommentaari.) Kogu Apostlite tegude raamatust tuleb selgelt välja, et Jumala eesmärkidest, sealhulgas tema kuningriigist ja Jeesuse messiarollist, on vaja tunnistust anda. (Ap 2:32, 40; 3:15; 4:33; 5:32; 8:25; 10:39; 13:31; 18:5; 20:21, 24; 22:20; 23:11; 26:16.)
sõnumit Jumalalt lähtuvast päästest. Võib tõlkida ka „Jumala päästet”, „seda, kuidas Jumal päästab”. Kreeka sõna sotérion võib tähendada nii päästet kui ka päästmise viisi. (Lu 2:30; 3:6; allm.) Laiemalt võttes võib see tähendada ka sõnumit sellest, kuidas Jumal inimkonna päästab.
Mõnes hilisemas kreekakeelses käsikirjas ja ka mõnes vanas tõlkes on siin sõnad, mida on tõlgitud näiteks nii: „Ja kui ta seda oli öelnud, läksid juudid ära ja neil oli omavahel palju vaidlemist.” (P 1997.) Neid sõnu pole aga kõige vanemates ja usaldusväärsemates käsikirjades ning ilmselt ei olnud neid Apostlite tegude raamatu algtekstis. (Vt lisa A3.)
Paulus jäi tervelt kaheks aastaks üürielamusse. Nende kahe aasta jooksul kirjutas Paulus kirja efeslastele (Ef 4:1; 6:20), filiplastele (Flp 1:7, 12–14), koloslastele (Kol 4:18), Fileemonile (Flm 9) ja arvatavasti ka heebrealastele. Paistab, et tema koduarest lõppes 61. aasta paiku, kui toimus tema kohtuasja arutelu kas keiser Nero või mõne ta esindaja ees, misjärel ta mõisteti õigeks. Pärast seda tegutses Paulus talle omase usinusega edasi. Võimalik, et sel ajal viis ta täide oma kavatsuse käia Hispaanias. (Ro 15:28.) Clemens Roomast kirjutas 95. aasta paiku, et Paulus jõudis oma reisidel Rooma impeeriumi lääneserva välja. Pauluse kolm kirja, mis ta kirjutas pärast aresti alt vabanemist (1. ja 2. kiri Timoteosele ning kiri Tiitusele), annavad mõista, et ta käis Kreetal, Efesoses, Makedoonias, Mileetoses, Nikopolises ja Troases. (1Ti 1:3; 2Ti 4:13, 20; Tt 1:5; 3:12.) Arvatakse, et Paulus arreteeriti uuesti Kreekas Nikopolises ning et 65. aasta paiku oli ta jälle Roomas vangistuses. Sel korral Nero talle ei halastanud. Roomas oli aasta varem möllanud tulekahju ja ajaloolase Tacituse sõnul süüdistas Nero selles kristlasi. Sealtpeale kiusati kristlasi Nero õhutusel julmalt taga. Kui Paulus kirjutas oma teise kirja Timoteosele, mis jäigi viimaseks, aimas ta, et peagi ta hukatakse, ning palus Timoteosel ja Markusel kiiresti tema juurde tulla. Umbes sel ajal käisid Luukas ja Onesiforos Paulust vaatamas, mis oli eluohtlik ja suurt julgust nõudev tegu. (2Ti 1:16, 17; 4:6–9, 11.) Paulus hukati ilmselt 65. aasta paiku. Nii tema elu kui ka surm andsid võimsalt tunnistust „kõigest, mida Jeesus tegi ja õpetas”. (Ap 1:1.)
Laskmata end millelgi takistada. Võib tõlkida ka „takistamatult”. Apostlite tegude raamat lõpeb positiivse noodiga. Paulus on küll koduarestis, kuid teeb kuulutustööd varjamatult ja takistamatult edasi. Miski ei suutnud kuningriigisõnumi levikut Roomas peatada. See on sellele raamatule sobiv lõpetus, sest see näitab, kuidas püha vaim andis algkristlastele väe alustada enneolematult suurt kuulutustööd, mille tulemusel pidi hea sõnum Jumala kuningriigist jõudma maailma otsani. (Ap 1:8.)
rääkis. Vastava kreeka sõna tähendus on „ametlike teadete kuulutajana teatavaks tegema”. See sõna rõhutab tegevuse viisi: enamasti on tegu sõnumi avaliku teadaandmisega, mitte rühmale inimestele jutluse pidamisega. Paulus kuulutas sõnumit Jumala kuningriigist. Väljend „Jumala kuningriik” esineb Apostlite tegude raamatu algtekstis kuus korda. Esimeses kohas (Ap 1:3) öeldakse, et Jeesus ise rääkis Jumala kuningriigist nende 40 päeva jooksul, mis jäid tema ülesäratamise ja taevamineku vahele. Ülejäänud kohtadest on näha, et Jumala kuningriik oli ka apostlite kuulutustöö peamine teema. (Ap 8:12; 14:22; 19:8; 28:23.)
julgelt. Siin esineb kreeka sõna parresía, mida on tõlgitud ka vastega „kartmatus”. (Ap 4:13.) Nimisõna parresía ja verb parresiázomai (mis on tihti tõlgitud „julgelt rääkima”) esinevad Apostlite tegude raamatus mitu korda. Algkristlaste julgust kuulutustöös on näha kogu Apostlite tegude raamatus. (Ap 4:29, 31; 9:27, 28; 13:46; 14:3; 18:26; 19:8; 26:26.)