Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g 1/96 lk 28-29
  • Vaatleme maailma

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Vaatleme maailma
  • Ärgake! 1996
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Miks hakkavad lapsed kasutama uimasteid
  • Õudus kütkestab
  • Kuidas pesta käsi
  • Rumeenia AIDSi-orvud
  • Vereraha
  • Veel vereülekannetega kaasnevaid ohte
  • Valgusfoor metsloomadele?
  • Asbestioht püsib
  • Kui ostetakse konserve, mille karp on mõlkis
  • Miks pummeldamine on väär?
    Ärgake! 2004
  • Miks on liigjoomine väär?
    Noored küsivad. Praktilisi vastuseid, 1. köide
  • Vaatleme maailma
    Ärgake! 1997
  • Pese ja kuivata oma käsi!
    Ärgake! 1998
Veel
Ärgake! 1996
g 1/96 lk 28-29

Vaatleme maailma

Miks hakkavad lapsed kasutama uimasteid

„Mida võime teha, et meie lapsed hoiduksid uimastitest ja alkoholist, ning miks on mõnedel lastel kergem nendest keelduda kui teistel?” Sellised küsimused tõstatati hiljuti ajakirjas Parents, kus anti ka mõningad võimalikud vastused, mis tuginesid Ameerika Ühendriikide Arizona ülikooli teadlaste uuringule. Uuring hõlmas peaaegu 1200 kuuenda ja seitsmenda klassi last ning selles pöörati tähelepanu kümnele riskitegurile, mis arvatakse avaldavat mõju lastele, kes hakkavad kuritarvitama uimasteid ja alkoholi. Kaks peamist mõjurit olid „allumine eakaaslaste mõjule ning sõbrad, kes tarvitavad alkoholi või uimasteid”. Teisalt näitas uuring, et heal õppeedukusel võib olla takistav mõju — seda ehk põhjusel, et see parandab enesehinnangut ega aita üldjuhul kaasa sõprussidemete tekkimisele uimaainete kuritarvitajatega.

Õudus kütkestab

„Teismelistel on kirg õuduse järele,” ütleb Kanada The Globe and Mail. Ajaleht teatab, et „õudusteemalised kaardikogud, õuduskoomiksid, -pildid, -filmid ning isegi -muusika on noorte seas kuum kaup”. Et rahuldada taolist šokeerivat maitset lugemismaterjali osas, suurendas üks kirjastaja teismelistele mõeldud õudusraamatute väljalaset neljalt raamatult aastas ühe raamatuni kuus. Teised annavad välja kaks õudusraamatut kuus. Miks õudus nõnda kütkestab? Kirjanik Shawn Ryan tõdeb, et „ajaloolisest vaatepunktist on õudus alati soositud siis, kui inimesed on rahulolematud või õnnetud”. Ajalehe The Globe teatel ütles mr. Ryan: „Üheksakümnendatel ollakse ilmselt rahulolematud valitsuse suhtes, õnnetud ja hirmul kuritegevuse ees. Sellistel aegadel on õudus soositud.”

Kuidas pesta käsi

Arstid ütlevad, et juba ainuüksi korrapärane kätepesu „aitab saada lahti bakteritest ja viirustest, mis põhjustavad nohu, grippi, neelupõletikku, seedehäireid ja veel tõsisemaidki haigusi”, teatab The Toronto Star. Ajaleht lisab: „Montreali epidemioloogi dr. Julio Soto .. uuringust nähtub, et korralik kätepesu võib märgatavalt piirata viiruslike ja bakteriaalsete nakkushaiguste levikut — ülemiste hingamisteede haigusi koguni 54 protsenti ning kõhulahtisuse haigusjuhte 72 protsenti.” Kanada lastearstide liidu soovitusel hõlmab korralik kätepesu järgmist: käsi tuleb hetk jooksva vee all hoida; seebitada ja seejuures 30-ni lugeda; jooksva vee all loputada ja seejuures 5-ni lugeda; lõpuks kuivatada puhta, teiste poolt kasutamata käterätikuga või paberkäterätikuga või automaatse kätekuivatiga. Eriti hoolsalt peaksid kätepesusse suhtuma need, kel on tegemist toiduainetega restoranides, einelaudades või toidukauplustes.

Rumeenia AIDSi-orvud

Rumeenias on 93 protsenti neist, kes on saanud AIDSiga lõppeva HIV-nakkuse, alla 12-aastased lapsed, kirjutab Reuteri uudistetalituse reporter Roxana Dascalu. Ta märgib, et Euroopa kõrgeim HIV-positiivsete laste kontsentratsioon on sadamalinnas Constanţas, kus selliste laste arv ulatub 1200-ni, kusjuures 420 nendest on juba surnud. Teadete kohaselt said pooled neist nakkuse vereülekannetest ja steriliseerimata süstaldest, enne kui vana režiim aastal 1989 kukutati. Suure osa AIDSiga nakatunud verd, mis otse haiglatesse ja lastekodudesse viidi, müüsid vaesunud madrused. Raportis märgitakse, et varjupaikades, kus HIV-nakkusega laste eest hoolitsetakse, „ei ole edu näitajaks mitte ellujäänute arv, vaid see, kuidas lapsed veedavad oma viimased elupäevad ja kuidas nad surmale vastu lähevad”. Üks varjupaigatöötaja ütleb: „Me ei lase lastel üksi oma voodis surra. Õde võtab nad sülle, istub kiiktooli ja kiigutab neid.”

Vereraha

Saksamaa avalikkus oli jahmunud, kui aastal 1994 tuli ilmsiks, et umbes 2500 inimest on saanud HIV-nakkuse vereülekannete ja vereproduktide kaudu. (Vaata 1994. aasta 22. aprilli ajakirja Ärgake!, lehekülge 28 [inglise keeles].) Ajalehe Süddeutsche Zeitung teatel palus riigi tervishoiuminister 1995. aasta jaanuaris toimunud parlamendidebatil ohvritelt „föderaalvalitsuse nimel andestust” tehtud vigade eest, mis on nende olukorra veelgi rängemaks muutnud. Debatil öeldi, et peamine vastutus lasub farmaatsiatööstusel ja arstidel ning et Saksamaa Punane Rist on määrinud oma maine, sest on liialt innukalt püüdnud saada „verest tehtavate ravimite tootjaks”. Üks naine, kes oli saanud HIV-nakkuse oma kadunud abikaasalt, kurtis: „Vähemalt 700 hemofiiliahaiget oleks veel elus, kui [farmaatsiatööstus] oleks mõelnud tollal muulegi kui vaid kasumile.”

Veel vereülekannetega kaasnevaid ohte

Austraalia ajalehe The Canberra Times teatel on Punane Rist arste hoiatanud, et nakatunud verega võib kanduda edasi eluohtlik bakteriaalne nakkus ning et praegu ei ole seda organismi veel võimalik veres avastada. Viidates ajakirja The Medical Journal of Australia artiklile, öeldakse ajalehes, et aastatel 1980—1989 suri Uus-Lõuna-Walesi osariigis sellise bakteriaalselt nakatunud vere tõttu neli inimest. Edasi tõdetakse ajaleheartiklis: „Probleem seisneb selles, et bakter Yersinia enterocolitica võib täisverepakendites kiiresti paljuneda isegi siis, kui veri on peaaegu jääs. Inimesed, kellel on olnud nädalaid enne vere loovutamist mingi nakkuslik mao- ja soolehaigus, võivad mõnikord kanda edasi seda organismi, mis võib vereülekande jaoks säilitatavas veres tohutult paljuneda. Patsiendid, kellele tehakse vereülekanne, võivad kiiresti saada toksilise šoki ja surra.”

Valgusfoor metsloomadele?

See, et loomad maanteid ületavad, on juba ammu ohuks nii sõidukijuhtidele kui ka loomadele. Prantsuse loodusajakiri Terre Sauvage teatab, et lähtudes paljudest õnnetustest, mida on põhjustanud öösiti metsavahelisi teid ületavad loomad, on Prantsusmaa metsavalitsuse tehnikaspetsialistid teinud üllatava avastuse. Loomad peatuvad punase tule ees! Katsetes on selgunud, et punane valgus naelutab loomad veidikeseks ajaks paigale. Prantsusmaal on nüüd metsateede serva paigaldatud punased reflektorid, millele langeb lähenevate sõidukite esilaternate valgus, mis ei peegeldu mitte sõidukijuhi suunas, vaid hoopis metsa suunas. Nüüd ootavad loomad enne maanteele sööstmist niikaua, kuni valgus kaob.

Asbestioht püsib

Tuhandeid briti ehitustöölisi sureb asbestist põhjustatud vähihaigustesse töökaitseametnike valearvestuste pärast, teatab ajakiri New Scientist. Kui meedikud 60-ndatel aastatel kõnelesid asbestkiudude ohust tervisele, kehtestas Briti valitsus tehastele seadused, mis määravad kindlaks nende kiudude lubatud kontsentratsiooni õhus. Kuid nüüd on teadlased leidnud, et suurimas ohus on olnud puusepad, elektrikud, torulukksepad ja gaasiseadmete paigaldajad, kes oma töökohal pole olnud kaitstud asbesti sisaldavate toodete eest. Kuna üks kopsuvähi vorm areneb välja 30 aasta jooksul, saadi vea jälile alles hiljuti. Praegu ei ole veel teada, millised ehitusmeetodid või asbesttooted on kõige ohtlikumad. Sellest tulenevalt kutsuvad Briti töökaitseametnikud ehitustöölisi üles olema eriti ettevaatlikud, kui nad avastavad, et mingi aine sisaldab asbesti, ning teatama oma tähelepanekutest tööandjatele, kes peaksid materjale uurima ja vastava kaitse tagama.

Kui ostetakse konserve, mille karp on mõlkis

„Toiduainete ostjad võivad raha kokkuhoiu mõttes osta või säilitada riskantseid konserve, mis tuleks tegelikult ära visata,” hoiatab ajaleht Winnipeg Free Press. „Paljud mõlkis karbiga konservid ei ole ohtlikud, aga mõned on,” ütleb Peter Parys linna tervisetalitusest. „Konserveerimise momendil on karbid tavaliselt korras; kahjustused tekivad hiljem.” Lühidalt öeldes kuuluvad linna tervisetalituse teatel äraviskamisele konservid, mille karp on servadest roostes, mille karbikaas või -põhi on kõvasti roostes või mille raputamisel on kuulda lirtsumist, aga ka konservid, mille karp on kuidagi paisunud või kummunud, mis lekivad või millel pole etiketti või mis on ületanud realiseerimistähtaja. Ajaleheteates hoiatatakse: „Kui konservikarp pole enam õhukindel, saab sellest suurepärane salmonella ja stafülokoki kasvulava. Kumbki neist võib põhjustada kõhulahtisust, oksendamist ja krampe.”

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga