Lugejate kirju

Mesilane vastamisi arvutiga. Ma lihtsalt pean väljendama teile oma tänu artikli eest „Mesilane vastamisi arvutiga” (aprill—juuni 1995). See artikkel liigutas mind sügavalt. Kui ainulaadseks ja imeliseks on küll meie Suur Looja loonud kasvõi mesilase taolised tillukesed loodolevused.

C. K., Saksamaa

Vallalisus. Tänan teid artikli eest „Piibli seisukoht: kui vallalisus on and” (aprill—juuni 1995). Minu elukohas peetakse abielu väga tähtsaks; kristlikud vennad ja õed õhutavad teisi abielluma. Enne 30-aastaseks saamist ma eriti ei mõelnudki abielule. Siis hakkasin tundma vajadust elukaaslase järele. Olen Jehoovale tänulik, et ta andis selle artikli ajal, mil tundsin, et ma ei suuda enam kannatada.

E. M. A., Ameerika Ühendriigid

Kaks aastat tagasi hakkasin pioneeriks, täisaegseks evangeeliumikuulutajaks, ja mida rohkem aeg edasi läheb, seda paremini ma mõistan, millist rahuldust pakub võimalus teenida Jehoovat „takistamatult”. Olen otsustanud teha ruumi vallalisusele — artikkel ilmus täpselt õigel ajal.

G. V., Itaalia

Vestlemine. Suur tänu artikli eest „Vestlemine on kunst” (aprill—juuni 1995). Olen juba kaua võidelnud häbelikkusega. Kuid nüüd mõistan, et ma pole ainuke inimene, kellele see muret teeb. Hakkan teie soovitusi ellu rakendama.

A. L., Ameerika Ühendriigid

Teie ettepanek lugeda ajakirjade Vahitorn ja Ärgake! artikleid on tõesti asjalik. Nõnda toimides võib üllatuda, kui palju võib leida sealt kõneainet!

V. M. J., Ameerika Ühendriigid

Koonduslaager. Üks minu tuttav luges artiklit „Minu viha muutus armastuseks” (jaanuar—märts 1995). Ta väidab, et Buchenwaldi laagris ei olnud loosungit „Arbeit Macht Frei” (Töö teeb vabaks), nagu selles artiklis öeldakse.

H. J. Z., Saksamaa

Vabandame oma ebatäpsuse pärast. Loosungit Buchenwaldi sissepääsu juures võib praegugi näha, ja tegelikult on seal kirjas „Jedem das Seine” (Igaühele oma). Loosung „Arbeit Macht Frei” oli Auschwitzi ja Sachsenhauseni laagris. (Toimetus.)

Orhideed. Armastan orhideesid! Kasvatan ka ise aias orhideesid ja mul on neist pildikogu. Tänan teid, et avaldasite artikli „Orhideede otsinguil Euroopas” (aprill—juuni 1995). Loodan, et see pole teil viimane artikkel sel teemal.

R. M., Filipiinid

Tervisejooksu ohud. Käin regulaarselt jooksmas. Olen kindel, et pärast teie artikli „Tunne tervisejooksust mõnu, kuid ole ettevaatlik!” (aprill—juuni 1995) lugemist peavad paljud kaaskristlased mind tasakaalutuks. Kardan ka, et paljud hoiduvad tervisejooksust, kuna teie artiklil oli negatiivne alatoon. Jooksjatel pole üldiselt ohtu saada südameatakk, nagu teie väidate. Ja endorfiinid tekivad ajus, mitte lihasnärvides, nagu teie seda kinnitate.

C. D., Ameerika Ühendriigid

Meie eesmärk polnud jooksmist maha laita. Me tunnistasime kehalise koormuse häid külgi, kuid kutsusime lugejaid üles olema tasakaalukad ja mitte koormama organismi üle mõistlikkuse piiri. Asja tuleb veel uurida, enne kui saadakse täpselt teada, millist ohtu võib kujutada pikamaajooks kellelegi individuaalselt. Seoses endorfiinidega kinnitab „The New Encyclopædia Britannica”, et need „levivad neile omasel viisil kõikjale närvisüsteemis”. Südameataki kohta möönab „The Medical Post”, et suur kehaline koormus üldiselt kahandab südame seiskumise ohtu, kuid nendib samas, et „oht suureneb ajal, kui nad rakendavad kehalist koormust”. (Toimetus.)