Kaitse end toidust saadavate tõbede eest

„ISTUSIN tervelt 12 tundi tualetis,” räägib Becky. „Mul olid kohutavad krambid. Veekaotus oli nii suur, et kiirabihaiglas tuli mulle veeni kaudu füsioloogilist lahust manustada. Kulus kaks-kolm nädalat, enne kui end jälle normaalselt tundsin.”

Beckyl oli toidumürgistus, toidust saadud tõbi. Nagu enamik sellesse haigestunuid, jäi ka tema ellu. Kuid rängad kannatused on tal elavalt meeles. „Ma ei osanud iial arvata, et toidumürgistus võib põhjustada nii halva enesetunde,” lausub ta.

Taolisi ja hullemaidki kogemusi on ärevusttekitavalt palju. Meie toitu ähvardavad mürgitada tosinad bakterid, viirused, parasiidid ja algloomad. Ja kuigi mõningaid toidust saadud tõbesid on tööstusmaades viimastel aastatel vähemaks jäänud, teatab ajakiri World Health, et „salmonelloos ja mõned muud haigused on nurjanud kõik jõupingutused neid kontrolli all hoida”.

Toidumürgistuste jälile on raske jõuda, sest enamikul juhtudel nendest ei teatata. Dr. Jane Koehler USA Tervisekaitse Keskusest ütleb: „Meile on kõigest sellest teada vaid jäämäe tipp.”

Kus peituvad toidust saadavate tõbede põhjused? Sind ehk üllatab, kui saad teada, et tihti saab probleem alguse juba ammu enne toidukaupade müügile jõudmist.

Epideemia viljelemine

Nüüdisaegne põllumajandustehnoloogia lausa tingib haigusetekitajate kiiret levikut karja seas. Näiteks Ameerika Ühendriikide loomakasvatuses viiakse umbes 900000 farmis kasvatatud vasikad vähem kui sajasse tapamajja. Taolise tiheda kokkupuute tagajärjeks võib olla see, et ühest farmist pärit nakkusallikas päästab valla epideemia.

Lisaks väidab dr. Edward L. Menning, Ameerika Ühendriikide veterinaaride üleriigilise ühenduse juhataja, et „kolmkümmend protsenti või rohkem loomasöödast on haigusetekitajatest nakatatud”. Mõnikord rikastatakse loomasööta proteiinikoguse suurendamiseks tapamaja jäätmetega — selline menetlus võib levitada salmonellat või muid pisikuid. Kui loomadele on antud kasvu kiirendamiseks väikestes kogustes antibiootikume, võivad sellised pisikud olla muutunud ravimite suhtes vastupidavaks. „Hea näide selle kohta on salmonella, mis on muutunud antibiootikumide suhtes vastupidavamaks,” ütleb dr. Robert V. Tauxe Tervisekaitse Keskusest. „Meie arvates on põhjuseks see, et loomasöödale lisatakse antibiootikume. Ka teiste bakteritega võivad samasugused lood olla.”

Vaid väikesel protsendil kanadel leidub soolestikus salmonellat, kui nad farmist tapamajja viiakse, kuid mikrobioloog Nelson Cox väidab, et „transportimise käigus kasvab nende hulk plahvatuslikult kahekümne kuni kahekümne viie protsendini”. Kitsukestesse kuutidesse topitud kanad võivad kergesti nakatuda. Tapmise ja töötlemise kiirmeetod suurendab riski veelgi. „Tootmisliini lõpus pole linnud puhtamad kui siis, kui nad oleksid räpasesse käimlapotti kastetud,” väidab mikrobioloog Gerald Kuester. „Neid võidakse küll pesta, aga pisikud jäävad ikka alles.”

Ka liha töötlemine suurtes kombinaatides võib olla ohtlik. „Praegusaja kombinaatides on toiduainete kogused nii suured, et üks-kaks sissetulevat toiduainepartiid võib nakatada terveid tonne lõpp-produkte,” öeldakse haigusi käsitlevas teatmeteoses The Encyclopedia of Common Diseases. Näiteks üksainus nakatunud loomalihatükk võib saastata kõik samast hakklihamasinast tulnud liha, mis läheb hamburgerite valmistamiseks. Lisaks võib kergesti rikneda ka toit, mis valmistatakse tsentraliseeritult ning saadetakse seejärel kauplustesse ja restoranidesse, kui laialiveo ajal ei säilitata õiget temperatuuri.

Kui palju müügikohta jõudvatest toiduainetest võib ohtlikuks saada? „Vähemalt 60 protsenti kõigest, mis jaemüüki läheb,” väidab dr. Menning. Kuid sa võid astuda samme, et kaitsta end toidust saadavate tõbede eest, sest USA toiduainete ja ravimite administratsiooni ajakiri FDA Consumer märgib, et „30 protsenti taolistest haigustest tuleneb ebakohtadest toiduainete töötlemisel kodus”. Milliseid ettevaatusabinõusid võiksid sa tarvitusele võtta?

Enne ostmist . . .

Loe, mis on sildil. Millised on koostisained? Ole ettevaatlik, kui on kasutatud tooreid mune, näiteks salatikastmetes või majoneesis. Piima ja juustu puhul peaks olema sildil „pastöriseeritud”. Pane tähele, millistele kuupäevadele on juhitud tähelepanu märkustega „lubatud müüa kuni” või „lubatud tarvitada kuni”. Ära arva, et väidetavalt täiesti naturaalsed toiduained on kindlasti ohutud; need võivad tuua kaasa ohte, mille eest keemilised lisaained peaksid sind kaitsma.

Uuri hoolega toiduainet ja selle pakendit. Kui toiduaine ei paista olevat värske, jäta see ostmata. Kala puhul peavad kõigil kaladel olema kirkad silmad, punased lõpused ja riknemata, tihe liha; fileetükid ja -lõigud peaksid olema puhta värvusega ja läikivad, ilma vänge ja ebameeldiva lõhnata. Kala peaks olema kas külmletis või külmutusseadmega varustatud kastis. Kui keedetud või küpsetatud kala on asetatud värske kala kõrvale, võib üks teist nakatada. Lisaks, kui konservikarp või -purk lekib, kummub või on muidu vigastatud, on oht nakatuda botulismi — harvaesinevasse, kuid mõnikord surmaga lõppevasse mürgistusse, mis kahjustab kesknärvisüsteemi.

Enne söömist . . .

Keeda või küpseta toit korralikult läbi. See on üks peamisi kaitseabinõusid nakatumise vastu. „Eelda, et iga loomset päritolu toiduaine on saastunud, ning töötle seda vastavalt,” soovitab dr. Cohen. Muna tuleks keeta, kuni nii munarebu kui ka -valge pole enam vedel, vaid on kalgendunud. Kuna üldiselt võivad bakterid paljuneda temperatuuril 4—60 °C, tuleks lihatükki keeta või küpsetada nii, et selle sisemuses oleks temperatuur vähemalt 71 °C, kusjuures linnuliha puhul peaks selle sisetemperatuur olema vähemalt 82 °C.

Järgi toiduvalmistamisel hügieeninõudeid. Kõik kööginõud ja -riistad tuleb pärast kasutamist põhjalikult puhastada. Kuigi väidetakse ka seda, et puidust lõikelauad võivad olla bakteritest saastatud, näitab üks uurimus, et need on ohutumad kui plastmassist lõikelauad.a Ükskõik millist lõikelauda sa ka kasutad, tuleks seda pesemisaine ja tulise veega põhjalikult pesta. Soovitatakse kasutada ka vastavaid kemikaale. Pese pärast toore lihaga kokkupuutumist käsi, sest kõik, mida sa puudutad, võib saastuda.

Vaata kella. Toimeta toidukaubad koju nii kiiresti kui võimalik. Edasi, „mitte miski, olgu see kas küpsetatud või toores, ei tohiks olla külmutuskapist väljas rohkem kui kaks tundi”, ütleb dietoloog Gail A. Levey. „Kui välistemperatuur on kõrgem kui 32 °C, lühenda aega ühe tunnini,” lisab ta.

Enne säilitamist . . .

Kasuta kohaseid nõusid. Jaota kuum toiduaine väikestesse nõudesse, nii et see külmutuskapis kiiresti jahtuks. Jäta nõude vahele õhu ringlemiseks ruumi, et külmutuskapi või sügavkülmiku sisetemperatuur ei tõuseks. Kõik nõud peavad olema kaetud, et üks toiduaine ei nakataks teist.

Kontrolli oma külmutuskappi. Sügavkülmiku temperatuur ei tohi olla kõrgem kui —18 °C, külmutuskapi temperatuur +4 °C. Samal ajal kui sügavkülmikus saab säilitada liha mitmeid kuid, hakkab see külmutuskapis juba paari päeva pärast riknema. Munad tuleks tarvitada ära kolme nädala jooksul. Et munad ei puruneks ja oleksid piisavalt külmad, on parem jätta need oma karpi ning hoida neid külmutuskapi keskosas, selle asemel et panna need ukse siseküljele munarestile, mis on üks soojemaid kohti külmutuskapis.

Kui kõigile ettevaatusabinõudele vaatamata on toiduainel kahtlane välimus või lõhn, viska ta minema! Kuigi toidust saadud tõbi möödub tihti, ilma et see põhjustaks tõsiseid tagajärgi, võib see saada ka saatuslikuks — eriti kui on tegemist laste, eakate või selliste inimestega, kel on immuunpuudulikkus.b

Mitu tuhat aastat tagasi ütles Jumal Noale: „Kõik maa loomad ja kõik taeva linnud .. ja kõik mere kalad .. olgu teile roaks” (1. Moosese 9:2, 3). Vooltootmisega tapamajad ja toiduainete tsentraliseeritud töötlemine koos laiaulatuslike jaotusaladega suurendavad tõenäosust saada tõvestavaid loomseid toiduaineid. Sina kui tarbija peaksid seetõttu omalt poolt samme astuma. Toiduaineid ostes, kuumtöödeldes ja säilitades ole hoolas.

[Allmärkused]

[Kast lk 24]

Kui käid väljas söömas

Piknikud. Kasuta hea isolatsiooniga külmutuskasti, mis on seest jääga vooderdatud. Hoia seda auto reisijatesalongis, mitte pagasiruumis. Piknikupaigas peaks külmutuskast olema varjus ja kaas suletud. Hoia kõiki tooreid toiduaineid muudest toiduainetest eraldi. Pole soovitatav toit eelnevalt kodus pooleldi valmis teha, et see siis hiljem grillahjus lõplikult valmis küpsetada, sest vaegkuumutamine soodustab bakterite paljunemist.

Restoranid. „Vältige restorane, mille puhtus jätab soovida,” manitseb dr. Jonathan Edlow. „Kui söögisaal on räpane, on arvatavasti ka köök samasugune.” Saada tagasi iga „kuum toit”, mis pole kuum ega korralikult läbi küpsetatud. Kasvõi kergeltki roosakat linnuliha ei tohiks tarvitada. Praetud munad peaksid olema mõlemalt poolt hoolikalt küpsetatud. „Mida vedelam munakollane, seda suurem risk,” hoiatab FDA Consumer.

Püstijalabaarid. Kuna püstijalabaarides pakutakse erinevas küpsetus- ja jahutusastmes toite, võivad nad ajakirja Newsweek sõnul olla „suurepärased mikroobide kasvulavad”. Vaata, kas püstijalabaar on puhas ja kas toite, mis peaksid olema jahedas, hoitakse külmletis. Kuigi püstijalabaarides võidakse hoida korda ja puhtust, võivad haigusidud kanduda ühelt külastajalt teisele. Mikrobioloog Michael Pariza ütleb: „Ei või iial teada, kes on puudutanud viimati lusikat, mis juhtub kukkuma salatikastmesse.”

Seltskondlikud koosviibimised. Dr Edlow soovitab võõrustajal rootsi laua puhul „panna toit lauale väikestes kogustes ja seda siis serveerimisnõudes kas jahutatult või kuumutatult juurde tuua, selle asemel et toit pikaks ajaks lauale jätta”. Hoia külmasid toite temperatuuril alla 4 °C, kuumasid toite temperatuuril üle 60 °C. Küpsetatud liha, mis on mõeldud hilisemaks kasutamiseks, tuleks otsekohe külmikusse panna ja sinna jätta kuni lauale viimiseni. Toitu võib enne söömist põhjalikult läbi kuumutada.

[Pilt lk 21]

Kui toidukaup pole värske välimusega, ära osta seda

[Pilt lk 23]

Kas restoranis, kus sina einestad, on köök puhas?