Lugejate kirju

Düsleksia. Kirjutan teile, et väljendada oma siiraimat tänu artikli eest „Kuidas tulla toime frustratsiooniga, mida düsleksia põhjustab” (08.08.1996, inglise keeles). Lugenud kasti „Kuidas laste düsleksiat ära tunda”, lasime abikaasaga oma kümneaastast poega kontrollida. Saime teada, et tal on düsleksia, ning teeme nüüd pingutusi, et anda talle nii kodus kui ka koolis vajalikku abi. Õpetajad rääkisid meile pidevalt, et ta on väga võimekas laps, kuid ei rakenda oma võimeid. Võite seetõttu ette kujutada, kui tänulikud me oleme, et see artikkel ilmus.

J. S., Šotimaa

Kuna olen kahe düsleksiku lapse ema, valmistas see artikkel mulle suurt rõõmu. See teadvustas inimestele suurepäraselt, kuivõrd tõsine niisugune puue on ja kui raske selle puude all kannatavatel inimestel endil on. Kas te oskate ette kujutada, et te ei ole suuteline tänava nimesilti lugema, või seda, et soovite menüü järgi toitu tellida, kuid te ei oska lugeda, mis seal kirjas on? Olen kindel, et düsleksikud saavad artiklis leidunud informatsiooni hästi ära kasutada.

M. K., Ameerika Ühendriigid

Ohustatud liigid. Tänan teid südamest artiklisarja eest „Ohustatud liigid — miks tunda muret?” (08.08.1996, inglise keeles). On täiesti õige, et seisame silmitsi ohuga kaotada üks hinnaline aare. Artikkel tiivustas minus soovi elada Jumala tõotatud uues maailmas, kus loomad võivad elada, ilma et neid ähvardaks väljasuremisoht.

D. I., Albaania

Põgenike kriis. Olen burundi põgenik ja tahan teid tänada artiklisarja eest „Kas põgenike kriisile tuleb kunagi lõpp?” (22.08.1996, inglise keeles). Oli väga julgustav teada saada, kuidas Jehoova suhtub sellesse probleemi ning et ta käskis muistsel ajal oma rahval põgenikke armastavalt ja lahkelt kohelda. Suur tänu teile nende artiklite eest; need olid mulle tõesti lohutuseks.

D. M., Keenia

Bussiõnnetus. Lugedes artiklit „Jehoova annab jõudu, et õnnetusest üle saada” (22.08.1996, inglise keeles), ei suutnud ma nuttu tagasi hoida, kuna see seostus mu enda üleelatuga. Sattusin samuti koos oma kõige lähedasema sõbraga liiklusõnnetusse. Ta suri tõsiste vigastuste tõttu mõne tunni pärast. Sellele järgnenud viie aasta jooksul õppisin tulema toime tohutu kaotusevalu ja süütundega, et mina jäin ellu, aga tema mitte. Mul on kindel lootus, et Jehoova ei unusta minu kallist sõpra. Tunnen samuti südamest kaasa nendele, kes kaotasid oma lähedased Hispaanias toimunud õnnetuses.

J. T., Ameerika Ühendriigid

Kogelemine. Suur tänu teile artikli eest „Kogelejate keel hakkab rääkima” (22.08.1996, inglise keeles). Petr Kunci kogemus andis mulle palju jõudu juurde. Kogelen ise samuti. Enne piiblilise ettekande esitamist palun alati Jehoovat, et ta aitaks mul end selgelt väljendada.

M. M., Itaalia

Kui olin saanud 20-aastaseks, märkasin, et mulle valmistab raskusi teistega suhelda ja Jehoova tunnistajate kuningriigisaali lava pealt rääkida. Pärast kõnet ma lausa tilgun higist ja tunnen end erakordselt väsinuna. Oli tõesti väga julgustav lugeda kogemust kaaskristlasest, kes sellele probleemile vaatamata Jehoovat teenib. See on aidanud mul olla positiivne.

M. S., Jaapan

Olen teile südamest tänulik, et te selle kogemuse avaldasite. Mind on sama probleem lapsepõlvest saadik vaevanud. Olen nagu Petrgi kogudusevanem ja pean Jehoovale toetuma, et oma ülesannete täitmiseks jõudu ammutada. Juhatan praegu teokraatlikku teenistuskooli, nii et saan aidata teistel paremini kõnelema õppida.

N. O. N., Nigeeria