Vaatleme maailma
Kardinal seletab lahti paavsti mõtteavaldusi
Lisaks paavst Johannes Pauluse avaldusele, et evolutsiooniteooria „on midagi enamat kui pelgalt hüpotees”, on New Yorgi kardinal O’Connor pakkunud välja mõtte, et Aadam ja Eeva võisid olla olemas „mingi muu vormina” kui mehe ja naisena. Nagu teatab New Yorgi „Daily News”, ütles O’Connor: „Katoliku kirik arvestab ka edaspidi teaduslike uuringutega, ja see kehtib ka bioloogilise evolutsiooni kohta.” St. Patricku katedraalis peetud jutluses tegi kardinal teatavaks: „On võimalik, et kui loodi need kaks isikut, kellest meie kõneleme kui Aadamast ja Eevast, oli tegemist mingi muu vormiga, ning Jumal puhus just nendesse elu, puhus just nendesse hinge — see aga on teaduslik küsimus.” Itaalia konservatiivse ajalehe „Il Giornale” üks pealkirju kõlas lühidalt ja tabavalt: „Paavst ütleb, et me olla pärit ahvidest.”
Nõuanne paavstile
Itaalia katoliiklasest ajakirjanik Vittorio Messori arvab, et nüüdisaja katoliku kiriku hierarhiasse kuulujad võtavad liiga palju sõna. Ta paneb ette, et nad oma läkitusi „lihtsustaksid ja kontsentreeriksid”. Intervjuus, mille edastas katoliku uudisteagentuur Adista, ütles ta: „Kiire arvestus osutab sellele, et kirik on oma kõigil tasandeil viimase 20 aasta jooksul teinud rohkem sõnu kui eelnenud 20 sajandi jooksul. Mida rohkem räägitakse, seda vähem seda kuulatakse. Olen teinud ettepaneku pidada seitsmeaastane paus, mille jooksul kirik alates küla abipreestrist kuni paavstini vait oleks. [—] Olen lugenud . . . kõiki neid pideva voona saabuvaid kõnesid ja entsüklikaid, ent kui palju on minusuguseid veel? Me peaksime tooma selle ohvri ja pöörduma paavstide mõne aastakümne taguse tava juurde tagasi. Neil oli kombeks anda välja kõige rohkem kolm entsüklikat.”
Põnevus, mis tapab
Põnevusspordialad nagu benjihüpped, spetsiaalvarustuseta kaljuronimine, langevarjusport ja langevarjuga allahüpped kõrgetelt objektidelt on Prantsusmaal moeasjaks saanud. Pariisi ajaleht „Le Monde” päris mitmelt eksperdilt, miks on põnevusspordialad Prantsusmaal nii populaarseks muutunud. Alain Loret, uute spordialade uurimiskeskuse juhataja, ütles üheks põhjuseks olevat selle, et traditsioonilised spordialad oma kindlate reeglite, distsipliini ja treeninguga ei vasta enam nüüdisnoorte väärtushinnangutele, kes omistavad rohkem tähtsust vabadusele ja lõbule kui vajadusele distsipliini järele. Prantsuse sotsioloogi David Le Bretoni sõnul „peegeldab üliriskantsete spordialade kasvav populaarsus moraaliväärtuste kriisi. Tõepoolest, me ei tea enam, milleks me õieti elame. Meie ühiskond ei edasta meile sõnumit, et elu on elamist väärt. Seepärast võib põnevuseotsinguid .. võtta elu mõtestamise ühe viisina”. Ent üha rohkem noori riskib eluga ja kaotab selle.
Taaskülastus muistsesse Aleksandriasse
Kõigepealt teatasid arheoloogid, et nad on Egiptuse vetest Aleksandria lähistelt leidnud Pharose 2000 aastat vana tuletorni, ühe seitsmest vanaaja maailmaimest. Nüüd ütlevad nad olevat leidnud „muistse Aleksandria valitsejapalee varemed asukohaga Aleksandria vana sadama idaosas umbes kuue meetri sügavusel vee all”, teatab „The Vancouver Sun”. Prantsuse merearheoloogi Frank Goddio sõnul on selles paigas Marcus Antoniuse elamu ja templi, aga ka Kleopatra palee varemed, lisaks veel veiniamforad, graniitsambad, sillutatud tänavad ja muud iidse linna jäänused. Nagu ütleb Goddio, leidsid uurijad „kauni sadama, mida kaitseb veel 2000 aastat hiljemgi heas korras pikk muul, mis aga nüüd on vee all”. Aleksandria sai oma nime Aleksander Suure järgi, kes aastal 332 e.m.a. uhket sadamat nähes otsustas, et sellesse paika peab rajatama linn. Sellest sai Ateena ja Roomaga võistlev kultuuri- ja kaubanduskeskus. Siin asus kuulus Aleksandria raamatukogu. Kuid keskajaks oli kadunud enamik muistsest linnast, mille olid hävitanud maavärinad ja tulekahjud ning neelanud alla meri.
Millal algab uus aastatuhat?
1999. aasta 31. detsembri keskööl kavatsevad paljud inimesed kõikjal maailmas tähistada uue aastatuhande algust, ning juba on ka tehtud plaane suurejoonelisteks pidustusteks. Ent kuigi on „täiesti loomulik, et sellise ümmarguse numbriga aastat” tähistatakse, öeldakse Inglismaal Cambridge’is asuva Greenwichi Kuningliku Observatooriumi avalduses, et „kui olla täpne, siis me tähistame 2000-ndat aastat ehk aastatuhande viimast aastat, aga mitte uue aastatuhande algust”. Segadust tekitab e.m.a. ja m.a.j. vaheline üleminek, mida esimesena rakendas seitsmendal sajandil elanud ajaloolane ja teoloog Bede, kes püüdis dateerida sündmusi, lähtudes Jeesuse sünnist. Null-aastat kaasa ei arvatud, seega oli aasta 1 e.m.a. esimese päeva ja aasta 1 m.a.j. esimese päeva vahel vaid üks aasta. Järelikult algas esimene aastatuhat aasta 1 m.a.j. esimese päevaga ja lõppes aasta 1000 m.a.j. viimase päevaga. Seega algas teine aastatuhat 1. jaanuaril 1001. „On selge, et uue aastatuhande algus on 1. jaanuaril 2001,” ütlevad uurijad. Igal juhul põhinevad pidustused puhtalt gregooriuse kalendril, aga mitte Jeesuse tegelikul sünnil, sest nüüd on teada, et ta sündis veidi aega varem.
Mittekadestatav rekord
„Ühendriikides on sugulisel teel levivate haiguste arv kõrgem kui ühelgi teisel arenenud maal maailmas, ent puudub tõhus riiklik süsteem selle epideemiaga võitlemiseks, [öeldi] tervisekaitseekspertide nõupidamisel,” teatatakse ajalehes „The New York Times”. Riikliku Teaduste Akadeemia allasutuse Meditsiiniinstituudi komitee sõnul saaks hoida ära suurt hulka ameeriklaste hulgas sugulisel teel levivaid haigusi, mis põhjustavad jätkuvalt tõsiseid terviseprobleeme, näiteks vähki, ja tuhandeid surmajuhtumeid igal aastal. Pärast 18 kuud kestnud uuringuid leidis 16-liikmeline komitee, et igast 43-st raviks ja muudeks kuludeks kasutatud dollarist kulutati vaid 1 dollar nende haiguste ärahoidmisele. Nende ettekandes öeldakse, et neljandik neist oletatavast 12 miljonist uuest iga-aastasest haigusjuhtumist hõlmab alaealisi. Kui need haigused, mille hulka kuuluvad ka herpes, hepatiit B, klamüüdia, gonorröa ja süüfilis, jäävad ravimata, võivad nad põhjustada viljatust, sünnipuudeid, raseduse katkemist, vähki ja surma. Kui jätta arvestamata kulud, mida nõuab seksuaalsel teel leviv ja AIDS-i tekitav HIV-viirus, lähevad need haigused riigile maksma vähemalt 10 miljardit dollarit aastas.
Puhast Antarktikat otsimas
Hoolimata sellest, et Antarktikas on suvetemperatuur vaid —10 °C, on sealne külastajate arv viimase kümne aastaga kahekordistunud. Kümme tuhat inimest on muretsenud puhkusetuusiku maksumusega kuni 9000 USA dollarit, et näha seda lõunapoolseimat kontinenti koos selle pingviinide, hüljeste ja imelise, 13 miljonit ruutkilomeetrit hõlmava jäätunud maastikuga. Kuid need kartmatud rännumehed on kärmed juhtima tähelepanu seal töötanud riikide poolt mahajäetud prügile: enam mitte kellelegi vajalikele onnidele, kütusepaakidele, rämpsule ja koguni vanadele arvutitele, teatab Londoni „The Independent”. Selle piirkonna esimese reisijuhi välja andnud dr. Bernard Stonehouse Scotti Polaarinstituudist Inglismaal Cambridge’is ütleb nende reostajate kohta: „Minevikus nad lihtsalt ei võtnud vaevaks koristada, nüüd aga on nad sunnitud seda tegema. Turistid ja külastajad on kaevanud, et nad pole maksnud raha prügimäe nägemise eest.”
Loteriid trumpavad kirikud üle
Ameeriklased kulutavad rohkem raha loteriide kui oma kirikutele annetamise peale, ütleb Associated Baptist Press. Nagu teatatakse ajakirjas „Christian Century”, näitab USA Rahvaloendusbüroo aruande ning Ameerika ja Kanada kirikute aastaraamatu võrdlemine seda, et aastal 1994 kulutasid ameeriklased riigiloteriidele 26,6 miljardit dollarit, oma kirikutele aga annetasid kõigest 19,6 miljardit dollarit.
See pole sääskede jaoks
Putukapüüdjad, õues rippuvad elektriseadmed, mis putukaid öösel ligi meelitavad ja nad siis surmava elektrilöögiga häälekalt tapavad, on sääskede puhul tõhutud. „Need seadmed on täiesti kasutud,” ütleb entomoloogiaprofessor George B. Craig juunior. Enamikku sääski valgus ligi ei meelita ning toitu hankivad emased — kes just hammustavadki — otsivad ammoniaaki, süsinikdioksiidi, higi ja muid nahaeritisi, mida aga elektrilised putukapüüdjad ei erita. Leidmata kõike seda, lendavad nad minema. Lisaks on püüd putukapüüdjatega sääski tappa otsekui „püüd merd teelusikatega puhastada”, ütleb dr. Craig. Emane sääsk võib kõigest poole suve jooksul anda 60000 emast järglast. Kolm kuud kestnud uurimus näitas, et ühel keskmisel ööl oli putukapüüdjatega tapetud putukate hulgas emaseid sääski vaid 3 protsenti. Craig ütleb, et putukapüüdjaid „ei peaks müüdama mitte aiandusosakonnas, vaid „kodu ja mäng”-osakonnas”.