Vaatleme maailma
Brasiilia orjakaubandus
”Brasiiliasse saadeti kümme korda rohkem orje kui Ameerika Ühendriikidesse — ent Brasiilia orjade seas oli surmajuhtude arv niivõrd suur, et aastal 1860 oli Brasiilias mustanahalisi tervelt poole vähem kui Ameerika Ühendriikides,” teatab Maailma Kirikute Nõukogu väljaanne ”ENI Bulletin”. Oletatakse, et 40 protsenti aafrika orjadest suri laevatrümmides. Et aafrika orjade hinda tõsta, ristiti neid kollektiivselt, piserdades neid veega, samal ajal kui preestrid laususid ”ristimissõnu”. Maailma Kirikute Nõukogu Kamerunist pärit juht Aaron Tolen märkis Brasiilias Salvadoris ”mälestus-, meeleparandus- ja lepitusteenistusel” kõneldes: ”Selle tragöödia põhjustajaiks polnud ainuüksi need, kes meid siia tõid. Ka meil, aafriklastel, lasub süü. Me alandusime selleni, et panime kaubaks oma vennad ja õed.”
Euroopa suitsetajad
Euroopa ja Hiina elanikud tarvitavad ühe inimese kohta kõige rohkem tubakat maailmas, teatab Saksamaa Frankfurdi ajaleht ”Nassauische Neue Presse”. Euroopa Liidu liikmesriikides suitsetab 42 protsenti meestest ja 28 protsenti naistest. Ent need protsendid on märgatavalt suuremad vanusegrupis 25—39 aastat. Igal aastal tapab suitsetamine nii Saksamaal kui ka Suurbritannias 100000 inimest. Hiljuti raviti kopsuvähki Tšehhi vabariigi presidendil Václav Havelil, kes on palju aastaid olnud kirglik suitsetaja. ”Süddeutsche Zeitung” teatel ütles president oma kirjas euroopa liikumisele ”Suitsetamine või tervis”, et ta imetleb igaüht, kes suudab oma suitsetamisharjumusest loobuda.
Kas müra teeb haigeks?
Müra, ka suhteliselt madalsageduslik, võib teha inimese haigeks, nagu see ilmneb uuringutest, millest teatatakse briti ajakirjas ”New Scientist”. Nende teadmiste valgusel on Maailma Tervishoiuorganisatsioon vaadanud öise lubatava mürataseme normid uuesti läbi. Eriti murelikuks teevad tõendid, et eeskätt võivad olla ohus lapsed. Üks uuring tuvastas, et Müncheni rahvusvahelise lennujaama ligiduses elavatel lastel on nii kõrgem vererõhk kui ka kõrgem adrenaliinitase. Ka leidsid uurijad, et lastel olid halvenenud nii lugemisoskused kui ka pikaajaline mälu. Inimesed, kes paistavad müraga kohanevat, teevad seda ”alati oma organismi normaalse talitluse arvelt”, ütleb müraspetsialist Arline Bronzaft. ”Müra tähendab stressi, mis lõpuks avaldab organismile mingil moel kahjulikku mõju.”
Taimekaitsevahendite ohud
Filipiinidel asuva Rahvusvahelise Riisiuurimise Instituudi teatel jääks riisitoodang samaks ka siis, kui põllumehed taimekaitsevahendeid üleüldse ei kasutaks. Üks riisiinstituudi juures tegutsev teadlane informeeris Filipiinidel peetud toidualast maailma tippkonverentsi sellest, et põllukultuuride laialdane pritsimine tähendab raiskamist ning on ka kasutu. Ajakirja ”New Scientist” teatel põllumehed mitte üksnes ei pritsi valel aastaajal, vaid ka tapavad tegelikult valesid putukaid. Lisaks ignoreerivad paljud põllumehed kemikaalide kasutamise ohutusnõudeid ning kasutavad kergesti sissehingatavat peent pihu või siis segavad herbitsiide mullaga ja puistavad selle käsitsi laiali. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmeil põhjustavad taimekaitsevahendid viimasel ajal kogu maailmas igal aastal 220000 surmajuhtumit ja kolm miljonit rasket mürgistust.
Teismelised kirjeldavad ideaalseid vanemaid
Kuidas kirjeldaksid teismelised ideaalseid vanemaid? Vastuse leidmiseks uuris koolinõustaja ja -psühholoog Scott Wooding rohkem kui 600 murdeealist. Kuna Wooding ootas noorukitelt ülistust kõikelubatavusele, valmistasid nende vastused talle üllatuse. Murdeealised teatasid ühel meelel, et nad ootavad ”erapooletust, hoolivust (tahavad kuulda sõnu ”Ma armastan sind”), huumorimeelt [ja] head eeskuju”, teatab ajaleht ”The Toronto Star”. Samuti selgus Woodingile, et teismelised ootavad vanemailt abi vastutustunde arendamisel. Nad loodavad, et neid distsiplineeritaks, kui nad midagi valesti on teinud. Mis kõige tähtsam, noorte sõnul igatsevad nad seda, et vanemad koos nendega rohkem aega veedaksid.
Vereta meditsiin
”Kartused verega edasikanduvate haiguste ees ja krooniline nappus annetatud verest on andnud tõuke teha tõsiseid pingutusi loobuda vereülekannetest kus iganes võimalik,” teatab ajaleht ”The Globe and Mail”. Vereta meditsiini, sealhulgas kirurgia aluseks on ülimalt hoolas kontroll verekao üle, ja ”paljud uued ravivõtted tulid kõigepealt kasutusele Jehoova tunnistajate ravimisel,” ütleb ”Globe”. Arvukate vereta kirurgia programme arendavate haiglate hulka kuulub ka Ottawa ülikooli Südameinstituudi oma, mille anestesioloog dr. James A. Robblee tunnistas: ”Olen kindlal arvamusel, et nemad [Jehoova tunnistajad] on tohutul määral tõstnud meie teadlikkust selles valdkonnas.”
”Kiviajast” tulirelvade juurde
Brasiilia ja Venezuela vahel laiuv hiigelsuur vihmametsade reservaat on koduks janomami indiaanlastele. Janomamidele, kes esmakordselt ”avastati” 1960-ndatel aastatel, on pisitasa tutvustatud selliseid nüüdisaja leiutisi nagu õngekonksud, peeglid, tikud ja raadiod. Ent uusim nendeni jõudnud nüüdisaja seadeldis — tulirelv — on sellele ”viimasele kiviaja suguharule Ameerikas” ohuks, teatab Venezuelas Caracases ilmuv ”The Daily Journal”. Vahetuskaupa tehes ja äri ajades on kullakaevajad, džunglikaupmehed ja misjonärid toonud janomamide primitiivsesse kultuuri tulirelvad. Kuid see, et tulirelva kasutamisel said ühel nädalal kolm janomamit juhuslikult surma, on šokeeriv meeldetuletus, kuidas kontaktil nüüdisaja tsivilisatsiooniga võivad olla hävitavad tagajärjed. Janomamide eestkostekomisjoni esinaine Claudia Andujar ütleb: ”Kujutage ette, kui ohtlik võib olla ootamatu püsside ja püssirohu kättesaadavus suguharule, kes tunneb uhkust oma oskuste üle võidelda mürginoolte, kivide ja nuiade abil.”
Sinivaal tuleb tagasi
Sinivaalade küttimine on olnud alates aastast 1946 range kontrolli all. Selleks ajaks oli küttimine viinud need vägevad 30-meetrised ja 150-tonnised imetajad hävingu äärele. Ent tänu USA mereväe helijärelvalve-süsteemile on nüüd tulnud ilmsiks, et Põhja-Atland on koduks kaunis suurele vaalapopulatsioonile, kaasa arvatud heeringavaalad ja ka küürvaalad, kääbusvaalad ning haruldased sinivaalad. ”Briti ranniku läheduses on palju rohkem vaalasid, kui varem arvati,” ütleb Londoni ”The Sunday Telegraph”. Kuni 3000 meetri sügavusel merepõhjas lebavad hüdrofonid olid algselt mõeldud allveelaevade jälgimiseks. Ent leiti, et nad sobivad ideaalselt ka vaaladelt tulevate madalsageduslike helisignaalide kinnipüüdmiseks. Öeldakse, et sinivaalalt lähtuv helisignaal kandub vee all 3000 kilomeetri kaugusele.
Kas abielulahutuse kursused?
USA-s Arizonas Pima maakonnas nõutakse abielulahutust taotlevatelt lapsevanematelt osavõttu nelja ja poole tunnisest seminarist, et nad mõistaksid, milline on nende teo tagajärg lastele, teatab ”The Dallas Morning News”. Kursused on mõeldud abiks lapsevanematele, kes õpivad, ”kuidas koostada külastuste ajakava” ja kuidas mõista, ”millal on laps juba küllalt vana, et suvel elada hooldamisõigusteta vanema juures”. Mis veelgi tähtsam, vanematel aidatakse näha lahutust läbi lapse silmade, ütleb kursuse juhataja Frank Williams. ”Ma tõesti imestan, miks küll taoline haridus on tehtud kohustuslikuks alles selle protsessi lõpus,” ütleb perekonnaõiguse advokaat Alyce Pennington. Miks mitte ”teha säärane kursus läbi juba enne, kui abiellutakse”.
Maailma suurimad vangipanijad
Aastal 1995 oli Ameerika Ühendriikides vangis 615 inimest iga 100000 elaniku kohta, teatab USA justiitsministeerium. See tähendab 1985. aasta vangistuste kahekordset arvu, mis on ka maailma suurim, teatab ”The Wall Street Journal”. Kõige värskemate saadaolevate (1994. aasta) andmete põhjal on teisel kohal Venemaa oma 590 vangiga 100000 elaniku kohta.
Uuesti ringlusse saatmine on mõttekas
Venezuela Caracase ajalehe ”El Universal” teatel hoiavad uuesti ringlusse saadetud alumiiniumpurgid kokku 90 protsenti uute purkide valmistamiseks kuluvast energiast. Paberi uuesti ringlusse saatmine on ka ökoloogiliselt mõttekas. Paberi uuesti ringlusse saatmiseks kasutatakse 50 protsenti vähem energiat kui uue paberi tootmiseks, vee saastamine väheneb ligi 58 protsenti ning õhu saastamine ligi 74 protsenti. Klaasiga on lugu veelgi parem, sest seda saab täiel määral ja üha uuesti ringlusse saata.