Vesi — kogu elu alus meie planeedil
VESI — värvita, lõhnata, maitseta ja kaloriteta vedelik — on möödapääsmatult vajalik kõigile eluvormidele maa peal. Selleta ei saa hakkama ükski inimene, loom ega taim. Elevandist mikroobini vajavad kõik vett ja miski ei saa seda asendada. Püsimaks terve, peab igaüks maakera rohkem kui viiest miljardist inimesest joogi ja söögiga tarbima umbes 2,5 liitrit vett päevas. Ilma veeta poleks elu.
Veeta on võimatu kasvatada ka põlluvilja ja kariloomi. Nii et kui poleks vett, poleks toitu — kui poleks toitu, poleks ka elu.
Õnneks on vett küllaga. Kui pildistada meie kaunist helendavat sinist planeeti maailmaruumist, paistab, et seda tuleks nimetada pigem Veeks kui Maaks. Tõepoolest, kui kogu maailma veevarud kataksid ühtlaselt kogu planeedi pinda, moodustuks 2,5 kilomeetri sügavune ülemaailmne ookean. Kogu maakera maismaapind mahub vabalt ära Vaiksesse ookeani ja ruumi jääb veel ülegi.
Muidugi asub lõviosa maakera veevarudest ookeanides ja meredes; merevesi aga on soolane. Üksnes merevett juues sureks inimene peagi janu ja veetustumise tagajärjel, kuna organism püüaks vabaneda ülemäärasest soolast. Merevesi ei kõlba õieti ka põllumajanduse ega tööstuse tarbeks: see hävitab suurema osa põllukultuure ning paneb kiiresti roostetama enamiku masinaid. Nii et üldiselt saavad inimesed kasutada merevett ainult siis, kui nad soola eemaldavad, mis aga on kulukas protsess.
Kõigest 3 protsenti maailma veevarudest on mage, mitte soolane vesi. Ja valdav enamik — 99 protsenti — sellest mageveest on seotud jääliustikes või mandrijääs või asub sügaval maa all. Vaid 1 protsent mageveest on inimkonnale vabalt kättesaadav.
Üks protsent ei tundu just kuigi palju. Kas magevesi võib otsa saada? Tõenäoliselt mitte. Ajakiri ”People & the Planet” ütleb: ”Isegi sellest [1 protsendist], kui see oleks kogu maailmas ühtlaselt jaotatud ja kui seda ratsionaalselt kasutataks, jätkuks kaks-kolm korda suuremale hulgale inimestele, kui praegu maailmas elab.”
Põhimõtteliselt on vee koguhulk Maal püsiv: see ei kasva ega kahane. Ajakirjas ”Science World” öeldakse: ”Seesama vesi, mida sa tänapäeval tarvitad, võis kord dinosauruse janu kustutada. See on nõnda sellepärast, et veehulk, mis praegu on Maa peal, on ikka seesama, mis siin kunagi on olnud ja kunagi saab olema.”
Asi on selles, et kogu maakera vesi ringleb vahetpidamata: ookeanist atmosfääri, atmosfäärist pinnasesse, pinnasest jõkke ja sealt tagasi ookeani. Just nagu üks tark mees kaua aega tagasi kirjutas: ”Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha!” (Koguja 1:7).
Hoolimata magevee küllusest maa peal, on paljudes piirkondades olukord kriitiline. Järgnevates artiklites vaadeldakse lähemalt sellega seotud probleeme ja nende lahendusvõimalusi.
[Pildi allikaviide lk 3]
NASA foto