Laps, kes sai nimeks Vaesus
ÜHES väikeses Aafrika külas rõõmustasid Okot ja tema naine Matina oma esimese lapse, tütre sünni üle. Sugulased ja sõbrad sõitsid nende külasse, toomaks kingitusi ja avaldamaks lootust, et laps elab kaua ja õnnelikult.
Okoti ja Matina elu ei olnud kerge ega luksuslik. Nad harisid väikest maalappi ning nende kodu, kus Matina lapse sünnitas, oli õlgkatusega savionn. Nad olid kindlalt nõuks võtnud teha oma esmasündinule elu kergemaks, kui see neil endil oli olnud. Et seda eesmärki endale meelde tuletada, panid nad oma tütrele nimeks Acan, mis tähendab ’Olen vaene’.
Mida tulevik Acanile toob? Kui tema elu läheb sama rada kui paljudel tema riigi elanikel, ei õpi ta võib-olla kunagi lugema ega kirjutama. Kui tal täiskasvanuna tööd õnnestub leida, ei teeni ta aastas arvatavasti palju üle 2700 krooni. Ja keskmine eluiga tema kodumaal on ainult 42 aastat.
Acan ei ole ainus, kes on sellises kehvas olukorras. Ligi 6 miljardist maakera elanikust teenib umbes 1,3 miljardit aastas vähem kui 5300 krooni. Jõukate riikide keskmine aastasissetulek inimese kohta on 313171 krooni. Iga päev lisandub vaeste armeele 67000 inimest, mis teeb aastas kokku 25 miljoni ringis. Neist suurem jagu elab arengumaades: Aafrikas, Aasias, Ladina-Ameerikas. Ent vaesuse pesi on isegi jõukates riikides. Ning 10-st maakera vaesest 7 on naised.
Enamikul inimestel ei õnnestu armetust vaesusest kunagi välja rabelda. Vaesuse tõttu ei saa nad rahuldada oma kõige elementaarsemaid vajadusi — vajadust toidu, kehakatte ja peavarju järele. See võib röövida neilt vabaduse, väärikuse, hariduse ja hea tervise. Maailma Tervishoiuorganisatsioon ütleb: ”Vaesuse laostavat mõju on inimese elus tunda igal sammul, alates eostumise momendist kuni hauani. Sellega käivad kaasas kõige letaalsemad ja piinarikkamad haigused ning see teeb haletsusväärseks kõigi elu, kes selle all kannatavad.”
Ent kas arengumaade elatustase ei ole tõusuteel? Mõningates küll. Paljudes teistes aga mitte. Inimarengut käsitlev ajakiri ”Choices” nimetab arvamust, et ”vaesed hakkavad järele jõudma”, ohtlikuks müüdiks. Ajakirjas öeldakse hoopis: ”Me elame maailmas, mis tegelikult on majanduslikult veelgi enam polariseerunud, seda nii riikide vaheliselt kui riikide siseselt.”
Kas vaesus jääb inimkonda igaveseks vaevama? Järgmises kahes artiklis käsitleb ”Ärgake!” seda keerukat valdkonda ning näitab, milline on lahendus.