Robot uurib Marssi
MEIE pere jälgis põnevusega, kui Canaverali neemel Floridas tõusis stardialuselt õhku rakett Marsi automaatjaama ”Pathfinderiga”. Me küsisime: ”Kas ta jõuab õnnelikult Marsile? Millised uued avastused ootavad ees?”
Mureks ”Pathfinderi” ekspeditsiooni õnnestumise pärast andsid osaliselt põhjust kaks eelmist nurjunud marsimissiooni, milles pidid osalema ”Mars Observer” ja ”Mars 96”. Pealegi tuli ”Pathfinderil” sooritada enneolematult raske maandumine.
Kosmoseaparaat sisenes Marsi atmosfääri kiirusega peaaegu 27000 km/h. Pärast aeglustuslangevarju avamist ja seejärel umbes 98 meetri kõrguseni laskumist käivitas ta pidurdusraketid, et kiirust veelgi vähendada. Samal ajal täitusid gaasiga suured õhkpadjad, mis olid mõeldud automaatjaama kaitseks. 4. juulil 1997. aastal põrkas ”Mars Pathfinder” kiirusega 65 km/h vastu Marsi pinda.
Esimene põrge paiskas kosmoseaparaadi umbes 15 meetri kõrgusele. Ta jäi paigale alles pärast seda, kui oli suure rannapalli sarnaselt veel ligi 15 korda üles-alla põrganud. Seejärel lasti õhkpadjad tühjaks ja tõmmati kokku. Kuigi ”Pathfinder” oli valmistatud selliselt, et vajaduse korral oleks ta võinud ennast ise õigele küljele keerata, jäi ta maandudes juhuslikult õigesse asendisse. Lõpuks pakkis ta lahti oma lilleõie kroonlehtede sarnase korpuse, millest tulid nähtavale teaduslikud instrumendid, raadioantennid, päikesepatareid ja kulgur nimega ”Sojourner”.
Marsi uurimine
Peagi vaatles ”Pathfinderi” kaamera ümbritsevat maastikku. Avaralt tasandikult nimega Chryse Planitia, mis tähendab ’kullavälju’ ja asub Ares Vallis’e ehk ’Marsi oru’ nimelise piirkonna lähedal, edastas ”Pathfinder” pildi kivisest, lainjast lagendikust ja kaugetest küngastest — see oli ”Sojournerile” uurimiseks ideaalne koht. See väike tubli robot, millel pikkust 65 sentimeetrit, pidi oma kaameraga vaatlusi teostama ning spektromeetriga kivimite ja pinnase mitmekesise keemilise koostise kindlaks määrama.
Missiooni juhtivad teadlased ja insenerid alustasid uurimist ”Sojourneriga”. Kuna raadiosignaalidel kulub Maa ja Marsi vahel liikumiseks palju minuteid, ei saanud missiooni operaatorid ”Sojournerit” otse juhtida. Seega sõltus ”Sojourner” suurel määral omaenda võimest vältida ohtlikke olukordi, mida võis põhjustada Marsi pinnaehitus. Selleks kasutas ta laserit, mille kiirtega ta tegi kindlaks oma teel olevate kivide suuruse ja asukoha. Seejärel andis tema arvuti talle käskluse kas piisavalt väikestest kividest üle sõita või neist ümber minna, kui nad liiga suured olid.
Seiklused ja avastused
Ajalehtedes ja ajakirjades ilmunud teated rõõmustasid miljoneid inimesi ”Pathfinderi” tehtud piltidega Marsi pinnast. Maa peal lahutasid inimeste meelt Marsilt saabuvad värsked pildid ringiuitava kulguri viguritest, neis tekitasid põnevust värvilised panoraamfotod kivisest ja künklikust pinnamoest ning neid võlus Marsi pilvine taevas ja sealsed päikeseloojangud. Kosmoseaparaadi tegevusest huvitatud inimesed külastasid missiooni esimese kuu jooksul ”Pathfinderi” WWW-lehekülge Internetis rohkem kui 500 miljonit korda.
”Pathfinder” põhjustas tohutu andmetulva, mis ületas isegi missiooni korraldanud teadlaste ootused. Seda vaatamata sellele, et ta töötas tingimustes, kus temperatuur kõigub umbes külmumispiirist 0 kraadi juures kuni 80-kraadise pakaseni. Mis selle missiooni käigus selgus?
Kaamerad ja uurimisriistad leidsid mitmesuguse keemilise koostise, värvuse ja tekstuuriga kivimeid, pinnast ja hõljuvat tolmu, mis näitab, et Marsil on toimunud keerukad geoloogilised protsessid. Väikesed luited ümberkaudsel maastikul näitasid, et kirdetuuled olid lahtist liiva kokku kandnud. Taevas oli näha koidueelseid pilvi, mis koosnesid külmunud veeosakestest. Kui pilved aohakul hajusid, muutis atmosfääris hõljuv peeneteraline tolm taeva punakaks. Aeg-ajalt käisid üle automaatjaama väiksed tolmutormid — tolmu keerutavad tuuleiilid.
”Mars Pathfinder” pakkus meile sõnasõnaliselt ühe maavälise kogemuse. Ameerika Ühendriigid ja Jaapan planeerivad järgmiseks aastakümneks uusi ekspeditsioone Marsile. Vahepeal on Marsini jõudnud orbitaaljaam ”Mars Global Surveyor”, et teha muid teaduslikke uuringuid. Marss on tõesti aina tuttavamaks vaatepildiks muutumas, kui me kosmoseroboti silmade läbi Punasel Planeedil ringi reisime. (Kaastöö.)
[Pildid lk 26]
Start
Maandumine
Marsil
[Allikaviide]
Kõik pildid: NASA/JPL