Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g98 22/9 lk 28-29
  • Vaatleme maailma

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Vaatleme maailma
  • Ärgake! 1998
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Kahjulikud arvutimängud
  • Saastatud mered
  • Võltsravimid
  • Ühendriikides armastatakse relvi
  • Maailma pikim rippsild
  • Ohustatud taimed
  • Haiglainfektsioonid
  • Turvavööd päästavad lennureisil elusid
  • Säästa elektrit
  • Surnumeri on kadumas
  • Kas sina säästad või raiskad energiat?
    Ärgake! 1999
  • Ainulaadne järv, mis on täiesti elutu
    Ärgake! 2008
  • Taani Suur-Belti sildamine
    Ärgake! 1999
  • Maakera loodusvarad kahanevad
    Ärgake! 2005
Veel
Ärgake! 1998
g98 22/9 lk 28-29

Vaatleme maailma

Kahjulikud arvutimängud

Brasiilia justiitsministeerium ”on keelustanud ühe vastakaid arvamusi tekitanud arvutimängu müümise, milles mängijad saavad punkte autode varastamise ja politseinike tapmise eest”, teatab üks Reutersi aruanne. Mängu peetakse ”ohtlikuks, kuna see jätab mulje, nagu poleks röövimises ja mõrvamises midagi erilist, ning võib õhutada nooremaid mängijaid vägivallale”. Aastal 1997 keelustas ministeerium ühe arvutimängu, milles mängijatele ”anti punkte jalakäijate tapmise eest, kelle hulgas oli ka vanemaid naisi ja rasedaid naisi”. Proconi, tarbijate õiguste organisatsiooni esindaja ütles: ”Sedalaadi mängud on ohtlikud ja kahjulikud, sest nende tagajärjel kasvab vägivald. Lapsed hakkavad mõtlema, et niisugune tegevus ongi normaalne.”

Saastatud mered

”Halastamatu ülekalastamine, mürgised kemikaalid ning radioaktiivne saast ookeanides ohustavad elu alust kogu maal,” kirjutab ajaleht ”Nassauische Neue Presse”. Ajalehe ”Kieler Nachrichten” kohaselt on kõige kehvemas seisus Must meri. Seda peetakse maailma üheks kõige enam ohustatud ökosüsteemiks, 90 protsenti sellest on täiesti elutu. Töötlemata reovesi on vastu Ukraina kaldaid loksuvad lained rohekaspruuniks solgiks muutnud, ning Odessa ümbruse rannad olid eelmisel suvel avatud ainult ühe nädala. ”Must meri on surmavalt haavatud,” ütles Rumeenia president Emil Constantinescu. ”Kui me laseme tal surra, peame olema valmis tagajärgedeks, mis on halvemad, kui ettegi oskame kujutada.” ÜRO on kuulutanud aasta 1998 ”rahvusvaheliseks ookeaniaastaks”.

Võltsravimid

”Umbes 8 protsenti kõigist maailmas müüdavatest ravimitest on võltsitud,” väidab ajakiri ”Le Figaro Magazine”. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel hinnatakse võltsarstimite osa Brasiilias 30 protsendile ning Nigeerias arvatakse see olevat vapustavad 60 protsenti. Teadete kohaselt on võltsravimikaubandus 300 miljardi dollariline äri, milles organiseeritud kuritegevusel on juhtiv roll. Vaatamata farmaatsiakompaniide pingutustele niisugune kaubandus lõpetada, ei ole politsei ega rahvusvahelised organisatsioonid veel probleemile lahendust leidnud. Parimal juhul võib võltsravim toimida platseebona, halvimal juhul aga tuua kaasa surma. ”Võltsravimid mängivad haigete tervisega vene ruletti,” märgib ”Le Figaro Magazine”.

Ühendriikides armastatakse relvi

”Erinevus Ameerika [USA] ja teiste riikide vahel on tohutu,” märgib ajakiri ”The Economist”. ”1996. aastal tapeti käsirelvaga Uus-Meremaal kaks inimest, Jaapanis 15, Suurbritannias 30, Kanadas 106, Saksamaal 211 ja Ameerika Ühendriikides 9390.” Igal aastal on Ühendriikides tulirelvadega tegemist umbes poole miljoni kriminaalse intsidendi ja umbes 35000 surmajuhtumi puhul, viimaste hulka on arvatud nii enesetapud kui õnnetused. Sellegipoolest soovivad ameeriklased, kel on tulirelv, ”oma relva säilitada, nõudku see siis kui kõrget hinda tahes”, teatab ajakiri. ”Kaugel sellest, et kontrolli tugevdada, nagu seda on teinud mitmed teised riigid, tormavad nad hoopis vastassuunas.” Praegu väljastatakse lubasid, mis annavad õiguse varjatult relva kanda, 31 osariigis.

Maailma pikim rippsild

Kui Jaapanis avati aprillikuus Akashi Kaikyo sild, mis ühendab Awaji saart Kobe linnaga, kanti see otsekohe rekordite raamatusse kui maailma pikim rippsild. ”Ehitustööd kestsid kümme aastat ning nüüd uhkeldab see 7,7 miljardi dollariline projekt oma 1,991-kilomeetrise keskosaga, nii pikk on mõõtmiste kohaselt vahemaa kahe torni vahel,” teatab ajakiri ”Time”. ”Mõlemad tornid, kumbki kõrgem kui 90-korruseline hoone, on varustatud 20 vibratsioonikontrolliseadmega; kui tuuled ehitise kõikuma panevad, hoiavad pendlid torne tagasi.” Sild projekteeriti ka nii, et see peaks vastu maavärinates, mille tugevus on kuni 8 palli Richteri skaala järgi. Kui silla terastross pikaks venitada, ulatuks see seitse korda ümber maakera.

Ohustatud taimed

Pärast 20 aastat kestnud tööd on kogu maailma botaanikud ja looduskaitsjad jõudnud järeldusele, et 12,5 protsenti 270000-st maailmas tuntud taimeliigist — iga kaheksas — on väljasuremisohus. ”Üheksa igast 10 taimest selles nimekirjas kasvavad ainult ühes riigis, mis muudab nad riiklike või piirkondlike majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste poolt eriti haavatavaks,” ütleb ajaleht ”The New York Times”. Teadlased pakuvad välja kaks suuremat põhjust, miks taimed ohtu satuvad: 1) laiaulatuslikud maaparandustööd, metsa maharaiumine ja põllumajandus ning 2) võõramaiste taimede sissetung, mis kohalikud liigid julmalt välja tõrjub. Artikkel teatab, et taimed ”on looduse funktsioneerimiseks vajalikumad” kui imetajad ja linnud. Veel öeldakse seal taimede kohta: ”Neil põhineb kogu ülejäänud elu, kaasa arvatud inimeste elu, kuna nad muudavad päikesevalgust toiduks. Neist saadakse toormaterjali paljude ravimite jaoks ning geneetika tarvis materjali, millest põllukultuuride liine aretada. Ning nad on kõigi looduslike maastike aluseks, raamistikuks, mille piires toimub kõik muu.”

Haiglainfektsioonid

”Nakkused, mis saadakse haiglast pärast meditsiinilisi või kirurgilisi protseduure, kujutavad endast tõelist ohtu rahva tervisele,” teatab Prantsusmaa ajaleht ”Le Figaro”. Ainuüksi Prantsusmaal nakatub igal aastal 800000 inimest ning sureb hinnangute kohaselt 10000. Nakatumisohtu saab vähendada mitmel moel: tuleb desinfitseerida ruume enne iga uue patsiendi tulekut, olla sterilisatsiooniprotseduure tehes hoolikas ning enne iga patsiendi juurde asumist põhjalikult käsi pesta. Ilmneb aga, et tihti paljusid neist ettevaatusabinõudest eiratakse. Ühes Pariisi haiglas läbi viidud uurimus tõi ilmsiks, et ainult 72 protsenti haigla abitöölistest peseb pärast iga patsiendiga kokkupuutumist korrapäraselt käsi. Neist 60 protsenti pesid oma käsi vähem aega, kui on optimaalne. Ajaleht järeldab, et selletaolise sünge statistika korral ”on nähtavasti veel palju vaja ära teha”.

Turvavööd päästavad lennureisil elusid

Nagu iga kogenud lennureisija teab, võivad lennukid äkki ja ootamatult sattuda tõsistesse õhupööristesse, mis võivad reisijatele vigastusi tekitada või mõne neist isegi tappa. Ainsaks tõhusaks ettevaatusabinõuks on ekspertide sõnul kinnitada iga kord lennukisse istudes turvavöö. ”Selges taevas tekkivat pöörist on äärmiselt raske ette näha, avastada ja vältida,” teatab ajakiri ”U.S.News & World Report”. Samal ajal kui teadlased püüavad välja töötada andureid, avastamaks niisuguseid pööriseid, sõltub enamik lennukeid praegu teadaannetest, mida annavad eespool samal marsruudil lendavad lennukid. Peaaegu kõik inimesed, kes on pöörisesse sattudes viga saanud, olid jätnud turvavööd kinnitamata. ”Ent lennuliinid pole senini aru saanud, mil moel reisijaid oma turvavööd kinnitama sundida,” möönab artikkel.

Säästa elektrit

”Üksteist protsenti Saksamaa kodudes ja büroodes kasutatavast elektrist tarbivad seadmed, mida parasjagu ei kasutata, vaid mis on passiivrežiimil,” teatab sõnumileht ”Apotheken Umschau”. Arvatakse, et Saksamaal kasutavad ooterežiimile lülitatud telerid, stereosüsteemid, arvutid ja teised elektroonilised aparaadid ja seadmed igal aastal arvestuste kohaselt umbes 20,5 miljardit kilovatt-tundi elektrit. Seda on rohkem, kui tarbitakse aasta jooksul riigi suurimas linnas Berliinis. Võid elektrit säästa ja raha kokku hoida, kui lülitad mõned seadmed täielikult välja, selle asemel et jätaksid nad ooterežiimile.

Surnumeri on kadumas

Maakera kõige madalam ja soolasem punkt on kiiresti kadumas. 1965. aastal oli Surnumere pind 395 meetrit merepinnast madalamal. Praegu on see 413 meetrit alla merepinna ning nähtavale on ilmunud kitsas maariba, mis jagab vee kahte ossa. Veepiirile ehitatud hotellid on jäänud täielikult sisemaale. ”Mere veetase langeb aastas märgatava 80 sentimeetri võrra, sest rahva ja poliitikute nõudmised ei lase merre vett juurde voolata,” kirjutab ”The Dallas Morning News”. ”Et Surnumeri võib kaduda, annab märku regioonis valitsevast tõsisest veepuudusest, samas kui tõkked olukorrale lahenduse leidmisel näitavad seda, kui tihe omavaheline seos on kuivaks kõrbenud Lähis-Idas vee ja rahu vahel. [———] Tänapäeval on peamiseks Surnumerd toitvaks jõeks Jordani jõgi, kuid .. Iisrael, Süüria ja Jordaania on selle veed peaaegu täielikult kõrvale juhtinud.” Surnumere ajaloo kohta ütleb artikkel: ”Kõige värvikamaks looks on kindlasti Piibli jutustus sellest, kuidas tasandiku linnad asusid selles viljakas piirkonnas seni, kuni Jumal, meeleheitel nende moraalituse pärast, ”laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld”, et muuta see kõnnumaaks.”

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga