Turvalise elu otsinguil

ERISUGUSED inimesed mõtlevad turvalisuse all erinevaid asju. Ühele tähendab see töökohta, teisele ainelist vara, kolmandale aga elukeskkonda, kus pole kuritegevust. Kas see tähendab sinu jaoks midagi muud?

Mida sa selle all ka ei mõtle, püüad sa kindlasti muuta oma elu nii turvaliseks, kui turvalise sa soovid selle olevat. Mõtle sellele, mida teevad inimesed Euroopas, et saavutada kuigipalju isiklikku turvalisust.

Kõrgharidus

Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Santer’ sõnul on 20 protsenti Euroopa Liidu maades elavatest noortest töötud. Nii sõltub selle vanusegrupi elus paljugi ühestainsast küsimusest: kuidas leida tööd, mis mulle turvalise elu kindlustaks? Paljude arvates võib selle eesmärgini jõuda kõige paremini kõrghariduse abil, mis annab Londoni ajalehe ”The Sunday Times” sõnul ”tööturul märkimisväärse edumaa”.

Näiteks Saksamaal tunnevad noored ”tavapäraselt suurt iha hariduse ja akadeemilise kraadi järele”, teatab ajaleht ”Nassauische Neue Presse”. Ja seda hoolimata tõsiasjast, et enese elatamine ülikoolis käimise ajal läheb maksma keskmiselt 95500 marka.

Noored, kes suhtuvad haridusse tõsiselt ja soovivad endale töökohta kindlustada, väärivad kiitust. Ning on ju oskuslikul ja kvalifitseeritud inimesel sageli kergem tööd leida. Ent kas kõrgharidus tagab alati kindla töökoha? Üks tudeng ütles selle kohta nii: ”Teadsin algusest peale, et minu eriala ei võimalda mulle selgepiirilist tööd ega loo turvatunnet.” Ta ei ole erand. Paar aastat tagasi oli Saksamaal rekordarv ülikooliharidusega töötuid.

Prantsusmaal käivad ühe ajalehe sõnul noored ülikoolis sellepärast, et keskkooli lõputunnistusel ei ole noorte kõrget töötusetaset arvestades lihtsalt suuremat kaalu. Siiski tunnistavad paljud üliõpilased, et ka pärast kooli lõpetamist ”ei ole nad paremas olukorras, kuigi neil on taskus diplom”. Inglismaa kohta teatab ajaleht ”The Independent”, et ”ülikoolielu pinge mõjub tudengitele äärmiselt laastavalt”. Kaugel sellest, et muuta tudengite elu turvalisemaks, toob ülikoolielu teinekord kaasa hoopis selliseid probleeme nagu depressioon, ängistus ja madal enesehinnang, teatab ajaleht.

Sageli võimaldab mingi ameti või praktilise oskustöö õppimine hõlpsamalt kindlat töökohta leida kui ülikooliharidus.

Kas 10000 asja on küll?

Paljud usuvad, et turvalise elu saladus peitub jõukuses. See võib näida aruka lähenemisena, kuna kopsakale rahasummale pangas on rasketel aegadel hea toetuda. Piibelgi ütleb, et raha võib varju pakkuda (Koguja 7:12). Ent kas rohkem ainelist vara tähendab alati turvalisemat elu?

Mitte tingimata. Mõtle selle peale, kuidas on ainelist vara lisandunud viimase 50 aasta jooksul. Kui Teine maailmasõda lõppes, ei olnud suurel osal Saksamaa elanikkonnast peaaegu mitte midagi. Praegusajal on ühe Saksa ajalehe sõnul keskmisel sakslasel 10000 asja. Kui majandusanalüüsid paika peavad, on tulevastel põlvedel veelgi rohkem asju. Ent kas taoline varanduse lisandumine muudab elu turvalisemaks? Ei muuda. Saksamaal tehtud uurimusest ilmnes, et kaks inimest kolmest leiab, et elu on vähem turvaline kui 20 või 30 aastat tagasi. Seega ei ole ainelise vara tohutu lisandumine andnud inimestele suuremat turvatunnet.

See on ka arusaadav, sest nagu eelmises artiklis mainiti, on turvatunde puudumine emotsionaalne koorem. Emotsionaalset koormat ei ole aga võimalik täielikult leevendada vaid materiaalse vara abil. On tõsi, et varandus võib olla kaitseks vaesuse eest ja sellest võib leida abi raskustes. Ent mõnikord võib palju raha olla sama suureks koormaks kui see, kui meil on seda veidi.

Seega aitab tasakaalukas suhtumine materiaalsesse omandisse pidada meeles, et jõukus võib küll olla õnnistuseks, kuid see ei ole võtmetegur, muutmaks meie elu turvaliseks. Kui Jeesus Kristus oli maa peal, ergutas ta oma jüngreid sõnadega: ”Külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on” (Luuka 12:15). Et tunda end elus täiesti turvaliselt, on inimesel vaja enamat kui materiaalset varandust.

Vanemate inimeste jaoks ei tee asju tähtsaks mitte niivõrd nende materiaalne väärtus kui nendega seotud mälestused. Mis vanematele inimestele varandusest rohkem muret valmistab, on oht langeda kuriteo ohvriks.

Vaata ette!

”Kuritegevus .. on olnud viimase 30 aasta jooksul kogu maailmas kasvavaks probleemiks,” öeldakse Suurbritannias avaldatud brošüüris ”Practical Ways to Crack Crime” (Praktilisi viise võitluseks kuritegevusega). Politsei töötab täie koormusega. Mida mõned inimesed kuritegevuse vastu ette võtavad?

Isiklik kaitstus algab kodunt. Näiteks teenib üks Šveitsi arhitekt leiba sellega, et kavandab vargakindlaid maju — maju, mis on varustatud turvalukkude, tugevdatud uste ja trellitatud akendega. Paistab, et selliste majade omanikud võtavad kaunis sõnasõnaliselt tuntud vanasõna: ”Mu kodu on mu kindlus.” Ajakirja ”Focus” sõnul on sellised majad küll kallid, ent nõudmine nende järele on suur.

Et tunda end julgemalt nii koduseinte vahel kui väljaspool kodu, on mõnede paikkondade elanikud korraldanud nn. koduümbruse jälgimise (ingl. k. neighborhood watch). Mõningate eeslinnade elanikud on läinud veelgi kaugemale ja palganud turvafirma, et see kindlatel kellaaegadel nende paikkonnas patrulliks. Paljud leiavad, et õhtuti ei ole hea üksi tühjadel linnatänavatel liikuda. Ja lapsevanemad, kes tunnevad loomupärast muret oma laste heakäekäigu pärast, võtavad ehk nende kaitseks tarvitusele lisameetmeid. Vaata soovitusi, mida antakse sellel leheküljel toodud kastis.

Ent mitte igaüks ei või endale vargakindlat kodu lubada. Pealegi ei pruugi koduümbruse jälgimine ja turvapatrullid vähendada kuritegevust üldiselt, vaid nihutavad selle sageli lihtsalt vähemkaitstud piirkondadesse. Seega ohustab kuritegevus ikkagi suurel määral isiklikku turvalisust. Et meie elu võiks olla turvaline, on vaja enamat kui otsustavust ohjeldada kuritegevust.

Ravida tuleb haigust, mitte vaid sümptomeid

Meil kõigil on loomupärane soov turvalise elu järele ning on hea, kui me selle eesmärgi saavutamiseks arukaid ja praktilisi samme astume. Ent kuritegevus, töötus ja kõik muu, mis ei lase meil tunda end turvaliselt, on pelgalt kogu inimkonda vaevava seisundi sümptomid. Et olukorda parandada, ei tule meil võidelda üksnes sümptomite, vaid põhjuse enesega.

Mis on selle algpõhjus, et meie elu ei ole turvaline? Kuidas me saame selle välja juurida ja muuta elu jäädavalt turvaliseks? Seda arutame järgmises artiklis.

[Kast lk 6]

Kuidas kaitsta oma lapsi

Kuna üha sagedamini on langenud vägistamise, inimröövi ja tapmise ohvriks lapsed, on paljud vanemad leidnud olevat kasuliku õpetada oma lastele järgmist:

1. Ütlema väga kindlalt ei kõigile, kes püüavad panna neid tegema midagi sellist, mis on nende meelest paha.

2. Mitte laskma kellelgi — näiteks arstil või sanitaril — puudutada nende intiimseid kehaosi muidu, kui lapsevanema juuresolekul.

3. Ohu korral ära jooksma, hüüdma, karjuma või paluma abi läheduses viibivatelt täiskasvanutelt.

4. Rääkima vanematele igast vahejuhtumist või jutuajamisest, mis tekitab lapses ebamugavust.

5. Mitte midagi vanemate eest salajas hoidma.

Ja lõpuks: vanematel on hea kaaluda hoolega, keda nad valivad oma last hoidma.

[Pildid lk 5]

Et meie elu võiks olla turvaline, on vaja enamat kui haridust, ainelist vara või otsustavust ohjeldada kuritegevust