Piibli seisukoht
Väärtuslikud üksindushetked
ÜHEL juhtumil läks Jeesus ”üles mäele üksipäini palvetama. Ja õhtu tulles oli ta üksinda sealsamas” (Matteuse 14:23). Ühel teisel juhtumil ”väljus ta [päeva tulles] ja läks tühja paika” (Luuka 4:42). Need kirjakohad annavad tunnistust sellest, et Jeesus Kristus otsis ja väärtustas üksindushetki.
Piiblis on teisigi näiteid meestest, kes Jeesuse sarnaselt üksindust hindasid. Laulik näiteks kasutas öiste vahikordade üksindust, et oma Looja aulisuse üle mõtiskleda. Ja kui veel Jeesusest rääkida, siis kohe pärast seda, kui ta oli kuulnud teadet Ristija Johannese surmast, läks ta ”tühja paika üksipäini” (Matteuse 14:13; Laul 63:7).
Tänapäeva kärarikka elu juures ei peeta üksiolemisest, olgu siis asjaolude sunnil või omal valikul, eriti palju. Kas sul on meeles, millal sa viimati üksi olid? Üks noor abielunaine ütles: ”Ma pole oma elu jooksul kunagi üksi olnud.”
Ent kas me tõesti vajame üksindust? Kui vajame, siis kuidas kasutada vaikseid hetki nii, et need oleksid kasulikud ja tooksid tasu? Ning mis rolli mängib üksinduse otsimisel tasakaalukus?
Milles seisneb üksindushetkede väärtuslikkus?
Piibel räägib meile, et vanaaja jumalamees Iisak läks selleks, et üksi olla, ”vastu õhtut .. väljale”. Miks? ”Mõtisklema,” ütleb Piibel (1. Moosese 24:63). Ühe sõnaraamatu järgi on mõtisklemine ”endassesüvenenult või aeglaselt mõtlemine”. See ”viitab tõsisele ja pikemale keskendumisperioodile”. Iisakile, kes pidi peagi enda peale kaalukad kohustused võtma, oli niisugune häirimatu mõtisklemine abiks, et selgelt mõelda, luua kord oma mõtetes ja asjad tähtsuse järjekorda seada.
Üks vaimse tervise ekspert sõnab, et niikaua kui ”inimene on mõistlikul määral üksi, annab teistest eemalolek talle võimaluse oma mõtteid korrastada ja paremini keskenduda”. Paljud võivad tunnistada, et see võib kosutada ja jõudu anda.
Mõtisklemine toob inimeses esile ihaldusväärseid vilju, nagu põhjalikkuse ja tagasihoidlikkuse, need on omadused, mis aitavad taktitundeliselt kõnelda ja käituda, see jälle omakorda edendab harmoonilisi inimsuhteid. Inimene, kes on õppinud mõtisklema, võib õppida ka õigel ajal vaikima. Selle asemel et järelemõtlematult kõnelda, kaalub ta eelnevalt oma sõnade võimalikku mõju. ”Kui näeb nobeda kõnega meest, siis on albil enam lootust kui temal!” ütleb inspireeritud piiblikirjutaja (Õpetussõnad 29:20). Mis aitab niisuguse mõtlematu kõne vastu? Piibel ütleb: ”Õige süda mõtleb, mida vastata” (Õpetussõnad 15:28; võrdle Laul 49:4).
Kristlase jaoks on vaikne üksinduses mõtisklemine tähtis selleks, et saavutada vaimne küpsus. Apostel Paulus sõnab kohaselt: ”Nende asjade peale mõtle, ole selles, et su edenemine oleks avalik kõigile” (1. Timoteosele 4:15, UT).
Kasuta üksindushetki, et Jumalale ligemale tulla
Üks inglise kirjanik ütles: ”Üksindus on Jumala ootesaal.” Jeesuski tundis mõnikord vajadust oma kaasinimestest eemale tõmbuda, et üksinduses Jumala ees olla. Piiblis kirjeldatakse üht sellist juhtumit: ”Ja vara hommikul enne valget tõusis ta üles ja väljus ning läks ära tühja paika ja palvetas seal” (Markuse 1:35).
Lauludes viidatakse korduvalt Jumalale keskendunud mõtisklemisele. Jehoova poole pöördudes ütles kuningas Taavet: ’Ma mõtlen sinule.’ Samalaadselt ütles Aasaf: ”Ma uurin kõiki su töid ning mõlgutan mõttes su suuri tegusid” (Laul 63:7; 77:13; meie kursiiv). Jumala omaduste ja tegude peale mõtlemine toob rikkalikku tasu. See kasvatab meis hindamist Jumala vastu, nii saame talle ligemale tulla (Jakoobuse 4:8).
Tuleb olla mõõdukas
Muidugi tuleb olla üksindust taotledes mõõdukas. Üksindust võiks kirjeldada kui kohta, mida tasub küll külastada, kuid kuhu jääda on ohtlik. Enda liigne eraldamine on vastuolus inimese põhivajadustega seltsida, suhelda ja väljendada oma armastust teiste vastu. Lisaks võib eraldatus olla pinnaseks, kust kasvab välja rumaluse ja isekuse umbrohi. Piibli õpetussõna hoiatab: ”Kes enda eraldab, otsib, mida ta himustab, kõige taibu vastu paisutab ta tüli” (Õpetussõnad 18:1, Suur Piibel). Et olla üksindust otsides tasakaalukas, tuleb meil tunnustada enda eraldamises peituvaid ohte.
Jeesuse ja teiste Piibli aegade vaimsete meeste kombel peavad ka tänapäeva kristlased üksindushetki kalliks. On tõsi, et paljude kohustuste ja murede kõrvalt võib olla raske üksinduses mõtisklemiseks aega ja võimalusi leida. Ent nagu kõigi tõeliselt väärtuslike asjade jaoks, tuleb meil ka selleks ’osta endile sobivat aega’ (Efeslastele 5:15, 16, UM). Siis võime öelda nagu laulik: ”Olgu su meele pärast mu suu kõned ja mu südame mõtlemised sinu ees, Jehoova, mu kalju ja mu lunastaja!” (Laul 19:15).